Kriminaalasi nr 1-16-10336 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10336 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuis

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Pärnu Maakohtu 19.05.2016.

a otsusega mõistetud karistusega, s.o 1 aasta 9 kuud 24 päeva vangistust. Keit Kikasele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.04.

1. a ja lõppeb 20.10.
2. a. Vangla ei toeta Keit Kikase vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Keit Kikase tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Keit Kikase tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Keit Kikas selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Keit Kikase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Keit Kikase ja tema kaitsja, leiab, et Keit Kikase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Keit Kikas kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Keit Kikas temale mõistetud karistusajast (2 aastat 6 kuud) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Keit Kikasel on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Keit Kikase tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Keit Kikas on varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Keit Kikas on varasemalt toime pannud eriliigilisi süütegusid - varavastaseid kuritegusid, avaliku rahu ning tervisevastaseid süütegusid, samuti liiklussüütegusid. Toimepandud süütegude eest on Keit Kikasele mõistetud ka eriliigilisi karistusi - kohaldatud mõjutusvahendina noortekodusse paigutamist, tingimuslikku vangistust, vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga, aga ka reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (2 korda). Käesoleval ajal kannab Keit Kikas liitkaristust varguste toimepanemise eest. Liitkaristus on moodustatud Pärnu Maakohtu 19.05.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-16-4151), millega Keit Kikas mõisteti samuti süüdi varavastaste süütegude, s.o varguste ja omastamise toimepanemise, samuti juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki süstemaatilise juhtimise eest. Seejuures on Keit Kikas viimati nimetatud süüteod toime pannud katseajal. Keit Kikase varasemast elukäigust nähtuvalt mõisteti Keit Kikas Pärnu Maakohtu 18.02.
2. a otsusega süüdi sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt ning mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Kuid Keit Kikas pani vähem kui kaks kuud pärast katseaja algust toime uue süüteo. Lisaks nähtub Keit Kikase varasemast elukäigust, et eelmise karistuse (Pärnu Maakohtu 31.12.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11710) kandmiselt vabanes Keit Kikas 20.01.
4. a, kuid uue kuriteo pani toime juba 17.02.
5. a, s.o vähem kui 1 kuu pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Seega on Keit Kikasele toimepandud süütegude eest korduvalt mõistetud karistusi, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegelikku käitumisviisi. Seda kinnitab kohtu arvates fakt, et vaatamata sellele, et Keit Kikas on noor inimene, on teda kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral ja vangistuses viibib Keit Kikas juba teist korda. Keit Kikase varasemast elukäigust nähtuvalt on tema kuritegelik käitumine alguse saanud juba alaealisena. Seega ei ole käesolevaks ajaks Keit Kikase käitumist mõjutanud ka vanusega kaasnev teatav elukogemus, kuna Keit Kikas on vabaduses jätkanud õigusvastast käitumist. 3.2 Kohtu hinnangul ei saa Keit Kikase käitumist karistuse kandmise ajal pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on Keit Kikasel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust - 06.01.
6. a on Keit Kikasele määratud distsiplinaarkaristus tunni segamise ja ebatsensuursete, solvavate ja ähvardavate väljendite kasutamise eest, 27.03.
7. a määrati karistus vanglaametnike suhtes solvavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamise eest ning 12.07.
8. a määrati Keit Kikasele distsiplinaarkaristus vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Keit Kikase suhtes on käesoleva vangistuse jooksul korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohus peab positiivseks, et Keit Kikas on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud vangla tööhõives. Keit Kikas alustas õpinguid Jõhvi Täiskasvanute Gümnaasiumi 9ndas klassis, kuid katkestas õpingud seoses üleviimisega Tartu Vanglasse. Kuna Keit Kikas on kuriteod toime pannud tingituna alkoholisõltuvusest ja puuduliku probleemide lahendamise oskuse tõttu, peab kohus oluliseks, et Keit Kikas läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st sotsiaalprogrammi Õige Hetk ning osaleks analüüsivatel vestlustel, mis käsitlevad perekonna väärtustamist ja suhtlusringkonna mõju käitumisele. 3.3 Kohus on seisukohal, et Keit Kikase vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. Keit Kikasel on lähedast (ema, kasuisa) toetus ja kindel elukoht ema juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Kohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks Keit Kikasel tagatud ka majandusliku toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik ka kuriteoriskide vähendamise eesmärgil ning seetõttu, et Keit Kikasel on kaks ülalpidamist vajavat alaealist last. Lisaks on Keit Kikasel suures ulatuses, s.o ligikaudu 12 194 euro ulatuses, tasumata rahalisi nõudeid ning 3 vabanemisfondis üksnes 128 eurot. Seega on positiivne, et süüdimõistetul on vabanemise korral olemas garanteeritud töökohtxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-s. Lisaks peab kohus oluliseks, et Keit Kikasel oli ka enne vangistust toetav lähivõrgustik ja Keit Kikas õppis Kohtla-Järve Gümnaasiumi 9ndas klassis, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele pani Keit Kikas toime uued kuriteod.
9. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Keit Kikase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et Keit Kikase puhul esineb positiivseid asjaolusid (vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need kohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal). Keit Kikas on enda sõnul tehtud vigadest aru saanud ja soovib edaspidi elada seadusekuulekalt, kuid see ei anna kohtule alust järeldada, et Keit Kikasele mõistetud karistus on täitnud oma eesmärgi. Kriminaalmenetluse kulud Keit Kikase tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 105,60 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 105,60 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb kaitsjale väljamakstud tasu välja mõista Keit Kikaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4