1-12-2860/125

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2860 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2017 määrus süüdimõistetu Andrei Jermolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Jermolajev 37910070216), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 06.11.2012 kohtuotsusega karistati Andrei Jermolajevit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 7 aasta vangistusega ning KarS § 418 lg 2 p 1 järgi 2 aasta vangistusega. KarS 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti A. Jermolajevile liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 29.02.2012 – 27.03.2012 A. Jermolajevi karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus 02.08.2013 ja lõpp 04.07.
5. Maakohtu määrus
6. Viru Maakohtu 18.09.2017 määrusega jäeti A. Jermolajev vangistusest tingimisi elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. 2.
7. A. Jermolajevi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas – tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on oluline tingimus vabanemiseks täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudus maakohtul alus arvata, et süüdimõistetu käitumine vabaduses saab olema seadusekuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vanglakaristust kannab teist korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Tegemist on suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ning tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona korduva ebaseadusliku käitlemisega. Eesmärgiks oli suur ja kiire materiaalne kasu ning soodusteguriks pikaajalised suhted narkootikume käitlevate isikutega, aga samuti ka negatiivne hoiak ühiskonna suhtes. Isik ise eitab kriminaalse tulu teenimist ja selle tähtsust, kuid tema elustiil ja väljaminekud ületasid oluliselt pere ametliku tulu. 2.
8. Süüdimõistetul on olemas kindel elukoht, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning selleks vajalikud nõusolekud on olemas. Kinnipeetava lähedasteks on tema enda ja elukaaslase vanemad ning elukaaslase vend, kellega suhted on head ja toetavad ning A. Jermolajev on lähedaste poolt koju oodatud, seega on isikul olemas lähedaste toetus. Positiivseks luges maakohus ka seda, et isik on vangistuse jooksul olnud hõivatud erinevatel majandustöödel (hetkel on tervise tõttu meditsiiniosakonna poolt tööst vabastatud), on läbinud riigikeele õpped tasemetel A1, A2 ja B1 ning käib vestlustel psühholoogiga ühiskonnas kehtivate normide ja hoiakute teemal. Seega kasutab kinnipeetav vanglas viibitavat aega otstarbekalt. 2.
9. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades isiku korduvkaristatust, kuulub kinnipeetava tutvuskonda ilmselgelt kriminaalse taustaga isikuid. Vangla iseloomustuses on märgitud, et usalduslikud suhted on kinnipeetaval eelkõige kriminaalse taustaga isikutega. Kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist ja seda olukorras, kus isiku senise kuritegeliku käitumise üheks põhjuseks on olnud ka mõjutatavus (kuritegude toimepanemine grupis). Kinnipeetavale on garanteeritud peakoka abilisena töökoht OÜ-s xxx. Ka xxx OÜ on kinnipeetavale administraator-autojuhina garanteerinud töökoha. Maakohtu hinnangul on esimene töökoht seotud suures osas jalul seismisega ning teine samuti füüsilise pingutusega. Elukaaslase sõnul saab aga kinnipeetav valu tõttu liikuda vaid ravimite mõjul ja seetõttu ei olevat A. Jermolajevi elukaaslase hinnangul hetkel võimeline töötama. Seega ei ole usutav, et kinnipeetav garantiikirjadele vastavatel kohtadel tööle asuks. 2.
10. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kõrge enesehinnang, ta on orienteeritud edule, empaatiavõime on piiratud ja isik ei mõista, mida ta oma tegevusega ühiskonnale tekitab. Eitab probleeme, sellega seoses puudub ka probleemide lahendamise oskus. Tal on raskusi enda osa määratlemisega probleemide tekkimisel, kaldub pigem süüdistama keskkondlikke tegureid, pisendades oma süüd ja vähendades vastutust, suhtub iroonilis-kriitiliselt õigussüsteemi. Alahindab narkootikumide ohtlikkust nii ühiskonnale kui tervisele ja seetõttu on alates
11. aastast tegelenud narkootikumide käitlemisega. 2.
12. Ka märgib maakohus, et massilistest korratustest osavõtt viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ning kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub aga alus arvata, et ainuüksi isiku lubadustest piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Isikul on ka varem olnud püsiv ja pidev sissetulek, lähedaste toetus ja alaline elukoht, kuid sellest hoolimata on ta pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil toime uued narkootikumidega seotud kuriteod. 2.
13. Maakohtule on esitatud ka hulgaliselt kinnipeetava tervist ning haiguslugu puudutavaid dokumente. Karistuse kandmisest vabastamine isiku parandamatu haiguse tõttu toimub 2 teistsuguse taotluse alusel ja mõnevõrra erinevas menetluses. Seetõttu jättis maakohus kinnipeetava tervisliku seisundi kui isiku ennetähtaegse vabastamise poolt-argumendi arvestamata, lisades, et vajalikku ravi saab kinnipeetav siiski ka vanglas. Määruskaebus ja seisukohad määruskaebuse osas
14. Viru Maakohtu 18.10.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Määratud distsiplinaarkaristuste osas märgib süüdimõistetu, et ütles seda ka maakohtule, et nende osas on süüdimõistetu esitanud kaebused Tartu Halduskohtule, kus need on menetluses, kuna A. Jermolajev peab neid ebaseaduslikeks. Maakohus seda ei arvestanud. Ka ei pea paika vangla iseloomustuses toodu, et tal on suhteid kriminaalse minevikuga inimestega. Süüdimõistetu toob välja, et maakohtu väide, et ta ei asu garanteeritud töökohtadele tööle, on solvav, sest eelkõige tahab süüdimõistetu tegeleda oma tervisega ja kui see on võimalik, siis minna tööle. Rahutuste kriminaalasjas menetlus veel kestab. A. Jermolajev ennast selles asjas süüdlaseks ei pea. Ka jättis maakohus arvestamata süüdimõistetu tervisliku seisundi. Süüdimõistetu leiab, et vanglas saadav ravi ei ole piisav.
15. Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2017 määrusega võeti süüdimõistetu määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 31.10.
16. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Jermolajevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
18. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et ennetähtaegne vabastamine on siiski personaalne ning sõltub süüdimõistetu isikust ning temast tulenevatest asjaoludest, lähtudes KarS § 76 lg-st
19. Seega viited sellele, kuidas keegi teine süüdimõistetu on vabastatud, ei ole argument seada kahtluse alla maakohtu järeldusi, kuna ei ole teada teiste isikute suhtes esinevad asjaolud. Ehk iga ennetähtaegne vabastamine on erinev ning süüdimõistetud on erinevad, seega ei saa kellegi varasemast vabastamisest teha põhjapanevaid järeldusi.
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta A. Jermolajev enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal uuesti üle korrata, vaid märgib üksnes järgnevat. Süüdimõistetu väitel on ta vaidlustanud talle määratud distsiplinaarkaristused. Ka kohtute infosüsteemi kohaselt on Tartu Halduskohtu menetluses nimetatud kaebused. Haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Ehk distsiplinaarkaristuse määramine on haldusakt. Küll tuleneb HMS § 61 lg-st 2, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, 3 haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna puuduvad halduskohtu lahendid esitatud kaebuste osas on tegemist kehtivate haldusaktidega ehk kehtivate distsiplinaarkaristustega ning kuni sisulise otsuste tegemiseni ei oma kaebused määratud karistustele mõju. Asjaolu, et süüdimõistetul on usalduslikud suhted kriminaalse taustaga isikutega, tuleneb vangla iseloomustusest, toimepandud süüteost ning eelduslikult on isik avaldanud, kellega ta ise suhtleb. Ka ei ole maakohus märkinud, et tegemist oleks käesoleva vangistuse jooksul väljendunud olukorraga nagu süüdimõistetu välja toob. Kui süüdimõistetu ei nõustu vangla iseloomustusega on seda olnud võimalus tal vaidlustada. Maakohtu järeldused töökohtadele mitteasumise kohta on tuletatud süüdimõistetu isikust, lähedaste selgitustest ja tema tervislikust seisundist. Seega ei saa öelda, et maakohus oleks teinud paljasõnalisi järeldusi. Ka süüdimõistetu ise oma kaebuses ütleb, et talle on esmatähtis vabaduses hakata tegelema oma tervisega ning tööle saab ta võib-olla asuda kunagi tulevikus. Seega ei saa öelda, et garanteeritud töökoha olemasolu oleks A. Jermolajevi puhul riski maandavaks teguriks. Garanteeritud töökoht ei oma sellisel juhul sisulist tähendust. Maakohus on põhjendatult leidnud, et tervis ei ole selline argument, mille alusel üksnes peaks isiku vabastama ning parandamatu haiguse puhul toimub teine menetlus. Ka on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et süüdimõistetu saab vanglas vajalikku ravi. Vangistusseaduse § 53 lg 2 kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. See, et süüdimõistetu ei saa kohe esimesel võimalusel arsti juurde on ka vabaduses viibivate haigete puhul nii, mis on tingitud ravi-järjekordadest. Määruskaebus jääb edutuks.
21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
22. septembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Aarne Sarjas