1-15-3685/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-3685 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Süüdimõistetu Albert Sokolovskii (isikukood 37101032214) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. juuni 2015 otsusega tunnistati Albert Sokolovskii süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 5 aastat 6 kuud. Karistusaja alguseks loeti
8. november 2014 ja see lõpeb
9. mail
11. Tartu Vangla edastas maakohtule kinnipeetav A. Sokolovskii kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.
12. Tartu Maakohtu
13. oktoobri 2017 määrusega jäeti A. Sokolovskii vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi positiivsete asjaoludena välja, et A. Sokolovskii on vangistuses olnud hõivatud rehabiliteerivate tegevustega, tal on suurenenud teadlikkus uimastisõltuvusest ja motivatsioon probleemiga tegelemiseks. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on valdavalt olnud hea. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral puudub A. Sokolovskiil eluase, ent tal on võimalus asuda elama Aktiveerimiskeskusesse Tulevik. See pakub talle võimalust adapteeruda ühiskonnas, leida töökoht ning läbida erinevaid sotsiaalprogramme, mis on abiks taasühiskonnastamisel. A. Sokolovskiil on mitmeid kutseid, ent kindel töökoht tal vabanemise järgselt puudub. Kinnipeetavat on nõus vajadusel rahaliselt toetama poeg. Kohus leidis siiski, et vaatamata positiivsetele asjaoludele ei ole A. Sokolovskii vabastamine esimese võimaluse avanemisel põhjendatud arvestades tema varasemat elukäiku ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Nimelt on A. Sokolovskiit karistatud kriminaalkorras 10 korral (neist 4 kustunud). Ta kannab kuuendat vangistust. Ta on toime pannud eriliigilisi kuritegusid – varavastaseid, liiklusalaseid, üldohtlikke ning rahvatervisevastaseid. Praegu kannab ta karistust kuriteo eest, mis on toime pandud vaid mõned kuud pärast vangistuse kandmiselt vabanemist. Varasemalt mõistetud eriliigilised karistused ei ole pannud teda oma elustiili muutma. A. Sokolovskii vabastamine seaduses sätestatud esimesel võimalusel ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning riivaks ühiskonna õiglustunnet. A. Sokolovskiil on kanda veel 2 aastat ja 7 kuud karistust, mistõttu on võimalik arutada tema vabastamist veel korduvalt.
14. A. Sokolovskii taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. 4.1 Kaebuse esitaja leiab, et isiku varasem elukäik on see, mida muuta ei saa. Seega ei saa sellega põhjendada ka tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist. Seda, kuidas inimene vabanemisel käitub, tuleb hinnata tema vangistusaegset käitumist arvestades. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja on toime pannud hulgaliselt eriliigilisi süütegusid. Samas on nende põhjustajaks olnud sõltuvus narkootilistest ainetest. A. Sokolovskii ei tegele narkootiliste ainete levitamisega, ega saa sellest kriminaaltulu. Suure kogusena on määratletud juba paari päeva annus ning ehkki tegemist on I astme kuriteoga, ei saa kuriteoga, kui puudub narkootilise aine edasiandmise eesmärk, kellegi õigushüve ega -tunnet riivata. Kaebuse esitaja mõistab, miks ta vangi pandi ja on nõus, et vabanemiseks on vaja kontrollitud keskkonda ja järk-järgulist ühiskonda naasmist mille tagab elektroonilise valve all viibimine. Kaebuse esitaja ei mõista, miks talle ei anta võimalust elektroonilise valvega vabaneda, ehkki ta on kandnud ära poole karistusajast ja teinud kõik endast oleneva, et vabaneda kontrollitud keskkonda. Juba karistuse mõistmisel oli teada, et isikul on võimalik vabaneda poole karistusaja ärakandmisel ning karistuse mõistmisel võeti kuriteo asjaolusid arvesse. Raskendavad asjaolud puudusid ning ka riigi karistuspoliitika ei ole muutunud. Selgusetuks jääb, millised need tehiolud siis on. Kaebuse esitaja ei proovinud oma tegevust varjata ja jäi kiirelt vahele. 4.2 Kaebuse esitaja ei ole kunagi vabanenud elektroonilise valve alla, seega ei ole võimalik teada, kuidas ta hakkama saab. Ent kui arvestada A. Sokolovskii käitumist vangistuses, siis see on olnud hea. 4.3 Selgusetuks jääb mõiste ühiskonna õiglustunne. A. Sokolovskii ei ole rahul sellegagi, et kohus ei ole ära näidanud, mis muutub paremaks nn teisel võimalusel. A. Sokolovskii on täitnud ettenähtud tegevused, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta töötab. Ühiskonna õiglustunnet riivab rohkem, kui inimesi maksumaksja kulul vanglas peetakse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Apellatsioonikohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 5.1 KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). 5.2 Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A. Sokolovskii vangistusest tingimisi enne tähtaega 2 vabastamata jätmise elektroonilise valvega, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
16. Iseenesest nõustub ju ka ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et positiivseid asjaolusid (distsiplinaarkaristuste puudumine, rehabiliteerivate tegevuste läbimine) A. Sokolovskii vabastamise kasuks on. Samas leiab ka apellatsioonikohus, et kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Maakohus on määruse põhjendustes ka märkinud, millised konkreetsed asjaolud sellele osundavad.
17. Kinnipeetava enne tähtaega vabaks laskmine on kriminaalpoliitiline otsustus, mille tegemisel tuleb arvestada kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jms (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
18. trükk, § 76/4.3). Erinevalt määruskaebuse esitajast, kes kirjutab, et suur kogus on tegelikult isiklikuks tarvitamiseks mõeldud paaripäevane annus, leiab kohtukolleegium, et süüdlase viimase kuriteo asjaolud on rasked: A. Sokolovskii tunnistati süüdi suures koguses narkootiliste ainete (amfetamiini, metamfetamiini, kanepi töötlemisprodukti marihuaana ning sünteetilise kannaboinoidi ABCHMINACA) ebaseaduslikus käitlemises (omandamise, valdamise ja edasiandmisega) isikuna, kes on varem (A. Sokolovskii mõisteti Harju Maakohtu
19. novembri
20. a otsusega nr 1-10-14276 süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi) toime pannud karistusseadustiku
21. peatükis 1 jaos sätestatud kuriteo. A. Sokolovskii käitles erinevaid narkootilisi aineid kokku enam kui 300-le inimesele narkojoobe tekitamiseks. Vähetähtsaks ei saa ka ringkonnakohtu hinnangul pidada maakohtu poolt välja toodud asjaolu, et uue kuriteo pani A. Sokolovskii toime juba mõned kuud pärast vangistusest vabanemist. Uue raske kuriteo toimepanemine vahetult pärast karistuse kandmiselt vabanemist, näitab, et karistushirm ei ole A. Sokolovskii puhul see, mis uusi kuritegusid ära hoiaks. Kuna A. Sokolovskii on mh süüdi tunnistatud narkootiliste ainete edasiandmises, siis tuleb ainetuks lugeda tema määruskaebuse väited, mis puudutavad kuriteo asjaolusid.
22. Kuigi A. Sokolovskii on möönnud, et oma minevikku ta muuta ei saa ning sellele tuginemisega kaoks ära VangS § 6 mõte, siis ringkonnakohus märgib, et seadusandja on ette näinud kaalutlusotsuse tegemisel ka isiku varasema elukäiguga arvestamise. Maakohus on põhjendanud, missugused isiku varasemat elukäiku iseloomustavad andmed annavad põhjuse arvata, et A. Sokolovskii jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist – nendeks on korduvkaristatus ning varasematest karistustest järelduste mittetegemine. Isiku kuritegeliku käitumise ampluaa on väga lai ulatudes varavastastest, liiklusalastest, üldohtlikest kuritegudest raskete rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemiseni. Kuritegude raskust iseloomustab paljudel juhtudel see, et kinnipeetavat on karistatud vangistusega. Ta kannab juba kuuendat reaalset vangistust. Kuivõrd kohtupraktika näitab, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus olemas isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid (vt ka RKKK 3-1-1-103-06 p 15), siis leiab ka kohtukolleegium, et oht kuritegude jätkuvaks toimepanemiseks on ka A. Sokolovskii puhul endiselt olemas.
23. Kinnipeetava iseloomustus kajastab lisaks eelmainitule veel riske ja ohtlikkust, mis tulenevad isiku eluasemest, tööst ja majanduslikust toimetulekust, suhtest ja elustiilist, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, mõtlemisest ja käitumisest ning hoiakutest. Ehkki kinnipeetava riskikäitumisega on vanglas ka tegeletud, nähtub iseloomustusest, et A. Sokolovskii on ka varem teinud otsustuse narkootikumidest loobuda, ent alustas probleemide tekkimisel taas fentanüüli tarvitamisega. Ka peale järjekordset vangistust ning otsustust raskeid narkootikume mitte tarvitada, pani ta
24. a juunil vanglast vabanedes septembris toime uue kuriteo. See näitab ringkonnakohtu hinnangul, et isiku plaanid ei pruugi realiseeruda, ehkki ta on kandnud ära poole karistusajast ja teinud kõik endast oleneva, et vabaneda kontrollitud keskkonda. Resotsialiseerivatest programmidest saab inimene teadmised, kuidas probleemkäitumisest hoiduda, ent millised valikud ta vabanemisel teeb, on etteprognoosimatu. 3
25. A. Sokolovskii märgib, et ühiskonna õiglustunne on sisutühi abstraktsioon, sest süüdlane on süüdi mõistetud ja saanud karistuse ning tal on õigus vabaneda, kui kantud on pool karistusajast. Apellatsioonikohus märgib, et vastavalt kassatsioonikohtu praktikale ei anna KarS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt kõnealustes sätetes märgitud tähtaegade saabumine iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna nimetatud normidest tulenevalt otsustab süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kohus KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolude kaalumise tulemusena. Seega on KarS §-s 76 sätestatu näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (vt RKKKm, nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Apellatsioonikohus märgib, et eelnevast tulenevalt ei saa isikul tekkida õigustatud ootust ennetähtaegseks vabastamiseks üksnes seetõttu, et ta on pool talle mõistetud karistusajast ära kandnud, sest määrav on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis.
26. A. Sokolovsii on leidnud, et ühiskonna õiglustunnet riivab enam see, kui inimesi peetakse mõttetult maksumaksja kulul vangis. Kohtukolleegium märgib, et karistuste üheks eesmärgiks on tagada turvalisem ühiskond. Seega kui endiselt eksisteerib suur oht, et isik võib vabanedes toime panna uue kuriteo ja ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul A. Sokolovskii puhul selline oht suur, siis ei kaalu maksumaksja poolt tehtud kulud kinnipeetava ülalpidamisele üles seda kahju, mis isik võib oma potentsiaalse tegevusega tekitada teiste isikute tervisele ja varale.
27. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau