Obsah (7)

§ 424§ 83§ 68§ 69§ 75§ 50§ 199

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.novembril 2017.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-9151 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Ivi Kesküla j

§ 424järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19.

oktoobri 2017.a otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad Abiprokurör Süüdistatava Artur Ušakovi kaitsja Andres Tamm ja kolmas isik EU Paul Pikma Kaitsja Artur Ušakov, isikukood: 38807190222, elukoht: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: vene keel; haridus: XXX; töökoht: XXX OÜ; varem kriminaalkorras karistatud, viimati 09.11.2015 Harju Maakohtu otsusega

§ 424järgi.

Tõkend elukohast lahkumise keeld. Andres Tamm Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Süüdistatav RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 19.oktoobri 2017. a otsus osas, millega konfiskeeriti

§ 83

lg 3 p 1 alusel kolmandale isikule EU-le kuuluv sõiduauto BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX koos sinna kuuluva võtmega, kui kuriteo toimepanemise vahend. Teha uus otsus ning tagastada mootorsõiduk BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX koos võtmega kolmandale isikule EU-le. 1 Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Süüdistatava Artur Ušakovi kaitsja Andres Tamme apellatsioon rahuldada. Kolmanda isiku EU apellatsioon rahuldada. Määrata Advokaadibüroo Andres Tamm makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Artur Ušakovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Artur Ušakovi süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 30.07.2017 kella 05:41 ajal Harjumaal Tallinnas XXX juures mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 0,90 mg/l). Artur Ušakov pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS: 2. Artur Ušakov tunnistati süüdi

§ 424järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 68

alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, lugedes ärkandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 28 päeva.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tähtajaks 1 aasta.

§ 69

lg 4 alusel tuleb järgida

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel määrati kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. Konfiskeeriti

§ 83

lg 3 p 1 alusel kolmandale isikule EU-le kuuluv sõiduauto BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX koos sinna kuuluva võtmega, kui kuriteo toimepanemise vahend. Sama otsusega lahendati menetluskuludega seonduv. APELLATSIOONID:

1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatava Artur Ušakovi kaitsja Andres Tamm ja kolmas isik EU. 3.1 Süüdistatava kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu
2. oktoobri 2017.a otsus osaliselt, konfiskeerimise osas ning teha uus otsus jättes auto konfiskeerimata. Apellant on märgib, et Artur Ušakov ei ole kohtuga nõus, et ema EU on oma kergemeelsusega kaasa aidanud poja liiklusalaste süütegude toimepanemisele. Kohus on ise otsuses viidanud, et EU ei ole olnud teadlik isegi mitte Artur Usakovi liikluselaste süütegude faktidega- tal puudus igasugune teadmine nii eelmisest kuriteost , kui 2 ka väärtegudest. Kohtu seisukoht, et eluliselt polevat usutav, et ema ei olnud teadlik eraldi elava poja süütegudest, eriti 09.11.2015 Harju Maakohtu otsusest, ei rajane tõenditel, vastupidi, nagu öeldud, kohus viitab vastupidistele tõenditele, et EU ei olnud sellest teadlik. Konfiskeerimisel tuleb kohtul lähtuda

§ 83

lg 3 p-st 1, mille sisust tulenevalt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule, kes on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. Riigikohus lahendis 3-1-1-15-14 p.-s 7 on märkinud, et

§ 83lg 2 p 1 eeldab kõigepealt, et kolmas isik on toime pannud kaasaaitamisteo.

Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Selliseid tõendeid vaidlusaluses asjas ei ole. 3.2 Kolmas isik EU palub tühistada Harju Maakohtu

1. oktoobri 2017.a otsus osaliselt, konfiskeerimise osas ning tagastada sõiduk mootorsõiduk BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX temale, kuna ei nõustu auto konfiskeerimisega. PROKURÖRI SEISUKOHT:
2. Prokurör palub jätta Harju Maakohtu 19.10.2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Prokurör märgib, et mootorsõiduki konfiskeerimise vajaduse ja põhjendatuse kohta on prokuratuur oma põhjendused esitanud kohtuvaidluste käigus, samuti on maakohus oma otsuses seda põhistanud ning apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust seda tühistada. Kordamata kohtuvaidlustes ja kohtuotsuses toodud põhjendusi leian, et Harju Maakohtu otsus konfiskeerimise osas on põhjendatud ja seaduslik ning tühistamisele ei kuulu. Kriminaalasja materjalidest nähtub selgelt, et sõiduk oli ostetud just süüdistatavale kasutamiseks ning EU ei teinud vaatamata sellele, et ametlikult kuulus sõiduk temale, süüdistatavale mingeid takistusi sõiduki edasiseks kasutamiseks või vähemalt kontrollimiseks, et seda ei kasutata joobeseisundis. EU ütlused selle kohta, kas ta oli teadlik poja Artur Ušakovi õigusrikkumistest (mootorsõiduki joobes juhtimisest) on ülekuulamisel antud pealiskaudselt ega kajasta kumba õigusrikkumist EU silmas pidas, kas 30.07.17 või 08.11.
3. Prokurör nõustub maakohtu põhjendusega, et eluliselt ei ole usutav, et EU ei olnud teadlik Artur Ušakovi 09.11.2015 Harju Maakohtu kohtuotsusest. Lisaks sellele, et Artur Ušakovile varasema kohtuotsusega mõisteti nii tingimisi vangistus kui juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks, viibis Artur Ušakov eelnevas kriminaalasjas ka kaks päeva kahtlustatavana kinnipeetuna eelvangistuses ning kuriteo toimepanemise vahendina kasutatud mootorsõiduk BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX oli politseiparklasse teisaldatud (t.l. 8-10). On väga väheusutav, et EU sellest teada ei saanud. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsioonide motiividega, prokuröri esitatud seisukohaga, leiab, et apellatsioonides märgitu väärib tähelepanu. 5.1 Ebaõige on maakohtu järeldus sellest, et EU on kergemeelsusega kaasa aidanud Artur Ušakovi kuriteo toimepanemisele. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu seisukohad selles osas ei tugine kogutud tõendusteabele, vaid elulisele ustutavusele. Ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas 3 nr 3-1-1-72-13, p 14). Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Kolleegium leiab, et maakohtu seisukoht jääb

§ 83lg 3 p 1 erandliku eelduse tuvastamisel selgelt ebapiisavaks.

5.2 Maakohus ei ole järginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt otsuses nr 3-1-1-68-10, p 19 märgitud seisukohta, mille kohaselt sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Edasiselt tuleb aga tuvastada ka see, et kolmas isik pidas võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda. Maakohus ei ole selliseid asjaolusid oma otsuses üldse käsitlenud, vaid on märkinud, et eluliselt ei ole usutav, et EU ei olnud teadlik Artur Ušakovi

1. novembri 2015 Harju Maakohtu otsusest. Maakohtu sellisest järeldusest ei tulene, et kolmas isik pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Samuti puuduvad igasugused põhjendused, mil viisil pidas kolmas isik võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda. Seejuures väärib märkimist, et kolmanda isiku ülekuulamise protokoll (tl 26) ei anna alust arvata, et EU pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse
2. juulil 2017 süüteo toimepanemiseks. Kolleegiumi hinnangul ainuüksi põhjus, et EU ostis mootorsõiduki ja andis selle Artur Ušakovile kasutada, ei ole Riigikohtu lahendi kohaselt käsitletav süüteo toimepanemisele kergemeelsusega kaasaaitamisena. 5.3 Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et ainuüksi asjaolu, et Artur Ušakov on varasemalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, ei piisa tõdemiseks, et EU aitas vähemalt kergemeelsusega kaasa mootorsõiduki kasutamisele süüteo toimepanemisel
3. juulil
4. Seejuures ei ole maakohus arvesse võtnud, et EU kinnitas, et ta ei olnud teadlik sellest, et Artur Ušakov oli varasemalt karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kolmanda isiku ütlusi ei ole maakohus ebausaldusväärseks tunnistanud, mistõttu ei ole alust ütluste tõepärasuses kahelda. Seda enam, et ka 2015 aastal koostatud süüdistusaktist ei tulene (lk 8-8 pöördel), et EU oleks kaasatud kolmanda isikuna või üle kuulatud tunnistajana, mis kinnitaks, et ta oli teadlik 2015 aastal toimepandud kuriteost. Seega võis EU eeldada, et sõidukit ei kasutata süüteo toimepanemiseks. Arvestades kõike eeltoodut tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega konfiskeeriti

§ 83

lg 3 p 1 alusel kolmandale isikule EU-le kuuluv sõiduauto BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX koos sinna kuuluva võtmega, kui kuriteo toimepanemise vahend ning nimetatud mootorsõiduk tuleb tagastada omanikule ehk kolmandale isikule EUle. 6. Kolleegium ei nõustu maakohtu põhjendustega sõiduauto konfiskeerimist osas ka sellega, et süüdistatavat on varem karistatud kahel korral

§ 424järgi.

Seega on piisav alus arvata, et ta võib samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkata. Kolleegiumil tuleb märkida, et süüdistatavat on varasemalt karistatud küll kahel korral kriminaalkorras, kuid sellest ainult ühel korral

§ 424järgi ning seda 2015 aastal.

2009 aastal on isikut karistatud

§ 199järgi.

Ebaõige on maakohtu poolt lugeda arutatav kuritegu juriidiliseks retsidiiviks, kuivõrd Artur Ušakovi karistusregistri andmetest nähtub üheselt, et

§ 424järgi on isik varem süüdi mõistetud ühel korral. Kar

RS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. 4

1. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda, kui ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-le 4 vastava otsuse. Apellatsioonimenetluse kulu on Artur Ušakovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Artur Ušakovi kaitsja Andres Tamm esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal apellatsiooni koostamiseks üks tund, s.o 40 eurot. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus peab seda kulu põhjendatuks, mistõttu tuleb Advokaadibüroo Andres Tamm kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 48 eurot.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p-st 6 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 19.oktoobri 2017.a kohtuotsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Süüdistatava kaitsja ja kolmanda isiku apellatsioonid tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ 5