) § 50 lg 5 p 1, § 54 lg 1 ja § 56 lg 2 põhjal tuleneb vastustajale kaalutlusruum nii järelevalve algatamiseks kui ka ettekirjutuse tegemiseks. Vastustaja saab menetluse algatada ja meetmeid rakendada ohu korral ning ohu kindlakstegemisel rakendada kaalutlusõigust abinõu kohaldamise üle otsustamisel. Huvitatud isik ei saa nõuda järelevalve algatamist või kindla sisuga ettekirjutuse tegemist või meetme rakendamist. Järelevalvemenetluse eesmärgiks ei saa olla konkureeriva toote turult tõrjumine. Kaebaja ei ole esitanud ühtki uut tõendit, mis võiks tingida juba läbiviidud järelevalvemenetluse uuendamise või uue järelevalvemenetluse algatamise. 8. GENOKE Trading OÜ palus jätta kaebus läbi vaatamata. Kaebajal puudub kaebeõigus: tal ei ole isiklikku puutumust vaidluse esemega ning tema subjektiivset avalikku õigust ei ole riivatud. Kaebaja ei selgita, milles tema õiguste rikkumine täpsemalt seisneb. Järelevalvemenetluse lõpetamisega ei kaotatud ega piiratud kaebaja õigust tooteid turustada ning ei kahjustatud konkurentsi. Õigused ettevõtlusvabadusele ja ausale konkurentsile on tagatud tsiviilõiguslike õiguskaitsevahenditega, mistõttu ei ole halduskohtumenetluse võimaldamine õiguste kaitseks vajalik ega põhjendatud.
eesmärk on tagada turule lastud toodete ohutus ja nõuetele vastavus ning kaupade vaba liikumine (
Riigikohus on näiteks Konkurentsiameti järelevalveasjades kolmanda isiku kaebeõigust korduvalt eitanud (lahendid asjades nr 3-3-1-44-10 (p 15), nr 3-3-1-29-13 (p 17), nr 3-3-1-42-14 (p 12)). TJA otsustab
lg 1 ja § 56 lg 2 kohaselt järelevalvemenetluse alustamise ja meetmete kohaldamise kaalutlusõiguse alusel. Seetõttu puudub kaebajal õigus nõuda vastustajalt kindla meetme rakendamist. Riigikohus on konkureeriva ettevõtte kaebeõiguse võimalikkust kinnitanud üksnes erandkorras – juhul, kui vaidlus toimub konkursiolukordades piiratud ressursi üle (lahend asjas nr 3-3-1-54-05) või konkurentsiseadusega (KonkS) keelatud tegevuse puhul (lahend asjas nr 3-3-1-29-13). Praeguses asjas pole tegemist kummagi nimetatud juhtumiga. 9. Tallinna Halduskohus jättis 05.10.2017 määrusega kaebuse läbi vaatamata. Riigikohtu praktika järgi puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (nt 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, 22.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-42-14, 23.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-29-13, 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-44-10).
lg 1 annab vastustajale kaalutlusõiguse otsustamaks järelevalvemenetluse läbiviimise vajaduse üle, mitte ei kohusta menetlust läbi viima. Samuti annavad
§-d 53 ja 56 järelevalveasutusele õiguse otsustada, milliseid järelevalvemeetmeid konkreetses asjas kohaldada. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda vastustajalt kolmanda isiku toote suhtes järelevalvemenetluse algatamist või menetlusega jätkamist ning ka kolmanda isiku suhtes konkreetsete meetmete rakendamist, sh ettekirjutuse tegemist. Kaebajal on kolmanda isiku toote ohtlikkust puudutava info korral õigus edastada vastav info analüüsimiseks järelevalveasutusele, kuid menetluse algatamise ja meetmete kohaldamise üle otsustab järelevalveasutus ise kaalutlusõiguse alusel. Kaebaja ei ole ka puudutatud isikuks, kellel oleks õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamist kaalutlusvigadeta.
lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk tagada toodete ohutus ja nõuetele vastavus ning kaupade vaba liikumine.
lg 5 kohaselt võivad selle seaduse alusel kehtestatavad nõuded lähtuda eesmärgist tagada inimeste tervis ja ohutus. Samuti võivad selle seaduse alusel kehtestatavad nõuded lähtuda muust avaliku huvi kaitse aspektist, sh tarbijakaitse, tööohutuse, ühilduvuse, koostoimevõime või energia- või keskkonnasäästlikkuse tagamise vajadusest. Siit järeldub, et toote ohutusele kehtestatud nõuete eesmärk on kaitsta toote tarbijaid ja avalikke huve, mitte konkurente ja nende majanduslikke huve. Seega ei kaitse
kaebaja ettevõtlusvabadust ega tema huvi ausate konkurentsitingimuste vastu. Vastustaja ülesandeks ei ole tagada aus konkurents turul. Konkurentsialaseid vaidlusi lahendab KonkS § 54 kohaselt Konkurentsiamet. Kõlvatu konkurentsi alased vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras (KonkS § 53). Kaebaja ei ole vaidlusaluse toote tarbija ja järelevalvemenetlus ei toimunud tema suhtes. Seega ei puuduta järelevalvemenetlus tema subjektiivseid õigusi. Kaebajal puudub õigus pöörduda kaebusega kohtusse teiste isikute (tarbijate) õiguste kaitseks või avalikes huvides (HKMS § 44 lg 2). Kuna kaebaja ei kaitse praeguse kaebusega oma subjektiivseid õigusi, puudub tal kaebeõigus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3
kitsast kaitseala sama seaduse § 5 lg-st 5, mis käsitleb üksnes toodetele nõuete kehtestamist, mitte riikliku järelevalve teostamise piiride või eesmärkide seadmist. Toote ja selle dokumentatsiooni nõuetele vastavuse kaitseala hõlmab ka teisi turuosalisi, kelle õigusi riivab nõutele mittevastava toote turustamisel tekkiv ebaaus konkurents. Protherm Steel tootesertifikaat näeb kehtetu eelstandardi alusel arvutatud metoodikaga ette kehtiva standardiga võrreldes oluliselt väiksema värvikihi paksuse. Kaebeõigust ei välista see, et kaebajal võib olla võimalik kaitsta oma õigusi tsiviilkorras. Kaebuse eesmärk on saavutatav ning selle rahuldamine tooks kaasa TJA järelevalvemenetluse jätkumise. Kaebaja nõustub halduskohtuga selles, et ta ei saa nõuda kindla sisuga haldusakti andmist. 11. Tehnilise Järelevalve Amet palub jätta määruskaebus rahuldamata. 12. GENOKE Trading OÜ palub jätta määruskaebus rahuldamata.
seletuskirja kohaselt on kaupade vaba liikumise põhimõtet võetud seaduse koostamisel arvesse eesmärgiga tagada Euroopa Liidu liikmesriikides ühele tootegrupile ühetaolised tehnilised nõuded, hõlbustamaks ettevõtete Euroopa-sisest liikumist ning kaupade importi ja eksporti. Kaupade vaba liikumise põhimõtte eesmärk on seega liikmesriikide piiriülese kaubanduse ühtlustamine.
-i ei saa tõlgendada kaupade vaba liikumise põhimõtte abil selliselt, et seaduse kaitsealasse jääks ka ettevõtlusvabadusest tulenev ausa konkurentsi põhimõte.
ei kaitse kaebaja õigushüvesid. TJA teostab järelevalvet avalikes huvides, lähtudes
-s sätestatust. TJA teostatava järelevalve lõpetamine ei saa rikkuda isiku subjektiivset õigust ausale konkurentsile. Kaebaja õigus ettevõtlusvabadusele ja ausale konkurentsile on tagatud tsiviilõiguslike õiguskaitsevahenditega. TJA 23.02.2017 teade on menetlustoiming ning selle tühistamine pole võimalik. Seega pole tühistamisnõudega võimalik saavutada kaebuse eesmärki. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
§-d 54 ja 56 annavad TJA-le kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Halduskohus ja menetlusosalised on viidanud Riigikohtu praktikale (lahendid asjades nr 3-3-1-85-15, nr 3-3-1-42-14, nr 3-3-1-2913 ja nr 3-3-1-44-10), mille kohaselt võib isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Halduskohus on
lgle 1 ja § 5 lg-le 5 tuginedes leidnud, et toote ohutusele kehtestatud nõuete eesmärk on kaitsta toote tarbijaid ja avalikke huve, mitte konkurente ja nende majanduslikke huve. Arvestades, et
põhineb asjaomastel Euroopa Liidu õigusaktidel, tuleks laiemalt hinnata, mis on toodete turustamise tingimuste (ja sellega seotult turujärelevalve) kehtestamise üldised eesmärgid Euroopa Liidus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.07.2008 otsuse nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) preambuli p-s 17 on märgitud, et „ühenduse turule lastud tooted peaksid vastama asjakohastele ühenduse õigusaktidele ning ettevõtjad peaksid vastutama toodete nõuetekohasuse eest vastavalt sellele, kus nad asuvad turustusahelas, et kindlustada avalike huvide, nagu näiteks tervise ja ohutuse ning tarbijate- ja keskkonnakaitse kõrge tase ning õiglase konkurentsi tagamine ühenduse turul“. Ringkonnakohtu hinnangul on TJA kui turujärelevalveasutuse teostatava järelevalve ülesanne lisaks avalike huvide kaitsele ka turuosaliste õiguste kaitse ebaausa konkurentsi eest. Ebaaus konkurents riivab ettevõtjate ettevõtlusvabadust. Olukord, kus toote ohutuse arvelt on saavutatud selle odavam hind, moonutab konkurentsi ning kahjustab tootjaid ja turustajaid, kes pakuvad analoogseid tooteid, järgides kõiki õigusaktidest ja standarditest tulenevaid nõudeid. See, et ettevõtjate taotlused ja kaebused aitavad ühtlasi tagada pakutavate toodete vastavust ohutusnõuetele, s.o kaitsta avalikke huve, ei muuda praegust kaebust populaarkaebuseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.