1-16-2360/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2360 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Juhan Sarv, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. oktoobri 2017 määrus, millega kinnipeetav Renato Mikson (isikukood 37708266527) jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata Renato Miksoni kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 Tartu Maakohtu
6. oktoobri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Renato Miksonile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot). Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Renato Miksonilt Eesti Vabariigi kasuks välja 24 (kakskümmend neli) eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot). Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohus
8. aprilli 2016 otsusega tunnistas R. Miksoni süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 5, 8 ja 9 järgi ning karistas teda 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ning luges kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust algusega
9. jaanuarist
10. Karistusaeg lõpeb
11. jaanuaril
13. Tartu Vangla esitas
14. juulil 2017 Tartu Maakohtule materjalid R. Miksoni tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus kinnipeetava vabastamist ei toeta.
15. Prokuratuur edastas maakohtule kirjaliku seisukoha, milles väljendas, et ei toeta samuti R. Miksoni vabastamist. Maakohtu määrus
16. Tartu Maakohus
17. oktoobri 2017 määrusega jättis R. Miksoni tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. 4.
18. Kohus leidis, et vangistuse eesmärk ei ole täidetud, kuivõrd R. Mikson hakkab tõenäoliselt tulevikuski kuritegusid toime panema. Kõigepealt viitab sellele äärmiselt ilmekalt tema minevik. R. Mikson on kuritegusid sooritanud korduvalt ja vanglas on ta viibinud juba kahekohalise arvu kordi. See näitab seda, et tema puhul ei saa loota vangla rehabiliteerivale toimele. Niisiis pole ka praeguse vangistuse puhul alust arvata, et see on R. Miksoni õiguskuulekale teele suunanud. Äärmiselt oluline on ka see, et R. Mikson on pikaaegne alkoholi ja narkootikumide tarvitaja. Mõnuained on teda minevikus mitmel puhul mitmel moel kuritegusid toime panema suunanud. Kui lisada eelnimetatud ülimalt kaalukatele asjaoludele ka töö puudumine (mis võib R. Miksoni uuesti varavastaste kuritegude sooritamisele suunata), ilma muutusteta vanasse keskkonda naasmine ja lähedaste inimesteta elama hakkamine, saab öelda üksnes seda, et R. Miksoni uued kuriteod on tõenäolised. Seetõttu ei ole võimalik teda vabastada. 4.
19. Maakohtu hinnangul kõneleb positiivse retsidiivsusprognoosi kasuks vaid paar asjaolu. R. Miksonil on õed-vennad, kelle toetus võib teda hoida õiguskuulekal teel. Samuti on ta vanglas läbinud rehabiliteerivaid tegevus. Siiski tuleb nimetatud asjaolusid relativeerida. Kõigepealt on vaja tähele panna, et õdede-vendadega ei hakkaks R. Mikson koos elama, mistõttu ei saa nende positiivset mõju temale arvata kuigi suureks – seda veel eriti pidades silmas tõsiasja, et seni pole õdede-vendade mõju R. Miksonit kuritegelikult teelt eemal hoidnud. Sõltuvusprobleemidega on R. Mikson tegelenud ennegi (seda nii vangla programmides kui sõltuvusravi näol), ent tulutult. Ei ole põhjust eeldada, et seekordsed programmid viljakamaks osutuvad. Seda eriti arvestades, et R. Mikson ei soovi alkoholist täielikult loobuda ja narkootikume ta enda jaoks vähemalt viimastel aastatel kuigi suureks probleemiks ei pea (õdede-vendade hinnangul aga on narkootikumid alkoholist R. Miksoni jaoks veelgi tõsisem probleem). Nii kaua, kuni R. Mikson aru ei saa, et ta peab sama hästi kui kogu oma energia suunama meelemürkidest täielikule hoidumisele, pole alust loota, et ta enam mõnuaineid ei tarvita (ja selle tarvitamisega kaasnevad uued kuriteod). Määruskaebus
20. Määruse peale esitas määruskaebuse R. Miksoni kaitsja advokaat A. Veski, kes taotleb lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Kaitsja leiab, et R. Miksoni on võimalik ennetähtaegselt vabastada. R. Mikson kinnitab, et on varasemaid vigu mõistnud ning suudab nüüd elada alkoholi tarvitamata ja seaduskuulekalt. Eeldused ja võimalused selleks on olemas. R. Mikson on valmis tegema kõik selleks, et hankida legaalne sissetulek. Kriminaalhooldus oleks temale abiks ja toeks resotsialiseerumisel, samuti hoiaksid kriminaalhooldusnõuded ning pidev kontakt kriminaalhooldajaga teda uusi kuritegusid sooritamast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
22. Taolist seisukohta põhistades selgitab kriminaalkolleegium kõigepealt, et KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduste hindamisel 2 ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, mis peab kujunema juba osundatud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel. Kohtulahendi põhjendused peavad olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust seisukohaks, nagu oleks maakohus teinud R. Miksoni ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea ja jätnud sellest tingituna ta alusetult vangistusse. Kohus on selgelt ja piisavalt põhistades ära näidanud, millest tuleneb negatiivne prognoos, et R. Mikson võib vabaduses toime panna uued kuriteod ning miks tema osas täheldatavad positiivsed asjaolud (elukoht, head suhted lähedastega, käitumine vangistuses) seda ohtu ei vähenda. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu arutluskäiguga täielikult ja seda üle ei korda.
24. Määruskaebuses kaitsja maakohtu argumentidele vastu ka ei vaidle. Advokaat palub üksnes uskuda kinnipeetava kinnitusi, et alkoholi ta enam ei tarvitaks ja elaks seaduskuulekalt; samuti tuleks kaitsja arvates arvestada, et R. Miksonile oleks abiks kriminaalhooldusametnik. Ringkonnakohus leiab, et vaadates R. Miksoni varasemat elukäiku, tema lubadusi tõena võtta ilmselgelt ei saa. Ka ei ole alust arvata, et süüdimõistetu uute kuritegude ärahoidmiseks piisaks käitumiskontrolli teostamisest. Olukorras, kus korduvad karistamised, sealhulgas reaalsed vangistused (praegune on koguni kümnes), ei ole R. Miksoni käitumisele mingitki mõju avaldanud, pole põhjendatud arvata, et käesolev karistus on oma eesmärgi täitnud juba rohkem kui aasta enne karistusaja lõppu.
25. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
26. Kaitsja A. Veski on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus advokaadil määruskaebuse koostamiseks 30 minutit, mille eest ta soovib tasu 24 eurot, sealhulgas käibemaks 4 eurot. Kriminaalkolleegium arvestab määruskaebuse mahtu ja sisu ning hindab toimingu ajakulu põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
27. juuli 2016 määruse nr 16 (riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused) § 1 lg- test 6, 10 ja § 7 lg-st 1 tuleb kaitsja taotlus rahuldada täielikult. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel R. Miksoni kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Juhan Sarv 3 /allkiri/ Mati Kartau