Obsah (10)

§ 102§ 1§ 31§ 10§ 28§ 22§ 85§ 108§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 11.september 2017. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-17-86

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada Xxxx kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. oktoobril
3. a kell 9.
4. Kui Xxxxvannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Kohustada Xxxx esitama pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning raamatupidamise dokumentatsioon. Kui Xxxx kohtu korraldust ei täida, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või arest kuni 3 kuud.
6. Määrata Svetlana Pildeni’le ajutise pankrotihalduri tasu 765 eurot (lisandub käibemaks 153 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 85 eurot (lisandub käibemaks 17 eurot) pankrotivara. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Business Law Firm OÜ (konto nr EE481010220061434016 SEB Pank).
7. Teha märkus kinnistusraamatusse Osaühingule XXXX kuuluva kinnistu asukohaga xxxx (registriosa xxxx), juurde.
8. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda ning kinnistusosakonda.
9. Menetluskulud jätta täies ulatuses Osaühingu XXXX kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus Osaühing XXXX pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on Osaühingul XXXX 31.05.
10. a seisuga kohustus maksuhalduri ees kokku 55 468,09 eurot, millest põhivõlg on 26 832,26 eurot ja intressid 28 635,83 eurot. Võlgnikul on 31.05.
11. a seisuga 14 võlanõuet ning maksuhaldur on arestinud võlgniku pangakontod alates 18.06.
12. a, viimane laekumine äriühingu ettemaksukontole toimus 19.10.
13. a summas 26,07 eurot. Äriregistrist on nähtav, et viimane majandusaasta aruanne esitati
14. a ning selle kohaselt oli äriühingu kahjum 1 035 412 krooni (66 174,89 eurot). Võlgniku suhets on algatatud täitemenetlusi alates 09.09.
15. a, mille tulemusena ei ole õnnestunud maksuhalduri nõuet rahuldada. Arvestades menetluse pikkust, rahuldamata nõude suurust ning asjaolu, et võlgniku vara arvelt ei ole olnud võimalik täita maksukohustusi, leiab võlausaldaja, et võlgnik ei ole suuteline maksuhalduri nõuet rahuldama. Eeltoodust tuleb põhjendatult asuda seisukohale, et Osaühing XXXX on maksejõuetu ja võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole ajutine. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühing XXXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja nõude aluseks on maksuhalduri 26.06.

1. a ja 03.09.
2. a aktid nr 12.23/5491-19 ja 12.2-3/2359-26, millega on arestitud võlgniku Swedbank AS-s asuv arvelduskonto. Täitemenetluse alustamiseks on maksuhaldur edastanud alates 09.09.
3. a Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale täitmisavaldused.

§ 10

lg 2 p 2 järgi võlausaldaja võib maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Täitemenetluses ja maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara väärtus on 18 144 eurot ja teadaolevate kohustuste maht on 105 754,59 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks 2011. aasta lõpus, mil majandustegevus lõppes, liisinglepingud olid üles öeldud ja võlgniku juhatusele pidi olema selge, et võetud kohustusi ei suudeta täita. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks käesolevas menetlusetapis käibevara puudujääk, seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Juhatuse liikme tegevus ja maksejõuetuse täpne põhjus vajab edasises pankrotimenetluses täpsustamist, kuivõrd ajutise halduri aruande kohaselt (tl 62,63) võlgniku juhatuse liige on jätnud haldurile esitamata raamatupidamisdokumendid.

§ 85

lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi, koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes toodud halduri hinnanguga, et raamatupidamisdokumentide esitamata jätmine on võlgniku poolt teabe andmise kohustuse rikkumine. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut. Võlgnik ei ole esitanud registripidajale alates 2011. aastast majandusaasta aruannet ning jätnud haldurile esitamata bilansi ja andmed võlgniku majandustegevuse kohta. 3 Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Võlgniku juhatuse liikme tegevus vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutises menetluses tuvastatu põhjal vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused vajavad halduri hinnangul edasises menetluses täiendavat analüüsi. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole juhatuse liige Xxxxasunud täitma oma kohustusi pankrotimenetluses ning takistab

§ 85

ja 87 sätestatud kohustuste täitmata jätmisega pankrotimenetluse korrakohast läbiviimist.

§ 85

lg 1 ja 89 ning § 90 ja § 19 lg 3 alusel kohus kohustab Xxxxandma haldurile üle võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon ja pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 8,5 töötunni eest kokku summas 765 eurot. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 765 eurot ja tehtud kulutuste eest 85 eurot. Kohus jätab

§ 150

lg 2 alusel menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda.

§ 150

lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4