RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamise viis 51731
- detsember 2017 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Indrek Koolmeister, Saale Laos, Viive Ligi ja Malle Seppik Riigi õigusabi seaduse § 37 lõike 1 põhiseaduspärasuse kontroll Harju Maakohtu
- oktoobri
- aasta määrus tsiviilasjas nr 2178679 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu taotlus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohus andis
- oktoobri
- aasta määrusega Mukshinjon Akhmedovile riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) esitatava avalduse koostamiseks.
- Asjaolude ja menetluskäigu kirjeldusest määruses nähtub, et M. Akhmedov on Usbekistani Vabariigi kodanik, kes saabus Eesti Vabariiki
- novembril 2016 sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset. Tartu Halduskohtu
- novembri
- aasta määruse alusel haldusasjas nr 3162326 paigutati ta Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskeskusesse. M. Akhmedovile oli riigi õigusabi korras määratud esindaja, et vaidlustada kinnipidamiskeskusesse paigutamist ja kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamist. Riigikohus jättis
- märtsi
- aasta määrusega kohtuasjas nr 3162326 isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.
- Samuti nähtub määrusest, et M. Akhmedov esitas
- mail 2017 riigi õigusabi taotluse, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine ja kinnipidamise tähtaja pikendamine alates
- novembrist 2016). Selle taotluse jättis Harju Maakohus
- juuni
- a määrusega riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 alusel rahuldamata.
- Riigi õigusabi andmisest keeldumise peale esitas M. Akhmedov
- juunil 2016 määruskaebuse. Harju Maakohus otsustas
- oktoobri
- a määruses, et kaebus tuleb rahuldada ja isikule tuleb anda riigi õigusabi. Seejuures tunnistas maakohus põhiseadusvastaseks ja jättis kohaldamata RÕS § 37 lg 1 osas, milles see ei võimalda anda riigi õigusabi kaebusega EIKsse pöördumiseks isikule, kes ei ole Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik. Maakohus leidis, et regulatsioon on vastuolus põhiseaduse (PS) § 12 lgs 1 sisalduva võrdsuspõhiõigusega. Määrus saabus Riigikohtusse
- oktoobril
- MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED 5-17-31
- Riigikogu põhiseaduskomisjon leidis sisuliselt, et vaidlusalune säte ei ole põhiseadusega vastuolus. Õiguskomisjon seevastu asus seisukohale, et varjupaigataotlejate puhul kujutab vaidlusalune säte endast PS § 12 lgs 1 sisalduva võrdsuspõhiõiguse ebaproportsionaalset riivet.
- Õiguskantsler leidis, et vaidlusalune säte on vastuolus PS § 12 lgga 1 osas, milles see ei võimalda anda varjupaigataotlejale riigi õigusabi kaebusega EIKsse pöördumiseks.
- Justiitsministri hinnangul on RÕS § 37 lg 1 põhiseadusega kooskõlas.
- Mukshinjon Akhmedovi lepinguline esindaja Anni Säär oli seisukohal, et vaidlusalune säte on rahvusvahelise kaitse taotlejaid puudutavas osas vastuolus PS §ga 15 ja § 24 lgga
- PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE
- Riigi õigusabi seaduse (RT I, 28.12.2016, 14) § 37 pealkirjaga „Riigi õigusabi andmine Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks“ lõige 1 sätestab: „Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 nõuetele, võib käesolevas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik.“ KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegiumi hinnangul tuleb Harju Maakohtu taotlus jätta läbi vaatamata, kuna ei ole võimalik veenduda, et RÕS § 37 lg 1 on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv säte.
- Selleks, et Riigikohus saaks kohtu algatatud konkreetse normikontrolli raames hinnata kohaldamata jäetud õigustloova akti sätte põhiseaduspärasust, peab see säte olema asjassepuutuv. Riigikohtu praktika järgi on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (Riigikohtu seisukoht alates Riigikohtu üldkogu
- detsembri
- a otsusest asjas nr 3411000, p 10 ja
- oktoobri
- a otsusest asjas nr 341502, p 15).
- Kuna asja lahendamisel otsustava tähtsusega õigusnormi leidmiseks peab kohus tuvastama asja lahendamiseks olulise tähtsusega asjaolud, siis eeldab sätte asjassepuutuvuse kontrollimine Riigikohtus ka selle hindamist, kas esialgset õigusvaidlust lahendanud kohus on niisugused asjaolud tuvastanud. Kui Riigikohtul ei oleks sellist õigust, siis võiks kujuneda olukord, kus Riigikohus hindab kaebuse esitaja suhtes juhuslikult või põhjendamatult kohaldatud normide põhiseadusele vastavust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- detsembri
- a määrus asjas nr 3411508, p 17;
- oktoobri
- a määrus asjas nr 3412215, p 39; samuti Riigikohtu üldkogu
- juuni
- a otsus asjas nr 3411210, p 24; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 341204, pd 16–18;
- novembri
- a määrus asjas nr 3412815, pd 33–34).
- Kui kohtule on esitatud RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi taotlus kaebusega EIKsse pöördumiseks, peab kohus muude asjaolude seas tegema sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt kindlaks, kas esitatav kaebus oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Olemuselt on tegemist kaebuse perspektiivi hindamisega, mida kohus 2
(4)2 5-17-31 peab tegema ka riigi õigusabi andmisel riigisisesesse kohtusse pöördumiseks. Praeguses asjas on maakohus määruses (p 28) üksnes sedastanud, et ta ei tuvastanud RÕS § 37 lgs 3 nimetatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Kuidas kohus selle järelduseni jõudis, seda ei ole täpsemalt põhjendatud.
- Kolleegium märgib, et maakohus ei ole tuvastanud, kas M. Akhmedov on ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid (konventsiooni artikli 35 lg 1). Teisisõnu ei selgu, kas ta on vaidlustanud Eestis kõik need faktilised asjaolud, mille kohta ta soovib esitada avalduse EIKsse. Selle tuvastamine eeldab esiteks, et maakohus selgitaks välja, mille peale isik täpselt soovib EIKle kaebust esitada (nt algne kinnipidamine ja paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse, kinnipidamise pikendamine vms). Teiseks eeldab see tutvumist Eesti kohtutele põhikohtuasjas esitatud kaebuste sisuga, et teha kindlaks, kas isik on nende asjaolude üle Eesti kõigis kohtuastmetes vaielnud.
- Lisaks ei selgu määrusest, kas ja millises ulatuses oleks M. Akhmedovi kaebus EIKle tähtaegne ehk esitatud kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates (konventsiooni artikli 35 lg 1). Määrusest nähtub, et tema kinnipidamist ja kinnipidamise pikendamist puudutav viimane lahend tehti ja jõustus
- märtsil
- Ajavahemik, mis jääb
- märtsi 2017 ja
- oktoobril 2017 tehtud riigi õigusabi andmise määruse vahele, on pikem kui kuus kuud.
- Samuti ei ole maakohtu määruses põhjendusi M. Akhmedovi kaebuse sisulise eduväljavaate kohta. Teisisõnu pole tuvastatud, et kaebus ei ole selgelt põhjendamatu konventsiooni artikli 35 lg 3 punkti a tähenduses. See nõuab konventsiooni kohaldamise praktika alusel hinnangu andmist sellele, kas konkreetsetel kaebuses toodud asjaoludel võiks olla tegemist konventsiooni mõne artikli rikkumisega.
- Kui selgub, et esineb konventsioonist tulenev kaebuse vastuvõetavust välistav asjaolu, siis tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda RÕS § 37 lg 3 alusel ega saa kohaldada RÕS § 37 lgt
- Sellises olukorras oleks riigi õigusabi taotluse lahendus sama sõltumata RÕS § 37 lg 1 põhiseadusvastasusest ja riigi õigusabi andmiseks ei oleks alust, mistõttu RÕS § 37 lgt 1 ei saa pidada asjassepuutuvaks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses.
- Kolleegium on seega seisukohal, et Harju Maakohus ei ole tuvastanud RÕS § 37 lgs 3 viidatud asjaolusid, mis võimaldaksid põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses veenduda kohaldamata jäetud sätte asjassepuutuvuses. Kolleegiumil ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada, kuna Riigikohus ei lahenda põhiseaduslikkuse järelevalve korras kohtuasja esemeks olevat õigusvaidlust ega tuvasta esialgse kohtuasja menetlemisel tuvastatavaid faktilisi asjaolusid (vt nt eespool viidatud määrused asjades nr 3411508, p 18 ja nr 3412815, p 34).
- Kolleegium lisab, et RÕS § 37 lgs 3 viidatud riigi õigusabi andmist välistavate asjaolude esinemist tuleb hinnata konventsiooni ja selle kohaldamise praktika alusel. Ka riigi õigusabi seaduse eelnõu (249 SE, Riigikogu X koosseis) seletuskirjas, mida kohus on määruses tsiteerinud, on kirjas, et seadus eeldab „riigi õigusabi andmise otsustajatelt ka [EIK] praktika tundmist, et tagada riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite võimalikult otstarbekas kasutamine“. Konventsiooni kohaldamise praktikas orienteerumisel võib abi olla vastuvõetavuse kriteeriumide käsiraamatust (eestikeelsena leitav Välisministeeriumi kodulehelt aadressil http://vm.ee/et/taxonomy/term/229 ja EIK kodulehelt aadressil http://echr.coe.int/Pages/home.aspx?p=caselaw/analysis/admi_guide), samuti konventsiooni erinevaid artikleid ja valdkondi puudutavatest materjalidest EIK kodulehel (http://echr.coe.int/Pages/home.aspx?p=caselaw/analysis/guides&c=# ja http://www.echr.coe.int/Pages/home.aspx?p=press/factsheets&c=) ning EIK kohtupraktika andmebaasist Hudoc. Kolleegium kordab, et vastuvõetavuse hindamiseks peab kohtul olema selgus 3
(4)3 5-17-31 selles, mille üle inimene täpselt soovib EIKle kaevata. Kaebuste tähtaegsuse ja riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamise kontrollimiseks on vaja tutvuda põhiasja materjalidega.
- Kui ühtegi õigusabi andmist välistavat asjaolu ei esine, siis tuleb kohtul enne RÕS § 37 lg 1 põhiseadusvastaseks tunnistamist analüüsida, kas ja kuidas seda sätet kohaldada koostoimes pagulasseisundi konventsiooni artikli 16 lgga
- Selle artikli kohaselt on pagulasel võrdselt tema asukohariigi kodanikuga õigus pöörduda kohtusse ning saada õigusabi.
- Eeltoodud kaalutlustel ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 11 lgst 2 juhindudes jätab kolleegium Harju Maakohtu taotluse läbi vaatamata. Priit Pikamäe, Indrek Koolmeister, Saale Laos, Viive Ligi, Malle Seppik 4
(4)4