Tsiviilasi nr 2-14-62074 1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-14-62074 Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2017.a, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinu

) § 3401 lg 1). Riigikohtu praktika järgi tuleks eelistada kõrvaldamist võimaldavate puuduste korral tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks, mitte jätta hagi läbi vaatamata (RKTKm 3-2-1-97-13, p 11). Kohus oleks pidanud juhtima vastuhageja tähelepanu asjaolule, et kuna põhinõude osas on menetlus lõppenud, on vastuhagi osas menetluse jätkamine võimalik, kui vastuhageja täiendab hagi jättes välja tingimusliku nõude ja jättes üksnes tuvastus- ja alusetu rikastumise nõude, mis on vastuhageja tegelik eesmärk. Maakohtu 20.04.2017.a määruse kohaselt märkis kohus, et ta jätkab vastuhagi osas menetlust. Seega oli vaidlustatud maakohtu määrus üllatuslik. Põhjendamatu on ka menetluskulude jaotus.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruse põhjendused
3. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi tagasi menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus tuleb seega rahuldada.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud maakohus esitatud vastuhagi alusel leida, et vastuhagiga ei ole võimalik vastuhageja taotletavat eesmärki saavutada olukorras, kus esitatud vastuhagi on ebaselge selle tingimuslikkuse osas. Seega oleks maakohus pidanud andma kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, paludes kostjal selgitada enda taotlust. Kohus seda asja materjalidest nähtuvalt teinud ei ole. Kostja on vastuhagis küll märkinud, et ta soovib vastuhagi läbivaatamist üksnes juhul, kui hagi tuleks kohtu arvates rahuldada. Samas ei ole kostja märkinud, et juhul kui hagi jäetakse läbivaatamata ning hagi sisuliselt ei lahendata, soovib ta, et vastuhagi jäetakse samuti läbi vaatamata. Arvestades konkreetse vastuhaginõude esitamise asjaolusid ei saanud maakohus seda järeldada, vaid oleks pidanud paluma vastuhagejal enda nõuet täpsustada. Ei ole välistatud ja on usutav, et kostja pidas vastuhagi tingimuslikuna sõnastamisel silmas seda, et esmaselt vaidleb kostja hagile vastu ning ei soovi vastuhagi esitades põhihagi aluseks olevat käsitlust konstitutiivsest võlatunnistusest tunnistada. Käesoleval juhul on kostja ka määruskaebuses sedastanud, et olukorras, kus kostja hagi jäeti läbi vaatamata, ei soovi ta, et vastuhagi jäetaks läbi vaatamata. Menetlusõiguste käsutamine on poole enda otsustada ning ebaselguse korral tuleks kohtul anda kostjale võimalus täpsustada enda taotlusi. Hagi rahuldamata jätmisel ja läbivaatamata jätmisel on erinevad õiguslikud tagajärjed. Hagi sisuline lahendamine välistab hageja võimaluse uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426lg 1). Käesoleval juhul, kui jõustub 3

§ 373lg 3).

Arvestades, et maakohus märkis hagi läbivaatamata jätmise määruses, et vastuhagi osas jätkatakse menetlust, ei olnud kostjal ka põhjust iseseisvalt kinnitada enda soovi menetlust jätkata. Menetluse jätkamise soovi avaldas vastuhageja kaudselt ka selle tulemusel, et pankrotihaldur soovis astuda menetlusse kostja asemel. Vastuhagist nähtub, et primaarselt soovis vastuhageja vaielda vastu hagile ning loobumata hagi osas esmaselt esitatud vastuväidetest, nõuda konstitutiivse võlatunnistuse tagastamist, seda juhul, kui kohus peaks võlatunnistuse sellise iseloomu määratlema. Selline vastuhageja protsessuaalne positsioon on võimalik ja õiguslikult lubatav, kuid selle väljendamine on suhteliselt keeruline. Sellise suhteliselt keeruliselt väljendatud positsiooni pinnalt oleks maakohtul pidanud tekkima kahtlus, kas vastuhageja ikka pidas tingimuslikkusega silmas sed, et ta soovib vastuhagi menetluse lõpetamist juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Sellise kahtluse oleks maakohus enne vastuhagi läbi vaatamata jätmist pidanud kõrvaldama. Seega leidis maakohus valesti, et vastuhagiga ei ole võimalik vastuhageja taotletavat eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. 9. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lg 3).

10. Hagi läbivaatamata jätmise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (

§ 696lg 1). Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) 4