2-17-6710/12

2-17-6710 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-6710 Tsiviilasi Ärakuulamise toimumise aeg Xxxxavaldus põlvnemise tuvastamiseks peale isiku surma Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Avaldaja lepinguline esindaja: jurist Alvar Kasela (e-post: alvar@atoigusabi.ee); Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx). 22.09.2017.a. Menetlustoiming Lõpplahend hagita asjas Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON
2. Tuvastada Xxxx(isikukood xxxx) põlvnemine Xxxx´ist (isikukood xxxx, surnud 21.03.2017).
3. Kanda rahvastikuregistrisse Xxxxisana – Xxxx (isikukood xxxx, surnud 21.03.2017).
4. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.
5. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Asjaolud Xxxx esitas 27.04.2017 Harju Maakohtule avalduse põlvnemise tuvastamiseks peale isiku surma (tl 1-3). 02.05.2017 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama määruses osundatud puudused hiljemalt 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. 1 2-17-6710 04.05.2017 kõrvaldas avaldaja puudused (tl 14). 09.05.2017 määrusega võttis kohus menetlusse Xxxx avalduse põlvnemise tuvastamiseks peale isiku surma ning kohustas Xxxxvõtma seisukoha esitatud avalduse osas ning esitama omapoolse arvamuse. 18.05.2017 esitas Xxxx kohtule oma seisukoha (tl 20). Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Sama paragrahvi 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Avalduse kohaselt registreeriti 21.03.2017 Kose Vallavalitsuses avaldaja isa Xxxx´i surm (tl 4), kellest põlvnemine jäi avaldajal tuvastamata. Seega on põlvnemise fakt vaja tuvastada kohtumenetluses. ENSV perekonnaseisuakti alusel on avaldaja 24.02.1971 sünnitunnistusse (tl 5) märgitud isana eesnimi xxxx. Avaldaja väitel ei ole sünniakti kantud eesnime kokkulangevus juhuslik. Põlvnemise tuvastamine on vajalik surnud Xxxx´i järgi pärimiseks. Kuna teised pärijad ja lähedased puuduvad, oleks vajalik teha surnud isiku ja avaldaja kohta DNA-analüüs, et tuvastada avaldaja põlvnemist temast. Avaldaja palub tuvastada avaldaja Xxxx põlvnemine isast Xxxx´ist. Avalduse täienduse kohaselt on avaldaja sünnitunnistusele märgitud Xxxx tütar. See on tõendiks, et Xxxx on avaldaja isa eesnimi (
6. aastal isa perekonnanime sünnitunnistusse ei märgitud). Avaldaja ema on Xxxx, kes saab kinnitada avaldaja põlvnemist Xxxx´ist. Avaldaja sõnul elas ta koos isa Xxxx iga kuni kuuenda eluaastani Xxxx. Avaldajal on veel säilinud mõned isa Xxxxi kirjad aastast 1974, kus isa suhtleb kodustega (tl 15-17), nendes on mainitud tütar xxxx nime ja alla märgitud nimi Xxxx, ka see tõendab, et avaldaja Xxxx isa nimi on Xxxx. Lapsed (peale Xxxx) ja abikaasa Xxxxil puuduvad. Pole ka teisi isikuid, kes saaksid avalduse aluseks olevaid väiteid kinnitada. Xxxx seisukoha järgi asus ta elama Xxxx´i juurde
7. aasta suvel. Nende kooselust sündis
8. jaanuaril
9. aastal tütar Xxxx. Xxxx ei tahtnud oma tütrele vene perekonnanime, seega jäi tütar tema perekonna nimele. Xxxx tuli Xxxx´i juurest ära, kui tütar oli 6-aastane, see oli
10. aastal. Hiljem ei olnud isadust eriti vaja tuvastada. Lisaks on kohus 05.06.2017 määrusega määranud läbi viia DNA ekspertiis Xxxx põlvnemise tuvastamiseks Xxxx´ist. 25.08.2017 on kohtule esitatud ekspertiisiakt nr xxxx, mille kohaselt isiku, kelle DNA oli habemeajamisaparaadil ja kammil, bioloogiline isadus Xxxx suhtes ei ole välistatud. Isiku, kelle DNA oli analüüsitud isiklikel esemetel, Xxxx ja Xxxx DNA-profiilidel võrdlemisel saadud isaduse indeks on 5,0
11. Isik, kelle DNA oli habemeajamisaparaadil ja kammil, saab 99,9999998 % tõenäosusega olla Xxxx bioloogiline isa. 2 2-17-6710 22.09.2017 toimunud ärakuulamisel selgitas Xxxx , et nad ei elanud kogu aeg isaga koos, ema oskab rohkem rääkida. Xxxx märkis ärakuulamisel, et nad hakkasid Xxxx´iga koos elama
12. aastal,
13. sündis Xxxx. Laps jäi tema nimele, sest Xxxx´il oli vene nimi ja ta ei tahtnud lapsele vene perekonnanime. Nad abielus ei olnud, elasid lihtsalt koos. Xxxx tuli tema juures ära, kui Xxxx sai 6-aastaseks, see oli
14. aastal. Nad elasid lahus, pärast hooldas Xxxx teda, kui ta haige oli, suhtlesid ka lahus olles. Teisi lapsi ja abikaasat Xxxx ei olnud. Xxxx märkis lisaks, et isa pidas temaga sidet, suhtlesid isaga. Kui Xxxx sai 6-aastaseks, läksid nad eraldi elama, aga suhtlesid igapäevaselt. Lõpus, kui isa haige oli, siis samamoodi, vahet ei ole olnud, nad käisid kogu aeg läbi. Arvestades avaldaja ning Xxxx poolt kohtule esitatut ja ekspertarvamust, leiab kohus, et on piisavalt tõendeid, et pidada Xxxx´i avaldaja Xxxx isaks. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb praeguses asjas jätta menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3