) § 152 lg 1 punkti 4 alusel, sest tunnistas vaidlustatava maksuotsuse 16.11.2017 otsusega nr 12.2-3/037980-105 kehtetuks.
KOHTU PÕHJENDUSED 5.
lg 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 6. Maksu- ja Tolliamet tunnistas vaidlustatud maksuotsuse kehtetuks 16.11.2017 otsusega nr 12.2-3/037980-105 (tl 63). Kuna kaebaja ei taotle menetluse jätkamist maksuotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega, lõpetab kohus
7. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (
Menetluskulud 8.
lg 5 punkt 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
Kaebaja tasus 09.10.2017 riigilõivu 326,43 eurot – 311,43 eurot kaebuse ning 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest (tl 29). Kohus tagastab kaebuse eest tasutud riigilõivu kaebaja arveldusarvele. Esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu
lg 5 punkti 4 alusel tagastada ei saa, sest kohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse 16.10.2017 määrusega sisuliselt, s.o teostas lõivustatud toimingu (vt Riigikohtu 21.03.2011 määrus nr 3-3-1-9-11, punkt 10). 9.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb kaebaja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maksu- ja Tolliameti 16.11.2017 otsuses, millega vaidlustatav maksuotsus kehtetuks tunnistati, on viidatud asjaolule, et kaebaja taotles Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses maksuotsuse tühistamist. Otsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks maksuotsuse kehtetuks tunnistamist kaalunud mingitel muudel põhjustel peale kaebuse esitamise. Ka kohtule 16.11.2017 esitatud menetluse lõpetamise taotluse põhjendustest ilmneb, et maksuotsuse kehtetuks tunnistamise ajendiks oli haldusasjas nr 3-17-2041 esitatud kaebus. Maksuhaldur märkis, et kaebuses toodud seisukohtade analüüsimisel ning nende võrdlemisel asjas kogutud tõenditega otsustas ta maksuotsuse kehtetuks tunnistada. Seda, et maksuotsuse kehtetuks tunnistamise tingis kaebuse esitamine, kinnitab ka asjaolu, et kaebuses tugineti maksuotsuse motiveerimispuudustele, ning samal põhjusel maksuhaldur 16.11.2017 otsusest nähtuvalt maksuotsuse kehtetuks tunnistaski. 10. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulu 930,15 eurot (riigilõivud 326,43 eurot ja õigusabikulu 603,72 eurot koos käibemaksuga) väljamõistmist. Kuna käesoleva määruse p-s 8 kirjeldatu kohaselt kuulub kaebuselt tasutud riigilõiv 311,43 eurot tagastamisele, siis ei saa seda summat vastustajalt väljamõistetava menetluskulu hulgas arvestada. Küll aga on väljamõistetavaks menetluskuluks esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot (
lg-ga 1 on kaebaja esitanud Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ 31.10.2017 arve nr 1632 (tl 67) summas 603,72 eurot, millelt nähtub ka tehtud töö sisu, ning arve nr 1632 eest tasumist kinnitava maksekorralduse (tl 68). Kohtu hinnangul on õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud (
Advokaadi tehtud töö maht ei ole ülepaisutatud ja õigusteenuse hind on mõistlik. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu laekumine on kontrollitud juba enne esialgse õiguskaitse määruse tegemist. Kokkuvõtvalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 618,72 eurot (15+603,72). Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.