Obsah (16)

§ 3891§ 255§ 63§ 68§ 65§ 83§ 85§ 22§ 318§ 58§ 199§ 56§ 184§ 75§ 76§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 21. november 2016 Kriminaalasja number 1-15-8673 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Agu Timmi Kriminaalasi Henrik A

§ 3891

lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 ja

§ 255

lg 1 järgi lühimenetluses Kohtuistungi sekretär Margreth Adamson Kohtuistungi toimumise aeg

1. august 2016, Tartu Kohtuistungil osalesid juhtivprokurör Kaire Hänilene, süüdistatav Henrik Antsov, süüdistatav Henrik Antsovi kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2016 otsus Apellatsiooni esitaja juhtivprokurör Kaire Hänilene Prokurör juhtivprokurör Kaire Hänilene Süüdistatav Henrik Antsov, isikukood: 38610142711, elukoht: XXXX; kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv RESOLUTSIOON:
3. Tartu Maakohtu
4. märtsi 2016 otsus tühistada osaliselt, s.o Henrik Antsovi õigeksmõistmises

§ 255

lg 1 järgi,

§ 3891

lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi mõistetud karistuse, väljamõistetud sundraha ning Eesti Vabariigilt valitud kaitsjale makstud tasu väljamõistmise osas. 2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega tunnistada Henrik Antsov süüdi

§ 255

lg 1 järgi.

§ 63

lg 1 alusel mõista Henrik Antsovile

§ 3891

lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 ja

§ 255lg 1 järgi karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Henrik Antsovile karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada Henrik Antsovi eelvangistuses viibitud aeg 28.

august 2012 – 29. august 2012, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõista Henrik Antsovile karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.

novembri 2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust – võrra, mõistes Henrik Antsovile liitkaristuseks 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

1. Välja mõista Henrik Antsovilt sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot riigituludesse.
2. Juhtivprokurör Kaire Hänilene apellatsioon rahuldada osaliselt, s.o Henrik Antsovi süüditunnistamises

§ 255

lg 1 järgi ja karistuse mõistmises

§ 63lg 1 alusel.

1. Juhtivprokurör Kaire Hänilene apellatsioon saatekirjade (CMR) vahetamise osas jätta läbi vaatamata.
2. Maakohtu otsusega KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Henrik Antsovi kasuks välja mõistetud tema poolt valitud kaitsjale makstud summa 2482 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend kaks) eurot 32 senti, jätta Henrik Antsovi enda kanda.
3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4. KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad süüdistatav Henrik Antsovil ringkonnakohtumenetluses tekkinud menetluskulud summas 2448 (kaks tuhat nelisada nelikümmend kaheksa) eurot Eesti Vabariigi kanda. Süüdistatav Henrik Antsovit teavitatakse Tartu Maakohtu selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse tuleb karistuse kandmisele asuda teatisega KrMS § 414 alusel. Süüdistatav Henrik Antsovil tasuda väljamõistetud menetluskulud otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
5. Tartu Maakohtu 21.03.2016 otsusega lühimenetluses mõisteti Henrik Antsov

§ 255lg 1 järgi õigeks.

Sama kohtuotsusega tunnistati H. Antsov süüdi

§ 3891

lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 480 miinimumpäevamäära (2012 kehtinud miinimumpäevamäär 3,20 eurot), s.o summas 1536 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati H. Antsovile mõistetud rahalist karistust 1/3 võrra, s.o 160 miinimumpäevamäära võrra, ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 320 miinimumpäevamäära summas 1024 eurot.

§ 68

lg 1 ja § 70 lg 2 alusel arvestati karistusaja hulka ja loeti kantuks 2 kahtlustatavana kinnipidamise päeva (28.08.2012-29.08.2012), mis vastab 6 rahalise karistuse päevamäärale, ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks H. Antsovile rahaline karistus 314 miinimumpäevamäära, s.o summas 1004,80 eurot. Lisaks konfiskeeriti

§ 83

lg 3 p 3 alusel Tartu Maakohtu määruse alusel arestitud A OÜ (endise ärinimega OÜ D. ) arvelduskontodel asuvad rahalised vahendid summas 2488,95 eurot pangakontol nr 10220206351226 (AS SEB Pank) ja 351,06 eurot pangakontol nr 221054198323 (Swedbank AS) kui kuriteo toimepanemise rahalised vahendid.

§ 85lg 1 alusel läheb konfiskeeritu riigi omandisse. 2 Seoses H. Antsovi osalise õigeksmõistmisega mõisteti välja Kr

MS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt H. Antsovi kasuks tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 2482,32 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti H. Antsovilt riigituludesse menetluskuluna süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 645 eurot. 1.1. Kuna apellatsioon on esitatud üksnes H. Antsovi õigeksmõistmise osas

§ 255

lg 1 järgi ja süüdistusest saatelehtede (CMR) kokku korjamise ja vahetamise väljajätmises, siis ringkonnakohus võtab maakohtu otsuse kokku üksnes apellatsiooni puudutavas osas ning jätab eraldi välja toomata maakohtu käsitluse H. Antsovi süüditunnistamises

§ 3891lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi.

2. H. Antsovile esitati süüdistus

§ 255lg 1 järgi selles, et tema kuulus M.K.

, T.S., K.J., A.K., J.P., I.L. ja M.O. püsivate isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mis oli loodud enne 01.05.2012 ja tegutses kuni 28.08.2012 ning mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele. H. Antsovi ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli M.K. poolt saadud juhiste ja korralduste täitmine. H. Antsov esitas OÜ D. juhatuse liikmena näilikke suhkrumüügi arveid OÜ-le B. . Jätmaks reaalse majandustegevuse muljet, kandis OÜ K. ja OÜ R. arvelduskontodele edasi OÜ B. näilike arvete alusel laekunud summasid. Osales kauba päritolu varjamises, mis seisnes selles, et sihtkohtades kogus autojuhtide käest kokku saatedokumendid, mille alusel suhkur toodi Läti Vabariigi ettevõttelt SIA A. , saades selle eest kokkulepitud tasu. Kuritegelik ühendus sai kokku varalist kasu summas 127 656, 21 eurot. 3. Maakohus leidis, et H. Antsov tuleb

§ 255

lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista ning saatelehtede (CMR) välja vahetamine ei moodusta maksukelmusele kaasaaitamise tegu. 3.1. Maakohus oli seisukohal, et käesoleva kriminaalasja raames tuleb kohtul puutuvalt kuritegeliku ühenduse süüdistusse tuvastada eelkõige just see, kas H. Antsov kuulus kuritegelikku ühendusse, mida on süüdistuses kirjeldatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-57-09 märkinud, et

§ 255

lõike 1 sõnastuse kohaselt iseloomustavad kuritegelikku ühendust järgmised tunnused: sellesse kuulub kolm või enam isikut; see on püsiv; selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud; see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil (kuni 01.01.2015 kehtinud redaktsioon) ja selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Maakohus asus seisukohale, et kui analüüsida M.K. , I.L. , K.J. , M.O. ja J.P. omavahelist suhtlemist (jälitusprotokollid, Skype), selle intensiivsust ja ka asjaolu, et neist osadel olid olemas telefoninumbrid, mis olid ette nähtud vaid omavahel suhtlemiseks, siis ilmselgelt tegelesid eespoolnimetatud isikud grupis ja seega saab juba ilma H. Antsovi rolli hindamata öelda, et ühise eesmärgi (maksukuritegu ja sellest tulu saamine) nimel tegutses enam kui kolm isikut. 3.

1. Põhimõte, et kuritegeliku ühenduse puhul on vajalik tuvastada ühenduse püsivus, tuleneb muuhulgas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikli 2 punktist c. Riigikohtu kriminaalkolleegium on eespool viidatud lahendis avaldanud, et ühenduse püsivus ei tähenda mitte niivõrd liikmeskonna püsivust, vaid ühenduse kui terviku püsivust, st seda, et ühendus on tervikuna võimeline eksisteerima pikemat aega. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et ka käesoleva kriminaalasja raames tuleb anda hinnang, kas süüdistuses kajastatud ühenduse puhul oli tegemist püsivat struktuuri omava ühendusega, millel oli iseloomulik hierarhia. Riigikohtu kriminaalkolleegium on eespool viidatud lahendis asunud seisukohale, et isikult oodatav panus kuritegelikus ühenduses ei ole seotud mitte isiku enda, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris, mis tähendab, et oluline ei ole mitte liige ise, vaid pigem loodud struktuur, kus igal liikmel on oma kindel koht ja ülesanne. Seega saab liikme vahetumisel uus liige võtta üle eelmise liikme ülesanded. 3 Eeltoodust tulenevalt on vaja tuvastada, kas H. Antsov täitis struktuuris sellist kohta, mida oleks olnud võimalik igal uuel ühenduse liikmel täita. Maakohus möönis, et sellist n-ö struktuurilist ülesehitust, mida kohtu arvamuse alusel riigikohtu lahendis silmas peetakse, käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud ei ole. Maakohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita, et H. Antsovil oleks olnud maksukuriteo toimepanemisel mingit kindlat püsivat rolli kuritegeliku ühenduse struktuuris, kus tema asemele astuv isik oleks saanud üle võtta tema rolli. Maakohus pidas vajalikuks rõhutada, et OÜ D. näol oli loodud OÜ D. rolliga sarnane äriühing. Kriminaalasjast nähtub pigem see, et olukorras, kus M.K. oli välja töötanud skeemi, kuidas näiliste tehingutega tekitada justkui põhjendatud sisendkäibemaksu, oli soodne kasutada H. Antsovi poolt juba loodud ja tegutsevat äriühingut paralleelselt OÜ-ga D. . Maakohus asus küll seisukohale, et H. Antsov pidi mõistma, et ta aitab kaasa maksukuriteo toimepanemisele. Samas tuleb soostuda kaitsja poolt avaldatud seisukohaga, et OÜ D. oli loodud enne kui M.K. alustas enda poolt väljatöötatud skeemi elluviimist, erinevalt OÜ-dest K. , R. ja D. , mis olid ilmselgelt loodud vaid skeemi elluviimiseks. 3.
2. Äriühingu loomine iseenesest pole selle kaasuse puhul olulisim, oluline on aga just see, et H. Antsov noore mehena tõesti püüdis end positsioneerida muuhulgas ka toiduainete hulgimüügi turul, mida kinnitavad muuhulgas ka kaitsja poolt maakohtule esitatud tõendid. Süüdistuse etteheide, et 2012 käibest moodustasid valdava osa just tehingud skeemis osalenud ettevõtetega, on küll faktiliselt õige, kuid see ei saa oli põhiliseks argumendiks, et süüstada H. Antsovit kuritegelikku ühendusse kuulumises. Süvenedes H. Antsovi poolt kohtus antud ütlustesse, on ilmne, et H. Antsovile oli eneseteadvust tõstev asjaolu, et ta sai äri teha endast oluliselt kogenenumate ärimeestega, muuhulgas M.K. ga. H. Antsovi ja tema kaitsja poolt esitatud tõendid kinnitavad, et H. Antsov otsis kõikvõimalikke kanaleid, et alustada iseseisvat äritegevust. Kahjuks ei jätnud ta kasutamata ka võimalust teenida näilike arvete esitamise läbi, millega aitas kaasa M.K. ja OÜ B. maksukuriteo toimepanemisele. Käesolevas lahendis maakohus tuvastas, et M.K. eestvedamisel oli loodud kunstlik müügiahel suhkru tarnimisel kuni lõpptarbijale kättetoimetamiseni. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist ka asjaolu, et skeemis tegutsevad isikud püüdsid luua mulje, et tegemist on reaalse äritegevusega erinevate äriühingute vahel. Vaieldamatult oli H. Antsovil selles ahelas oma konkreetne roll, mis seisnes tegelikkusele mittevastavate arvete koostamises ja OÜ-le D. laekunud summade edasikandmises teiste M.K. kontrolli all olnud ettevõtete arvetele. Maakohus ei nõustunud sellega, et sama tegevus, mis on H. Antsovile etteheidetav kaasaaitamisteona, on automaatselt etteheidetav ja peaks sisustama tema rolli kuritegelikku ühendusse kuulumisel. Maakohus rõhutas, et vaieldamatult pandi maksukuritegu toime isikute grupi poolt, kus M.K. oli läbi OÜ B. maksukuriteo toimepanija ja skeemis osalenud isikud, muuhulgas ka H. Antsov, olid kaasaaitajad. 3.
3. Maakohus jagas sama kriminaalasja varasemal menetlemisel Tartu Ringkonnakohtus eriarvamusele jäänud kohtunik Paavo Randma seisukohta, mille kohaselt peaks grupi ja kuritegelikku ühendust eristama mingi kvalitatiivne külg. Maakohtu arvamuse kohaselt tuleb iga konkreetse kuritegeliku ühenduse tuvastamisel ka reaalselt hinnata ühenduse püsivust tulenevalt konkreetsetest tõenditest. Süüdistuse arvamuse kohaselt on OÜ K. loomisega justkui tõsikindlalt leidnud tõendamist, et ühendus oli loodud pikemaajalise tegutsemise eesmärgiga. Kuivõrd see on siiski vaid oletus, siis ei saa see asjaolu olla üksiti tõendiks selle kohta, et eesmärk oli pikaajaliselt maksukuritegu toime panna. Siinjuures tuleb taas märkida Skypevestlust, kus M.K. mainib, et tuleb elada päev päeva haaval ja mitte teha kaugeleulatuvaid plaane. Karistusõiguse teoorias on asutud seisukohale, et ühendust saab lugeda püsivaks, kui ta on võimeline tegutsema pikemat aega ning temas peituv struktuurne potentsiaal ei ammendu ühe aktsiooniga. Maakohtu arvamuse kohaselt on leidnud tõendamist, et tegutseti reaalselt siiski lühiajalise eesmärgiga suve jooksul maksimaalselt suhkrut müüa ja seeläbi maksimaalselt näidata sisendkäibemaksu. Maakohus rõhutas, et H. Antsov püüdis paralleelselt suhkruga otsida 4 pidevalt ka muid võimalusi äri tegemiseks (kaitsja poolt esitatud tõendid suhtlemise kohta teiste äriühingutega). Ta otsis võimalusi suhkrut ise sisse osta ja lõpptarbijale müüa. Maakohus saab sellist tegutsemist tõlgendada küll vaid nii, et H. Antsov polnud oma tegevust M.K. ga pikaajaliselt planeerinud. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka tema enda ütlused, kus ta märkis, et juba juunis 2012 tekkisid tal M.K. ga probleemid, kuna kasumi marginaal muutus olematuks. Seega pikemaajalist ühise tegutsemise plaani ei olnud ei M.K. l ega ka H. Antsovil. 3.
4. Maakohus ei nõustunud prokuröriga, et olukorras, kus kriminaalasjas on tuvastatud grupis tegutsemise struktuur, siis struktuuri olemasolu annab aluse grupi tegevust hinnata kui kuritegeliku ühenduse tegevust. Kui lähtuda grupis tegutsemise tavaloogikast, siis alati ja igas grupis on liider, kes vähem või rohkem juhib grupi liikmete tegevust. Kui struktuuri pidada ühenduse defineerimisel ja tuvastamisel niivõrd oluliseks, siis tuleks maakohtu arvates vägagi paljudes kriminaalasjades kvalifitseerida isikute tegevus muuhulgas ka

§ 255lg 1 järgi.

Maakohus kahtles sellises seadusandja tahtes.

§ 255

koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on avalik julgeolek (RKKK 3-1-1-127-13, p 7).

§ 255

kommentaar toob täiendava õigushüvena välja ka avaliku rahu, millele kuritegeliku ühenduse eksistents ja selles sisalduv kuritegelik potentsiaal kujutab suurt ohtu. Siia tuleks lisada veel ka see, millisel eesmärgil 2002 selline koosseis seadustati. Maakohus leidis, et sätte tõlgendamisel tuleks sellele eesmärgile osutada märksa suuremat tähendust kui käesoleval ajal kohtupraktikas on seda tehtud.

kommentaar (lk 665) teeb viite sätte eesmärgi suunas ja selleks oli asjaolu, et traditsioonilise karistusõiguse üldosa instituutide abil (täideviimine ja osavõtt) ei olnud võimalik kuritegeliku hierarhia tipus olevaid isikuid vastutusele võtta ja selle puudujäägi kõrvaldamiseks loodigi iseseisev koosseis. Seega peab maakohtu arvamuse kohaselt tuvastama

§ 255

kohaldamiseks grupi sellise tegevuse, mis väljub täideviimise ja osavõtu instituudi alt ja kus grupi püsivus ja ülesannete jaotumine muudavad grupi ohtlikuks just avaliku julgeoleku ja avaliku rahu aspektist. 3.

1. Kui ka M.K. , I.L. , K.J. , M.O. , A.K. ja J.P. omavahelist tegutsemist saaks vaadelda struktuurilt ühtse grupi tegutsemisena, eesmärgiga saada kuritegelikule ühendusele tulu, siis H. Antsovi eesmärgiks oli teenida oma äriühingule tehingute abil raha, ja kahjuks ka seeläbi aidata kaasa M.K. l maksukuriteo toimepanemisele. H. Antsovi sooviks ja eesmärgiks polnud tulu teenimine ühendusele. Kriminaalasjas pole ka tõendamist leidnud, et H. Antsov oleks saanud mingi osa sularahas arvetelt väljavõetud rahast. Samuti ei saa maakohus soostuda sellega, et kõik kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oli kindlaks määratud. M.K. roll kuritegelikus ühenduses oli selle juhtimine, mis seisnes korralduste ja juhiste andmises muuhulgas ka H. Antsovile. Kui M.K. roll suheldes K.J. , A.K. , I.L. ja M.K. ga oli jälitustoimingute protokollidest tulenevalt ilmselgelt tihedam ja korraldusi jagavam, siis suhtluses H. Antsoviga maakohus küll mingit ranget juhtimisstiili ei tuvastanud. Ka polnud H. Antsovile ette nähtud n-ö siseringi suhtlemiseks telefoninumbrit. 3.
2. Maakohtu seisukoha kohaselt tuleb igal konkreetsel juhul tuvastada

§ 255

kohaldamiseks grupi selline tegevus, mis väljub täideviimise ja osavõtu instituudi alt ja kus grupi püsivus ja ülesannete jaotumine muudavad grupi ohtlikuks just avaliku julgeoleku ja avaliku rahu aspektist. Maakohus leidis, et kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, mis annaks aluse väita, et H. Antsov oleks olnud sellise ühenduse liige, mis oleks omanud ohtu avaliku julgeoleku ja avaliku rahu aspektist. Maakohtu arvamuse kohaselt jäi H. Antsovi tegevus maksukuriteost osavõtu raamidesse. 3.

1. Maakohus ei tuvastanud suhkrut transportinud autojuhtide käest saatedokumentide (CMR) kokku korjamist H. Antsovi poolt. Kuid ka siis, kui see oleks tuvastatud, oleks selline tegevus maksukuriteo seisukohalt ilma igasuguse tähenduseta. Juhtivprokuröri apellatsioon 5
2. Tartu Maakohtu 21.03.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o H. Antsovi õigeksmõistmise osas temale

§ 255lg 1 järgi esitatud süüdistuses ja karistuse mõistmise osas.

Lisaks taotletakse maakohtu otsuse põhiosast jätta välja järeldus justkui ei moodustaks saatedokumentide (CMR) kokku kogumine ja teiste dokumentide vastu välja vahetamine maksukuriteo toimepanemisele kaasaaitamise tegu, sh H. Antsovi poolt maksukuriteole kaasaaitamistegu. Tunnistada H. Antsov süüdi

§ 22

lg 3 - § 3891 lg-te 1, 3 ning

§ 255

lg 1 järgi ja karistada teda

§ 63lg 1 alusel 3-aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada põhikaristus 1/3, s.o 1 aasta, võrra, mõistes H. Antsovile karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 19.11.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aastat 10 kuud 25 päeva vangistust võrra – mõistes liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud 25 päeva vangistust. I astme kohus on jätnud osaliselt hindamata kohtule esitatud tõendid ning on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 4.1. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et CMR-de enne suhkru lõpptarbijani jõudmist kokku korjamise eesmärgiks oli asjaolu, et sooviti varjata kaubaks oleva suhkru liikumist otse Lätis asuvalt ettevõttelt SIA A. OÜ B. kaudu suhkru lõpptarbijani. Seega sooviti CMR-de varjamisega mitte võimaldada tuvastada ettevõtete ahelat, misläbi kajastati raamatupidamises suhkruga puutumuses olevaid kandeid OÜ-de D. , D. , K. , R. ja K. (suhkru turustamisega seotud ettevõtete ahel) poolt. Samas leidis maakohus, et CMR-de kokku korjamist ei saa vaadelda

§ 22

lg 3 mõttes kaasaaitamisteona, kuna kaasaaitamistegu peab objektiivselt olema sobiv põhiteo toetamiseks. Maakohtu arvamuse kohaselt ei ole aga CMRde kokku korjamine ja lõpptarbijatele mitteesitamine põhjuslikus seoses M.K. le ja OÜ-le B. etteheidetava maksukuriteoga. Apellant ei nõustu kaasaaitamistegu puudutava maakohtu seisukohaga, kuna kohtuotsusest pole võimalik aru saada, miks maakohus otsustas, et CMR-de kokku korjamine ei ole põhjuslikus seoses maksukuriteoga. Maakohus on seda lihtsalt nentinud. Apellant on seisukohal, et kaasaaitamistegudeks antud juhul tuleb pidada kõiki neid tegusid, mis toetavad ja kinnitavad täideviija tahtlust (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-11): süüdistatavad mõtlesid välja pikaajalist tulu teeniva kuritegeliku skeemi, pidades sealjuures vajalikuks näilike arvete koostamist OÜ-de K. , R. , D. , D. ja UAB Faldemu nimel. Lisaks pidasid nad vajalikuks koguda kokku Lätist otse lõpptarbijale edastatava kaubaga kaasas olevad SIA A. poolt saadetud saatedokumendid (CMR) ja vahetada need välja OÜ B. poolt lõpptarbijale esitatud arvega. Kui süüdistatavad oleks need saatedokumendid (CMR) jätnud välja vahetamata, olnuks tulenevalt MKS §-dest 61 ja 62 võimaliku maksumenetluse käigus maksuhalduril õigus vajalikku teavet koguda ka kolmandatelt isikutelt ning nn suhkru lõpptarbijad oleksid pidanud maksuhaldurile saatma SIA A. poolt väljastatud saatedokumendid (CMR), kust oleks nähtunud, et SIA A. ja OÜ B. vahel erinevate ettevõtete raamatupidamistes (OÜ-d K. , R. , K. , D. , D. ) on suhkru liikumist kajastatud ainult n-ö paberi peal ja suhkru liikumise tegeliku teekonnaga pole sellel midagi ühist. Seega oli saatedokumentide (CMR) väljavahetamine vajalik selleks, et varjata kauba päritolu ja juhul kui maksuhaldur hakkab maksumenetluse käigus kolmandatelt isikutelt vajalikku teavet koguma, siis oleks võimalik vähendada riski, et maksuhaldur avastab alusetu sisendkäibemaksu kajastamise OÜ B. maksudeklaratsioonides (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-11). Seetõttu oli saatelehtede väljavahetamine selle maksukuriteo puhul täideviija tahtlust toetavaks ja kinnitavaks teoks. H. Antsov, K. J ja A.K. , kogudes kokku saatedokumente (CMR) ja vahetades need välja teiste dokumentide vastu, aitasid selle tegevusega kaasa maksukuriteo toimepanemisele M.K. ja OÜ B. poolt, st tegemist on

§ 22lg 3 - § 3891 lg-te 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava tegevusega.

4.

1. Kohtuotsuse kohaselt ei tuvastanud maakohus suhkrut transportinud autojuhtide käest saatedokumentide (CMR) kokku korjamist H. Antsovi poolt. Lisaks tõdes maakohus, et ka siis, kui see oleks tuvastatud, oleks selline tegevus maksukuriteo seisukohalt ilma igasuguse tähenduseta. 6 Prokurör on seisukohal, et kriminaalasja kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et H. Antsov osales sarnaselt teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega autojuhtidelt kauba saatelehtede kokkukorjamises ja asendamises. Seda tõendab telefonikõnede pealtkuulamise kohta koostatud jälitusprotokoll, mille kohaselt suhtlesid M.K. ja H. Antsov omavahel korduvalt 07.06.2012 ja 08.06.2012 ning M.K. selgitas saatelehtede vahetamisega seonduvaid asjaolusid: M.K. andis H. Antsovile autojuhi telefoninumbri, et H. Antsov selgitaks autojuhile käitumisjuhiseid selleks, et H. Antsov saaks üle anda vajalikud dokumendid. Kõne sisust on aru saada, et mõlemad osapooled teavad, millest jutt käib. 08.06.2012, rääkides M.K. ga, on H. Antsov öelnud, et autojuht helistab enne jõudmist ja „siis saab need dokumendid ära vahetada“. Hiljem ühtegi kõnet ei ole, mis kinnitaks, et tekkis probleem ja tegelikult dokumentide vahetamiseni ei jõutudki. Seega on jälitusprotokollis kajastatud H. Antsovi ja M.K. vaheliste telefonikõnedega tuvastatud, et H. Antsov osales CMR-de kokkukogumises, mis moodustab ühe maksukuriteole kaasaaitamisteo. 4.
2. Mõistes H. Antsovi kuritegelikku ühendusse kuulumises õigeks, on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 4.3.
3. Süüdistuse kohaselt oli H. Antsovi roll kuritegelikus ühenduses järgmine: M.K. poolt saadud juhiste ja korralduste täitmine; OÜ D. juhatuse liikmena näilike suhkrumüügi arvete koostamine ja OÜ-le B. esitamine. Jätmaks reaalse majandustegevuse muljet, kandis H. Antsov OÜ-de K. ja R. arvelduskontodele edasi OÜ-lt B. näilike arvete aluse laekunud summasid; kauba päritolu varjamises osalemine, mis seisnes selles, et sihtkohtades kogus autojuhtide käest kokku saatedokumendid, mille alusel suhkur toodi Läti Vabariigi ettevõttelt SIA A. . Sellisel moel tegutsenud kuritegelik ühendus sai kokku varalist kasu summas 127 656,21 eurot ning ka H. Antsov sai oma tegevuse eest kokkulepitud tasu. 4.3.
4. Kohtuotsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et

§ 255

lg-s 1 sätestatud kuriteo legaaldefinitsioonist on täidetud järgmised tunnused: koos tegutsesid enam kui kolm isikut – M.K. , H. Antsov, I. L, M.O. , A.K. ja J.P. (ning T. S, kelle kohta ei ole kohus lõplikku otsust teinud); isikud tegutsesid varalise kasu saamise eesmärgil: M.K. , K.J. , jt ütlustest nähtub, et skeemi väljatöötamise eesmärk oli kasu saamine ja see võimaldas hea äraelamise. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et nad said tulu enam kui 120 000 eurot; tegevus oli suunatud II astme kuritegude toimepanemisele: tegevus oli suunatud maksukuriteo toimepanemisele, mille eest saab karistada vähemalt 3-aastase vangistusega. Kohtuotsuse kohaselt ei ole tõendatud, et tegemist oleks olnud püsiva kooslusega ning et tavapärasest isikute grupist eristaks selle grupi tegevust teatud kvalitatiivne külg, mis annaks aluse rääkida kuritegelikust ühendusest. 4.3.

1. Põhistamaks järeldust, et H. Antsov ei tegutsenud kuritegeliku ühenduse raames, on maakohus asunud revisjonistlikult käsitlema Riigikohtu praktikast tulenevaid kuritegelike ühenduste tuvastamise aluspõhimõtteid, tuginedes sealjuures samas asjas varasemalt ringkonnakohtunik P. Randma poolt koostatud eriarvamusele ja viidates paraku ebatäpselt rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonile (edaspidi konventsioon). Nimelt on maakohus otsuses märkinud justkui tuleneks konventsiooni artikli 2 punktist c kohustus tuvastada ühenduse püsivus. See väide ei vasta tõele. Otse vastupidi - viidatud konventsiooni punktis on rõhutatud, et struktureeritud grupp (eestikeelses tõlkes: korraldatud ühendus) on konventsiooni mõistes selline grupp, mis ei ole küll juhuslikult formeeritud mõne üksiku kuriteo vahetuks täideviimiseks, milles aga ei pea liikmete rollid olema formaalselt määratletud ega liikmeskond või struktuur püsivad. Sama allikaga seondub ka kohtuotsuse teine otsene ebatäpsus. Nimelt on maakohus märkinud, et ei saa nõustuda prokuröri seisukohaga, et kui grupiviisilises kuritegelikus käitumises tuvastatakse struktuur, siis on alust hinnata sellist gruppi kuritegeliku ühendusena. Tegelikult ei ole siinkohal tegemist prokuröri seisukohaga, vaid vastav tõdemus tuleneb selgesõnaliselt konventsiooni artikli 2 punktist c. Oluline on mõista, et inglisekeelses originaaltekstis 7 nimetataksegi kuritegelikku ühendust organiseeritud grupiks ja defineeritakse läbi struktureerituse. Seega toob konventsioon grupilise kaastäideviimise ja organiseeritud grupi (kuritegeliku ühenduse) fundamentaalse piiritlemiskriteeriumina esile justnimelt struktuuri olemasolu. Järelikult saab ka prokurör tõdeda, et jagab maakohtu ja ringkonnakohtunik P. Randma seisukohta, et gruppi ja kuritegelikku ühendust peaks eristama mingi kvalitatiivne külg. Selliseks kvalitatiivseks kriteeriumiks aga ongi just grupi struktureeritus. 4.3.
2. Karistusseadustikus on kuritegelikule ühendusele omistatud lisakriteeriumitena püsivus ja isikutevaheline osade jaotus. Püsivuse osas on oluline mõista, et siinkohal peetakse silmas asjaolu, et kuritegelik skeem oleks kavandatud püsivana, mitte ühenduse faktilist tegutsemise aega, sest teadupärast on vastutus kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja sinna kuulumise eest võimalik ka juhul, kui ühendus ei jõuagi kuritegude reaalse täideviimiseni. Kuritegeliku ühenduse liikmete vahelise osade jaotuse koha pealt tuleb omakorda rõhutada, et ei konventsioonis,

§ 255

tekstis ega seda sisustavates Riigikohtu lahendites ei ole sõnagi juttu hierarhiast ega subordinatsioonist. Osade jaotuse all tuleb nii eluliselt kui õiguslikult silmas pidada kurjategijate omavahelist ülesannete eesmärgipärast jagamist, mitte mingit eraldiseisvat sunnimehhanismi. Lihtsalt väljendudes võiks resümeerida, et kuritegeliku ühendusena tuleb käsitleda sellist grupilist kuritegevust, kus on välja töötatud põhjalik teoskeem ja jagatud ülesanded selliselt, et vastavalt süüdlaste ettekujutusele oleks tagatud võimalikult kauakestev ja järjepidev tulu saamine ilma sealjuures õigusasutuste tähelepanu pälvimata. Kõikvõimalikud hierarhiad, jäigad alluvusvahekorrad, jms ei sobi kuritegelikku ühendust iseloomustama juba kasvõi sellepärast, et sisepingete tekitamine mitteformaalses organisatsioonis pärsiks ühenduse eesmärkide täitmist ja võiks tuua kaasa struktuuri lagunemise. Riigikohus on küll õigesti määratlenud, et ühenduse püsivus ei tähenda mitte niivõrd liikmeskonna püsivust, vaid ühenduse kui terviku püsivust, kuid reaalelus kujutab liikmete väljaastumine ühendusest kuritegelikule organisatsioonile mitmekülgset turvariski – näiteks võivad need isikud luua samas valdkonnas konkureeriva ühenduse või ühenduse hoolikalt konspireeritud tegevuse paljastada. 4.3.

1. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et enamus tegevust toimus M.K. juhtimisel ja eestvedamisel: raamatupidamisdokumendid koostati selliselt, nagu oleks Lätis asuvalt ettevõttelt suhkrut ostnud teised ettevõtted kui OÜ B. , M.K. juhtimisel tehti ülekandeid, võeti kontodelt sularaha välja, juhiti raha liikumist OÜ R. kontol. Kõneeristuste ja pealtkuulamiste kohta koostatud jälitusprotokollidest nähtub, et nii I. L, M.K. kui ka K. J kasutasid kuni 27.07.2012 kõik ainult ühte telefoni/telefoninumbrit. Seejärel on A.K. , M.K. , K. J ja M.O. võtnud endi kasutusse veel teisegi telefoni, mida on kasutatud ainult omavaheliseks suhtluseks. Sellist sidevahendit nimetatakse kuritegeliku subkultuuri kõnepruugis „teematelefoniks“ ning selle kasutamine on iseloomulik just organiseeritud kuritegevusele. Tegemist on ilmeka näitega eristamaks kuritegelikku ühendust muust grupilisest kuritegelikust käitumisest – lisaks kuriteo planeerimisele on eraldi läbi mõeldud ka konspiratsioon ning kehtestatud vastav kollektiivne eneseregulatsioon. 4.3.
2. Maakohus on asunud seisukohale, et H. Antsovil ei olnud maksukuriteo toimepanemisel mingit kindlat püsivat rolli kuritegeliku ühenduse struktuuris, kuna nii H. Antsovi juhitaval OÜ-l D. kui ka OÜ-l D. oli sarnane roll. Samuti on maakohus pidanud rolli hindamisel oluliseks, et erinevalt OÜ-dest R. , K. ja D. , oli OÜ D. loodud juba enne skeemi elluviimist ning H. Antsov püüdis samal ajal leida kõikvõimalikke kanaleid iseseisva äritegevuse alustamiseks. Prokurör asub seisukohale, et eeltoodud maakohtu seisukohaga pole võimalik nõustuda, kuna OÜ D. olemasolu lisaks OÜ-le D. ei tähenda, et H. Antsovil poleks olnud kanda olulist rolli. M.K. , kes oli peamine kuriteoskeemi väljatöötaja, pidas vajalikuks, et OÜ B. soetab suhkru kahelt äriühingult. Tõepoolest ei olnud tal objektiivset vajadust kahelt ettevõttelt suhkrut osta, kuid tema pidas sellist skeemi turvalisemaks ja riske hajutavamaks. Seega oli H. Antsovil ja OÜ-l D. kindel roll kuritegelikus struktuuris. Käesoleval juhul H. Antsovi rollile hinnangut 8 andes ei oma tähtsust ka asjaolu, et OÜ D. asutamise mõte oli iseseisva majandustegevusega alustamine. Reaalne olukord oli aga selline, et süüdistuses märgitud ajaperioodil puudus OÜ-l D. (sarnaselt teistele süüdistuses märgitud äriühingutele) iseseisev majandustegevus ning ainus tegevus oli seotud süüdistuses kirjeldatud tehingutega. Selliste äriühingute nagu OÜ-de D. ja D. vajalikkus kogu kuritegelikus skeemis tulenes võimalikult pikaaegse kuritegeliku kasumi teenimise eesmärgist ning kuritegeliku skeemi avastamise raskendamisest. Sealjuures oli oluline, et võimalikult raske oleks tuvastada OÜ B. otsest seost suhkru ostmisega Lätist. Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, et pikaajaline tegutsemissoov on oletuslik, kuna OÜ K. loomine andvat alust pelgalt oletuseks püsivusest ja samal moel jätkamisest. OÜ K. arvelduskontolt nähtub, et 2012 augustikuus hakkasid toimuma tehingud selliselt, et OÜ K. ja OÜ R. asemele on astunud OÜ K. . OÜ K. arvelduskontole on augustikuus laekunud raha OÜdelt D. ja D. ning OÜ K. on omakorda raha üle kandnud Lätis asunud äriühingule ning UABle Faldemu. See tähendab, et kogu kuritegeliku ühenduse tegevus jätkus sooviga tulu saada, kuid skeemis on vahetatud üks lüli: OÜ R. on asendunud OÜ-ga K. . Seega ei olnud OÜ-ga K. tegevuse jätkamise soov oletuslik, vaid tugineb maakohtule esitatud tõenditel ja nende loogilisel analüüsil. Selle tasandi äriühingute süsteemne vahetamine (iga äriühing tegutses ca 1 kuu) on käsitletav konspiratiivse võttena, mille eesmärgiks oli tagada kuritegeliku ühenduse võimalikult pikaaegne tegevus ja seeläbi tulu saamine. 4.3.
3. Kuna H. Antsov püüdis leida muuhulgas legaalset äritegevust, siis tegi maakohus sellest järelduse, et ta polnud oma tegevust M.K. ga pikaajaliselt planeerinud ning neil kummalgi ei olnud pikemaajalist ühise tegutsemise plaani. Seda kinnitavad kohtuotsuse kohaselt ka H. Antsovi ütlused, et juba juunis 2012 tekkisid tal M.K. ga probleemid. Nimetatud maakohtu seisukoht jääb prokurörile arusaamatuks, kuna maakohtus uuritud tõendid kinnitavad, et vaatamata M.K. ja H. Antsovi vahel juunis 2012 tekkinud probleemidele, on nad jätkanud oma koostööd ka juulis 2012 ning augustis
4. Seega ei saa omavaheliste pingete esinemisest teha järeldust, et H. Antsovil ja M.K. l puudus pikemaajaline ühise tegutsemise plaan. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendite kohaselt oli ühenduse tegevus planeeritud pikaajaliselt, eesmärgiga saada võimalikult pika perioodi jooksul kuritegeliku tegevuse tulemusena varalist kasu. Tõepoolest on süüdistuse kohaselt kuritegelik ühendus tegutsenud vaid maist kuni augusti lõpuni, aga tegevus ei lõppenud seetõttu, et süüdistatavad ja süüdimõistetud isikud oleks otsustanud oma tegevuse lõpetada, vaid sellepärast, et Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakond pidas enamiku ühenduse liikmetest kahtlustatavatena kinni. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et 2012 augustikuus samasugune kuritegelik tegevus jätkus: vahetati välja üks nn riiulifirmadest (OÜ R. asemele asus OÜ K. ) ja skeem toimis edasi. Neid tehinguid ei ole aga maksukuriteo süüdistuses seetõttu, et isikud peeti kinni enne kui tekkis kohustus esitada augustikuu käibedeklaratsioon (enne 20.09.2012). 4.3.
5. M.K. ütlused kinnitavad, et kogu kuritegeliku skeemi eesmärk oli võimalikult suure tulu teenimine. Selleks, et kasu saadaks võimalikult pika aja jooksul, mõeldi välja erinevaid viise, mis takistaks MTA-l nende tegevusele jälile jõuda: vahetati nn I ringi Eesti ettevõtjaid, keegi neist ei figureerinud skeemis rohkem kui 1 kuu, tegutseti usaldusväärsete inimestega, koguti kauba saatelehti, et toimuv ei tuleks ka teiste skeemi mitte pühendatud ettevõtete kaudu välja. Igal ühenduse liikmel oli teada oma ülesanne, millega ta tegelema pidi: alumise tasandi liikmed olid need, kes täitsid käske ja korraldusi (teha arve, võtta raha välja, toimetada see K.J. ja M.K. ni, kes siis raha jagasid). Kogu kuritegelik tegevus oli põhjalikult läbi mõeldud ja et selle avastamine oleks võimalikult keeruline, siis jälgiti, et näilikke tehinguid kinnitav dokumentatsioon oleks esmapilgul korras. Selleks koostati arved näiliku kauba ostu ja müügi kohta kõikide skeemis osalevate erinevate äriühingute vahel ja samuti tehti kõikide nende näilike arvete alusel raha ülekanded. 4.3.
6. Maakohus ei nõustunud sellega, et kõik kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll oli kuritegude toimepanemisel kindlaks määratud. H. Antsovile esitatud süüdistusest ei nähtu tõepoolest, et kuritegeliku ühenduse liikmed oleks 9 olnud allutatud rangele juhtimisstiilile ning seda seetõttu, et käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et ühenduse juhtimine oleks olnud autokraatlik ning hirmule ja sunnile kaldu. Pigem oli tegemist demokraatliku juhtimisstiiliga ühendusega, kus iga lüli teadis, milliseid ülesandeid ta ühise eesmärgi saavutamise nimel täitma pidi. Nagu eelpool märgitud, ei ole subordinatsioon ega range juhtimisstiil ühegi õigusallika kohaselt kuritegelike ühenduste obligatoorseks tunnuseks. Eluliselt on organiseeritud kuritegevuses olukord pigem vastupidine, sest kuritegelike ühenduste eesmärgiks on süstemaatiline varalise kasu saamine ja kurjategijad koonduvad sellistesse ühendustesse vabatahtlikult, et hõlptulu saada, mitte et rangelt korraldustele ja kellegi diktaadile alluda. Kuivõrd ühenduse liikmeid ühendab ühine eesmärk, puudub rangeks juhtimiseks reeglina ka objektiive vajadus. Kuivõrd H. Antsov aitas oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele, kavatses ja panustas pikemaajaliselt ühenduse tegevusse, sai oma tegevuse eest tasu, siis kuulus H. Antsov kuritegelikku ühendusse. 4.3.
7. Maakohus on õigesti osundanud

§ 255

ja § 256 koosseisudega kaitstavale õigushüvele ja vastavate tegude karistatavaks tunnistamise eesmärgile, kuid on teoreetiliste aksioomidega manipuleerides minetanud seose elulisusega. Kuigi kuritegelike ühenduste puhul räägitakse ühenduse kui terviku püsivusest ja organisatsiooni huvist, millele selle liikmed on allutatud, ei ole kuritegelikud ühendused reaalelus kaugeltki isoleeritud nähtused, vaid kuritegude tulemuslikuks toimepanemiseks konstrueeritud abivahendid. Ka kuritegelike ühenduste liikmeskond ei moodustu kriminaalsetest fanaatikutest, kellel on eraldiseisev eesmärk avalikku julgeolekut kahjustada, vaid ikka tavalistest saamahimulistest kurjategijatest, kes leiavad, et organiseerumine tagab neile paremad võimalused kuritegusid edukalt täide viia ja perspektiivis rohkem kasu saada. Elulisest aspektist tuleb tõdeda, et terve mõistusega inimesed, sealhulgas ka vaimsete hälveteta kurjategijad, ei asuta lihtsalt heast peast mingeid kõrge ohupotentsiaaliga abstraktseid organisatsioone ega astu selliste moodustiste liikmeks, et heita end range juhtimise alla ja lasta hierarhiliselt kamandada. Sellisel kuvandil ei ole midagi ühist organiseeritud kuritegevuse reaalsusega ja sellised mõttemängud võivad paraku väga hõlpsalt tuua kaasa distantseerumise konventsiooni progressiivsetest ideedest, muutes ühtlasi

§ 255ettenähtud kuriteokoosseisu sisutühjaks ja kasutuskõlbmatuks.

Konkreetse organiseeritud grupi ohtlikkus avalikule julgeolekule tuleneb ikkagi selle poolt toimepandud tegude mõjust kodanike turvatundele või positiivse võimu ja üldise õiguskuulekuse kahanemisest mingis valdkonnas. Nii süüdistuses kui ka apellatsioonis kirjeldatud järjepideva ebaseadusliku tegevuse tagajärjel kujunes konkreetses valdkonnas välja negatiivne võim, mis väljendus selles, et kasutades suhkru Lätist Eestisse toimetamiseks maksukuritegu (tekkis võimalus müüa suhkrut Eestis ca 20% odavamalt, kui teistel suhkrumüüjatel), tekitas kuritegelik ühendus turul situatsiooni, kus neil oli suhkru müümisel legaalselt tegutsevate ettevõtjatega võrreldes kaalukas eelisseisund. Ka maakohus on tõdenud, et suhkrut müünud ettevõtete müügihindade võrdlusest ilmneb, et SIA A. müüs suhkrut välja kallimalt kui seda kajastati suhkru edasimüümisel ahelasse kuuluvate ettevõtete raamatupidamises. Kuna kurjategijate poolt pakutav suhkru hind oli oluliselt odavam, siis oli teistel suhkrumüüjatel seadust järgides, käivet ja sisendkäibemaksu õigesti deklareerides, raskendatud kaupa võrdsetel tingimustel turustada, st õiguskord oli ohustatud laiapõhjalisemalt, kui see üksikute maksukuritegude korral võimalik olnuks: lisaks riigile maksusummade laekumata jäämisele olid ohus seadusjärgse ettevõtlusvabaduse realiseerimine ning kõnealuse kaubandussfääri jätkusuutlik areng. 4.3.11. Muuhulgas ei ole maakohus nõustunud sellega, et sama tegevus, mis on H. Antsovile etteheidetav kaasaaitamisteona, on automaatselt etteheidetav ja peaks sisustama tema rolli kuritegelikku ühendusse kuulumisel. Rääkides kuritegelike ühenduste iseseisva kriminaliseerimise ajaloost ja sellest, kuidas kõnealused koosseisud on loodud seetõttu, et traditsiooniliste karistusõiguse instituutidega ei ole vahel võimalik kogu ebaõiglust kõrvaldada, ei ole jällegi õige jääda deklaratiivsele 10 tasandile, vaid tuleb mõtestada lahti, mida selline olukord eluliselt tähendab. Siinkohal ei ole kindlasti kohane lisada

§ 255

ja § 256 kooseisudele järjekordset seadusülest lisakriteeriumit, justkui kuuluksid need normid kohaldamisele üksnes juhul, kui grupi tegevus väljub mõne konkreetse kuriteo täideviimise ja osavõtu instituutide alt. Sageli seisneb kuritegelike ühenduste ohtlikkus selles, et tegevus iseenesest ei välju nimetatud üldosa instituutide mõjusfäärist, küll aga väljuvad sealt tegude mastaabid ja tagajärjed. On päris ilmne, et kui aastaid toiminud kuriteoskeemi puhul on hilisemalt võimalik tuvastada pelgalt mõni üksik konkreetne kuriteoepisood, on kuritegevuse organiseerumine oma eesmärgi saavutanud. Konventsiooni mõisted on sõnastatud selliselt, et võimaldavad kirjeldatud olukordi vältida, ja kui meil on soov neid reaalselt rakendada organiseeritud kuritegevusele õiglase hinnangu andmiseks, peaks samadest põhimõtetest lähtuma ka siseriiklik õiguspraktika. Vastus apellatsioonile

1. Tartu Ringkonnakohtu 10.05.2016 määrusega võeti prokuröri apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada oma kirjalikke seisukohtu, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni 25.05.
2. 5.
3. Nimetatud ajaks esitasid oma seisukohad süüdistatav H. Antsovi kaitsjad vandeadvokaadid A. Pilv ja M. Pilv, kes soovisid asja arutamist kohtuistungil. Vastuses taotleti apellatsioonkaebuse tervikuna läbi vaatamata jätmist. Alternatiivselt taotleti jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, milles on vaidlustatud H. Antsovi suhtes maakohtu otsus põhiosas esitatud seisukohtade ja järelduste osas, mis puudutavad H. Antsovi süüdimõistmist

§ 22lg 3 - § 3891 lg-te 1, 3 järgi.

Alternatiivselt taotleti apellatsioon jätta täies ulatuses rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kõik süüdistatava menetluskulud jätta täies ulatuses riigi kanda ja hüvitada H. Antsovile apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 2410,20 eurot. 5.2. Vastuses apellatsioonile märgitakse, et H. Antsovi süüdistus

§ 255lg 1 järgi on põhjendamatu, paljasõnaline ja tõendamata.

Maakohus on otsuse tegemisel tuginenud kohtus uuritud tõenditele ja tuvastatud faktilistele asjaoludele, mis ei kinnita kaitsealuse osalemist kuritegelikus ühenduses. 5.

1. E-toimikust ei nähtu prokuröri poolt apellatsiooniteate esitamist KrMS § 319 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu esineb alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Maakohtu otsus kuulutati 21.03.2016, mistõttu tuli apellatsioonkaebuse esitamise soovist kohut informeerida hiljemalt 28.03.
2. E-toimiku poolt kaitsjale kuvatavate dokumentide hulgas ei ole prokuröri apellatsiooniteadet, seega tuleb lähtuda eeldusest, et seda esitatud ei ole. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine on kohtumenetluse pooltele kohustuslik, kuivõrd see kujutab endast apellatsioonkaebuse esitamise vältimatut eeldust, mille täitmata jätmine või hilinenud täitmine toob endaga kaasa apellatsiooni läbi vaatamata jätmise. 5.
3. Lisaks juhitakse tähelepanu, et prokurör ei saa lühimenetluses apellatsioonkaebuses vaidlustada süüdimõistvat kohtuotsust, mistõttu pole võimalik apellandil eraldiseisvalt vaidlustada süüdimõistva kohtuotsuse osas esitatud kohtu põhjendusi. Prokurör leidis apellatsioonis, et maakohus on ebaõigesti sisustanud maksukuriteole kaasaaitamist ja oleks pidanud kaasaaitamisteona

§ 22lg 3 mõttes käsitlema ka CMR saatelehtede autojuhtidelt ärakorjamist.

Lisaks vaidlustab prokurör maakohtu järelduse, mille kohaselt ei osalenud H. Antsov saatelehtede ärakorjamises. Tegemist on süüdimõistva otsuse aluseks olevate tõendite ja tuvastatud faktiliste asjaolude ümberhindamise taotlusega. Seega on prokurör asunud vaidlustama kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva osa järeldusi süüdistuse osas, milles H. Antsov süüdi mõisteti. Apellant on läbi tõenditele ja faktilistele asjaoludele antava uue hinnangu kaudu soovinud laiendada tegude ringi, mida tuleks prokuröri hinnangul käsitleda maksukuriteole kaasaaitamisena. Kaitsjate hinnangul puudub mõistlik põhjendus, miks tuleks KrMS § 318 lg 3 p 2 tõlgendada selliselt, et prokurör saab vaidlustada süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevaid põhjendusi, kuid mitte nende alusel tehtud otsust. Sellisel kaebeõigusel puudub 11 sisuline väärtus olukorras, kus prokurör ei saa vaidlustada isiku süüdimõistmist ega süüdistatavale mõistetud karistust. Seega tuleb esitatud apellatsioon jätta selles osas läbi vaatamata. Vaatamata sellele, et kaitsjad leiavad, et prokuröri sellekohased seisukohad tuleks jätta läbi vaatamata, esitatakse selles osas ka sisulised põhjendused. 5.5. Apellatsioonivastuses rõhutatakse veel kord üle, et H. Antsov ei ole kuulunud kuritegelikku ühendusse ning maakohtu otsus H. Antsovi õigeksmõistmises

§ 255

lg 1 järgi on põhjendatud, nõustudes täielikult maakohtu seisukohtadega

§ 255lg 1 süüdistuse osas.

Prokuröri seisukohad rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse osas ei ole asjakohased ega anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks. Kaitsjate hinnangul ei ole käesoleval juhul määravat tähtsust, kuidas sisustada konventsioon art 2 punkti c, sest H. Antsovile esitatud süüdistuse kohtulikul arutamisel saab lähtuda Eesti Vabariigis teo toimepanemise ajal kehtinud seadusest ja Riigikohtu poolt kuritegeliku ühenduse süüteokoosseisu tunnuste piiritlemiseks väljendatud seisukohtadest. Isiku tegevuse hindamisel tuleb lähtuda kehtivast karistusõigusest. Konventsioon määratleb vaid kuritegeliku ühenduse üldtunnused, kuid ei asenda siseriiklikku karistusõigust ja selles toodud süüteo tunnuseid. 5.6. Apellatsioonkaebus käsitleb paljasõnaliselt ja õigusteoreetiliselt kuritegeliku ühenduse tunnuseid, kuid puuduvad viited konkreetsetele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis kinnitaksid H. Antsovi kuritegelikku ühendusse kuulumist. Õige ja põhjendatud on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa H. Antsovi poolne maksukuriteo toimepanemisele kaasabi osutamine automaatselt täita ka kuritegeliku ühendusse kuulumise koosseisu. Apellant sisustab mõlemat süüteokoosseisu samadele asjaoludele tuginedes ilma, et täiendavalt piiritleks

§ 255lg 1 tunnuste olemasolu süüdistatava tegevuses.

Selline tõlgendus oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega ja vabastaks süüdistaja üldse süüteo tõendamiskohustusest. 5.7. Prokuröri seisukohad väidetava kuritegeliku ühenduse tunnuste osas on ebajärjekindlad ja menetluses ajaliselt oluliselt muutunud. Algsest „kindla rollijaotuse ja range juhtimisstiiliga“ ühendusest on apellatsioonimenetluses saanud „demokraatlik“ kuritegelik ühendus. Demokraatlikult toimiva kuritegeliku ühenduse tunnused ja seda kinnitavad tõendid tuleb selgelt ja mõistetavalt määratleda. Süüteokoosseisu tunnuste puudumine ei võimalda kuritegeliku ühenduse olemuse käsitlust kohtumenetluses paljasõnaliselt ümber kujundada.

§ 255

lg 1 sätestab süüteokoosseisu ühenduse olemasoluks, mis eeldab ranget juhtimisstiili, kindlat rollijaotust ja käsuliini olemasolu. Prokuröri apellatsiooni vastupidised seisukohad on otsitud ja vastuolus Riigikohtu praktikaga. Ebaõige on prokuröri väide, mille kohaselt oli OÜ-l D. kuritegelikus ühenduses kindel roll. H. Antsovi ja OÜ D. eesmärgiks oli iseseisev ja legaalne majandustegevus. Apellatsioonis on teadlikult tähelepanuta jäetud nende tegevust iseloomustavad ja eristavad asjaolud. Kaitsjad märgivad veelkord, et maakohus on põhjendatult osundanud ja tuginenud kohtunik P. Randma eriarvamuses esitatud seisukohtadele grupi ja kuritegeliku ühenduse kvalitatiivse eristamise vajadusest.

1. Tartu Ringkonnakohtu 06.06.2016 määrusega tühistati asja läbivaatamine kirjalikus menetluses ning määrati asja läbivaatamine suulises menetluses. Kohtuistungi toimumisajaks määrati 08.08.
2. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör apellatsioonis toodud motiivide juurde ja palus ringkonnakohtul maakohtu otsus märgitud osas tühistada ja teha uus otsus. Kaitsja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja mitte teha süüdimõistvat otsust süüdistuses

§ 255lg 1 järgi, jättes prokuröri apellatsiooni rahuldamata.

Kaitsja märkis, et on teadlik apellatsiooniteate esitamist puudutavast Riigikohtu lahendist, kuid vastuväidete esitamise aja seisuga oli tegemist praktikas esinevate eritõlgendustega. Süüdistatav nõustus oma kaitsja esitatud seisukohtadega. 12 8. Ringkonnakohus, kuulanud ära istungil menetlusosalised, uurinud kriminaalasja materjale, maakohtu istungiprotokolli, otsust, esitatud apellatsiooni ja sellele esitatud kirjalikku vastust, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o H. Antsovi õigeksmõistmises

§ 255

lg 1 järgi, mõistetud karistuse ja sundraha osas ning prokuröri apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt ja osaliselt jätta läbi vaatamata. 8.

1. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires ja ringkonnakohtu pädevuses on lahendada kriminaalasju üksnes siis, kui kohtumenetluse pool on seda apellatsioonis taotlenud (RKKKo nr 3-1-1-54-12). KrMS § 331 lg-tes 2 ja 4 sätestatud ringkonnakohtu pädevuse piirang on oluline süüdistatava kaitseõiguse tagamise seisukohalt, sest süüdistatavalt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks apellatsioonis vaidlustamata küsimustes (RKKKo nr 3-1-1-31-11). 8.
2. Esmalt selgitab ringkonnakohus veel kord üle apellatsiooniteate esitamist puudutava küsimuse (I), seejärel võtab seisukohta prokuröri väite osas CMR-de kokku kogumise kui maksukuriteo toimepanemise kaasaaitamiseteo osas (II), võtab seisukoha H. Antsovi õigeksmõistmises

§ 255

lg 1 järgi (III), mõistab süüdistatavale uue karistuse (IV), määrab kindlaks menetluskulud (V) ja lõpetuseks võtab kokku apellatsioonmenetluse tulemuse (VI). I

1. Süüdistatava kaitsja leidis kirjalikus vastuses, et prokurör ei ole enne apellatsiooni esitamist teavitanud maakohut apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul. Kuigi kaitsja ringkonnakohtu istungil jõudis küll sisuliselt seisukohale, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ei oleks käesoleval juhul vajalik teavitada, toob ta välja, et praktikas on see menetluslikust seisukohast esile kutsunud eritõlgendusi. Ringkonnakohus kordab siinkohal veel üle seadusest tuleneva ja kohtupraktika seisukohad. 9.
2. Maakohus koostas kriminaalasjas 21.03.2016 kohtuotsuse tervikteksti, mis ka 21.03.2016 kuulutati (kd 28, lk 151). 9.
3. KrMS § 319 lg 1 kohaselt teatatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Seadus ei kohusta esitama kohtuotsuse tervikteksti puhul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teadet. 9.
4. Ka kohtupraktikas on see veel kord üle korratud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.06.2016 otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-44-16 märkis kolleegium otsuse punktis 10, et kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine ei olnud selles kriminaalasjas KrMS § 345 lg 1 järgi vajalik, kuna ringkonnakohus koostas kohe täiemahulise kohtuotsuse. Erinevalt varem kehtinud redaktsioonist tuleb 29.03.2015 jõustunud KrMS § 345 lg 1 järgi teatada kassatsiooniõiguse kasutamise soovist üksnes siis, kui ringkonnakohus kuulutab või teeb kantselei kaudu teatavaks kohtuotsuse resolutiivosa. Kui aga apellatsioonikohus teeb kohe tervikotsuse, ilma kohtuotsuse lõpposa eraldi vormistatud menetlusdokumendina kuulutamata, ei ole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine enam nõutav ning kohtumenetluse poolel on õigus esitada kassatsioon KrMS § 345 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, sõltumata kassatsiooniteate esitamisest. Sama regulatsioon tuleneb ka KrMS § 319 lg-st 1 ning on kohaldatav apellatsiooniõiguse kasutamise teatise osas. 9.
5. Prokuröril puudus seadusest tulenev kohustus esitada käesolevas asjas apellatsiooniõiguse kasutamiseks teatis, kuna maakohus lahendas asja kohe tervikotsusega ning ringkonnakohtul on pädevus prokuröri apellatsiooni läbi vaadata. II
6. Prokurör taotles apellatsioonis maakohtu otsuse põhiosast välja jätta järeldus justkui ei moodustaks saatedokumentide (CMR) kokku kogumine ja teiste dokumentide vastu välja 13 vahetamine maksukuriteo toimepanemisele kaasaaitamise tegu. Kaitsja vaidles prokurörile selles osas vastu, väites, et süüdistajal puudub õigus esitada süüdimõistva kohtuotsuse peale apellatsiooni, sest H. Antsov mõisteti süüdistuses

§ 3891lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi süüdi.

Maakohus asus otsuses seisukohale, et ei ole tuvastatav suhkrut transportinud autojuhtide käest saatedokumentide kokku korjamine H. Antsovi poolt. Ka siis, kui see oleks tuvastatud, oleks selline tegevus maksukuriteo seisukohalt ilma igasuguse tähenduseta. 10.1. KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt ei saa prokurör esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p-dega 1-2 lühimenetlusele seatud edasikaebeõiguse keelud on seletatavad sellega, et seda menetlust on KrMS § 233 lg 1 kohaselt võimalik rakendada vaid kohtumenetluste poolte vastastikusel nõusolekul. Apellatsiooniõiguse piiranguid tuleb sel juhul vaadelda osana selle kohaldamiseks antud nõusoleku õiguslikest tagajärgedest, mille tulemusena ei muutu mitte ainult kohtuliku arutamise kord esimese astme kohtus, vaid kitsendatakse ka kohtukaebeõigust. Seni on kohtupraktika apellatsiooniõiguse piiranguid siiski laiendanud põhjendusega, et need piirangud saavad puudutada vaid kriminaalmenetluse keskset küsimust – vastavalt kas süüdistatava süüditunnistamist ja karistamist või siis tema õigeksmõistmist. Kuid kõnealused piirangud ei puuduta muid küsimusi, mis seaduse kohaselt samuti peavad olema kohtuotsuses kajastatud, kuid milleks ei ole kohtumenetluse pooltelt eelnevalt nõusolekut küsitud ja mille lahendamisega kohtuotsuses ei pruugi kohtumenetluse pooled nõustuda. (RKKKo nr 3-1-1-81-12) Seega ei tulene vaadeldavatest sätetest kohtumenetluse pooltele keeldu kaevata lühi- või kiirmenetluse otsuse peale muudes küsimustes (RKKKo nr-d 3-1-1-27-07, p 12; 3-1-1-99-07, p 9; 3-1-1-21-11, p 17). Seevastu keelab

§ 318

lg 3 p 2 prokuratuuril apelleerida lühimenetluse otsusega süüdistatavale mõistetud karistust, sõltumata sellest, kas maakohus on materiaalõiguse kohaldamisel eksinud või mitte (RKKKo nr-d 3-1-1-99-07, p 9; 3-1-1-21-11, p 17). (J. Sootak, P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne.

1. § 318, lk 736, p 9.2) 10.
2. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja väited apellatsiooni selles osas läbi vaatamiseks väärivad tähelepanu. Maakohus on kohtuotsuse sisulises osas märkinud, et CMR-de kokku korjamine ei ole tuvastatud ja isegi kui oleks, siis selline tegevus on maksukuriteo seisukohalt ilma igasuguse tähenduseta. Süüdistuse kohaselt heidetakse H. Antsovile lisaks muule ette ka

§ 3891lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 toimepanemisel M.K.

korraldusel autojuhtidelt suhkru koorma dokumentide kokkukorjamist ja uutega asendamist. Ehk tegemist on ühe osaga süüdistusest maksukuriteole kaasaaitamises. Maakohus on jätnud ühe osa süüdistusest välja, leides, et CMR-de kokkukorjamist kohus ei tuvastanud. Ehk sisuliselt kuriteosündmus selles osas on tuvastamata ning maakohus oleks pidanud H. Antsovi maksukuriteole kaasaaitamises CMR-de kokkukorjamise osas õigeks mõistma. Maakohus viitas alternatiivselt, et H. Antsovile etteheidetav tegu on maksukuriteo seisukohalt ilma igasuguse tähenduseta ehk õigeksmõistmise aluseks oleks ka kuriteo tuvastamatus ehk süüdistatava tegu ei olnud toimepanemise ajal ühegi kuriteokoosseisu järgi karistatav. Maakohus oleks pidanud H. Antsovi osaliselt õigeks mõistma maksukuriteole kaasaaitamises, kuid kohaldas valesti materiaalõigust. 10.3. Vaatamata sellele, et maakohus on eksinud, on tegemist süüdimõistva otsusega ning tulenevalt nii seadusest kui ka kohtupraktikast puudub ringkonnakohtul pädevus selles osas prokuröri apellatsiooni läbi vaatamiseks, mistõttu tuleb apellatsioon CMR-de osas jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. 14 III 11. Maakohus mõistis H. Antsovi süüdistuses

§ 255lg 1 järgi õigeks.

Prokurör jäi ringkonnakohtus esitatud apellatsiooni juurde ning palus H. Antsovi

§ 255lg 1 järgi süüdi mõista.

Süüdistatava kaitsja leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, prokuröri apellatsioon rahuldamata, kuna ei ole tõendamist leidnud, et H. Antsov kuulus kuritegelikku ühendusse. Süüdistatav nõustus oma kaitsja seisukohtadega. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus H. Antsovi õigeksmõistmises

§ 255lg 1 järgi tuleb tühistada ning prokuröri apellatsioon selles osas rahuldada.

11.1. Maakohtu otsuse kohaselt on keskseks põhjuseks, miks H. Antsov õigeks mõisteti asjaolu, et süüdistused

§ 3891

lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 ja

§ 255lg 1 järgi on kattuvad ning ei ole võimalik eristada erinevaid koosseise.

Samuti ei ole täidetud kuritegelikku ühendusse kuulumise tunnused, eelkõige ühenduse püsivus ning ei ole võimalik eristada kuritegelikku ühendust grupist. 11.2. Ringkonnakohus, nõustudes süüdistajaga, leiab vastupidiselt maakohtule ja kaitsjale, et H. Antsov on oma tegevusega täitnud ka

§ 255lg 1 koosseisu.

Ringkonnakohus nõustub nii maakohtu, prokuröri kui ka kaitsja väljatooduga osas, et kuritegeliku ühenduse tunnusteks kuriteo toimepanemise aja seisuga olid järgmised elemendid: sellesse kuulub 3 või rohkem isikut; see on püsiv; selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud; see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär vähemalt 3 aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Nimetatud nõuded on üle korratud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.01.2010 lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-57-09, punktis 13. Lisaks ei ole vaidlust selles, et analüüsi aluseks olnud ühendus koosnes 3-st või rohkemast isikust ning väidetav ühenduse kuritegu, millele ühenduse tegevus oli suunatud (

§ 3891

lg-d 1, 3) on teise astme kuritegu, mille eest

näeb karistusena ette ülemmäärana vähemalt 3-aastase vangistuse. Käesoleval hetkel ei ole vaidlusaluseks küsimuseks ka enam H. Antsovi poolt

§ 3891

lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning ka ringkonnakohtu istungil märkis H. Antsov, et ta peab vist maakohtu otsusega nõustuma, et puutus kokku valede inimestega ning pani tahtmatult toime kaasaaitamisteo. 11.3. Siinkohal jääb edutuks kaitsja väide, justkui prokuröripoolsed viited ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile (RT II 2003, 1, 1) ehk Palermo kokkuleppele ei ole asjakohased ning konventsioon ei asenda siseriiklikku õigust ning sisustab vaid üldtunnused. Prokuröri esitatud apellatsioon ei rõhu sellele, et tegemist oleks sätetega, mille alusel tuleks H. Antsov süüdi mõista, vaid süüdistaja juhtis apellatsioonikohtu tähelepanu maakohtu otsuses olevale ebaõigele viitele ning kuritegeliku ühenduse sätte algpäritolule

-is. Ka Riigikohus on oma praktikas märkinud (RKKKo nr 3-1-1-57-09, p 11), et kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja sellesse ühenduse kuulumise kriminaliseerimisel on aluseks võetud nimetatud ÜRO konventsioon. H. Antsovit ei süüdistata kuritegeliku ühenduse süüteo toimepanemises konventsiooni alusel, vaid

§ 255lg 1 järgi ehk siseriikliku õiguse alusel.

11.

1. Vaidlusaluseks kohaks läbivalt nii maakohtu otsuses, apellatsioonis kui ka kaitsja esitatud seisukohtades on kuritegeliku ühenduse süüteo koosseisuelemendina püsivus. Maakohus leiab, et püsivusest ei ole võimalik rääkida, kuna tegutseti lühiajaliselt, eesmärgiga suve jooksul maksimaalselt suhkrut müüa ja maksimaalset sisendkäibemaksu näidata ning ei saa rääkida struktuuri püsivusest. Lisaks leiab maakohus, et ei ole võimalik eristada gruppi kuritegelikust ühendusest. Kaitsja hinnangul ei ole süüdistaja sisustanud ühtegi kuritegeliku ühenduse süüteokoosseisu tunnust. Prokurör seevastu sisustab apellatsioonis koosseisuelemendina püsivust nii ÜRO konventsiooni, kohtupraktika kui ka käesoleva asja pinnalt. 15 11.
2. Alustuseks peab ringkonnakohus vajalikuks veelkord üle korrata, mida tuleb silmas pidada püsivuse all. Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduste liikmetel vahetuda nii, et ühendus jätkub selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Seejuures on isikult oodatav panus seotud mitte isiku enda, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris, mis tähendab, et liikme vahetumisel võtab uus liige üldjuhul eelmise liikme ülesanded üle. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et kuritegelikud ühendused on tavaliselt mitteametlikud organisatsioonid, mistõttu ametlikele ühendustele sarnane formaalne tööjaotus ja hierarhia neile enamasti omane ei ole (RKKKo nr 3-1-1-57-09, p-d 13.2.-13.3.). Prokurör on püsivust ilmestanud veel omalt poolt viidetega ÜRO konventsioonile. Konventsiooni artikli 2 punkti c kohaselt on struktureeritud grupp ehk korraldatud ühendus selline grupp, mis ei ole küll juhuslikult formuleeritud mõne üksiku kuriteo vahetuks täideviimiseks, milles aga ei pea liimete rollid olema formaalselt määratletud ega liikmeskond või struktuur püsivad. Ka

-i kommenteeritud väljaandes korratakse üle, et püsivuse all ei mõelda mitte ajalises mõttes püsivust, vaid püsivus kui ühenduse struktuurist tulenevat potentsiaali selleks. Ühendus on püsiv, kui ta on võimeline tegutsema pikemat aega ning temas peituv struktuurne potentsiaal ei ammendu vaid ühe aktsiooniga. (RKKKm nr 3-1-1-127-13, p 7) See, et kuritegeliku ühenduse tegevuse periood käesolevas asjas jäi lühikeseks, ühendus alustas enne 01.05.2012 ja tegevus kestis kuni 28.08.2012, ei ole tingitud ühenduse eesmärkidest. Ringkonnakohtule sarnaselt prokuröriga jääb arusaamatuks, miks oli kuritegeliku ühenduse pikaaegse tegutsemise soov oletuslik. Prokurör on põhjendatult asunud seisukohale, et ühenduse tegevus ei lõppenud seetõttu, et liikmed oleksid oma tegevuse nii planeerinud, vaid seetõttu, et MTA lõpetas ühenduse tegevuse enamiku nende liikmetest kahtlustatavana kinnipidamisega (kd 11; lk 97-101, 135-138, 164-165, 190-194, 219-222, 240-244). Seega arvestades liikmete käitumist augustis 2012, ei ole põhjust eeldada, et nende tegevus oligi planeeritud lühiajaliseks ning et tegemist võiks olla ühe aktsiooniga, mille järel ühenduse tegevus ammenduks. Tuleb mõista reaalset olukorda, et kuritegeliku ühenduse liikmete jaoks ühenduse edasine tegevus lihtsalt elimineeriti ootamatu õiguskaitseorganite sekkumise tõttu ja tegutsemisperiood jäi seetõttu ka süüdistatavatele endile üllatuslikult sedavõrd lühikeseks. Samuti ei viita lühiajalisele tegevusele M.K. poolt öeldu, et tegutseda tuleb päev päeva kaupa. M.K. ütlustest H. Antsovile, mida kohtuotsuse ja apellatsioonivastuse lõikes viidatakse, tuleneb järgmine. Jälitustegevuse tulemusena on saadud 31.03.2012 Skype-vestlus H. Antsovi ja M.K. vahel (köide 4, lk 2-4). Vestluse käigus uurib H. Antsov, kuidas nad siis teevad, mille peale M.K. selgitab, et H. Antsov müüb senikaua kui tema F (OÜ B. ) korda saab ning siis, kui temal on korras, müüb H. Antsov talle. H. Antsov esitab omapoolse versiooni asjade käigust tulevikus, millele M.K. vastab „hetkel ela päev korraga, mõte on sul sama mis mul aasta tagasi aga see pole nii“. Lugedes Skype-vestlust tervikuna ei saa sisuliselt järeldada, et päev päeva haaval tegutsemine tähendaks tegutsemist lühiajalise eesmärgiga. Pigem soovitab M.K. H. Antsovil hoiduda sellest, et palju ei saa ette mõelda, vaid tuleb arvestada maksuametiga. Seega ei saa rääkida, et ühendus ei oleks olnud püsiv. Ka ei välista H. Antsovi kuritegelikku ühendusse kuulumist maakohtu otsuses märgitu, et püsivuse välistab H. Antsovi ja M.K. vahel esinenud lahkhelid juunis. Tegevus nende vahel jätkus ka juulis ning augustis ehk tekkinud erimeelsused ei takistanud ühenduse tegevuse jätku. Samas kinnitab maailma-ja kohtupraktika jätkuvalt omakasu ja kerge rikastumise eesmärgil kriminaalse maailma tegevuses ka paratamatult mitmesuguste erimeelsuste esinemist, kuid need asjaolud ei takista veel liikmete kriminaalse tegevuse edasist kulgu. 16 Tegevuse konspireeritusest/süstematiseeritusest lähtudes ei saa eeldada, et selline ühendus oli moodustatud juhusliku kuriteo vahetuks toimepanemiseks. Kuriteo enda tunnused on sellised, mis ei anna alust rääkida juhuslikkusest. Asjas kogutud tõenditest selgub, et ühendus oli üles ehitatud eesmärgiga tegutseda võimalikult pika aja jooksul. Sellele viitab äriühingute vahetumine ühenduse algtasemel, et võimalikult kaua mitte tähelepanu äratada ning näidata tegevust pikemal ajal legaalse äritegevusena. Kusjuures nende äriühingute vahetumine toimus struktureeritult, mis ei toonud kaasa probleeme ühenduse tegevuses. Selliseks kuritegelikuks käitumiseks oli vaja ühenduses osalejate aktiivset majanduslikult mõtlevat detailirohket tegevust, et minimeerida kuriteo võimalik avastamine. 11.6. Kaitsja väide on, et prokuröri seisukohad menetluse kestel on ühenduse struktureerituse osas ajas oluliselt muutunud ning on ebajärjekindlad. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega, et süüdistuse kohaselt oli kuritegeliku ühenduse puhul tegemist range juhtimisstiiliga, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oli kindlaks määratud. Kaitsja teeb selles osas viite Tartu Maakohtu 23.12.2013 otsusele kriminaalasjas nr 1-13-1368. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.12.2014 otsusega kohtuasjas nr 3-1-1-65-14 kõrgeima astme kohus tühistas Tartu Maakohtu 23.12.2013 ja ka Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2014 otsused H. Antsovi, T. S ja K. Austini süüdistusasjas ning saatis kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Teisisõnu saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks täiesti algusest ning eelneva menetluse käigus kujundatud seisukohad ei ole siduvad asja uuel arutamisel. Küll on Riigikohus taaskord viimati nimetatud lahendis (punkt 21) üle korranud kuritegeliku ühenduse süüteo koosseisu. Ei kuriteo asjaolude ega süüdistuse sisu juures süüdistusaktis ei räägita rangest juhtimisstiilist. Ka

§ 255

koosseis ei näe ette, et tegemist peaks/võiks olla üksnes range juhtimisstiiliga organisatsiooniga. Õiguskirjanduses asutakse seisukohale, et kuritegelik ühendus on mõeldav ka lõdva juhtimisstiiliga, millele viitab oma seisukohtades ka prokurör, rääkides demokraatlikust juhtimisstiilist (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura

1. § 255, p 3.4., lk 666-667). Kindlale juhtimisstiilile viitavad ka asjas kogutud tõendid ja sellest nähtuvalt ettevõtete vahetumine – arved, konto väljavõtted, Skypevestlused kui ka jälitustegevuse tulemusena saadud kõnede stenogrammid. M.K. oli see, kes igapäevaselt kuriteo toimepanemiseks jagas käske ja kelle juhtimisel toimus ühenduse tegevus – kuhu lattu, mis summas, mis koguses ja kellelt suhkrut osta. 11.
2. Kuritegeliku ühenduse koosseisu osa on ka ühenduse liikmete vaheline kindel ülesannete jaotus. Ehk kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub organisatsiooni tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamisele. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et H. Antsovi puhul on tegemist just sellise isikuga. Ka maakohtu istungil tõi H. Antsov ütlusi andes välja, kuidas ta täitis M.K. poolt antud korraldusi. Näiteks H. Antsov, vastates kaitsja küsimustele, kas M.K. rääkis ka palju ta selle valdkonnaga on tegelenud ja millised kogemused tal on ja millega peaks arvestama, märkis järgnevat: „Minu jaoks oligi ta suur ärimees ja seda tõestas ka see kui ta suunas või ütles mulle seda, et näed kas ma ei tahaks sellega tegeleda, so suhkru äriga. Ta teadis peast kõiki ostujuhte, kes tegelevad suhkru ostmisega. Ta ütles, et ma võiks algselt suhkrut müüa sellistele ettevõtetele nagu A.T. ja R.M. , et siis seal on selline inimene nagu P.M. ja A.T. K.J. ja võin neile rahulikult pakkumise saata, et nad kindlasti on nõus sinu käest suhkrut sisse ostma, et temal on kõik ära räägitud ja sind võetakse kohe vastu. Tegin pakkumise ja saatsin neile ettemaksu arve ja siis öeldi, et jah saatke suhkrukoorem nende lattu kas R.M. või A.T., kellel oli ladu Harjumaal. Kui me saadame suhkru lattu, siis nad kohe tasuvad ka kauba eest kohe ära. Siis hakkasin otsima finantseeringut, et see suhkur tellida, sest Mario ütles, et temal raha ei ole ja kui mina tahan sellega tegeleda, siis pean ise selle kapitali leidma.„ (köide 28, lk 124) Samuti andis H. Antsov maakohtus ütlusi selle kohta, et M.K. siiski jagas korraldusi, sest M.K. l oli tingimus, et tema tutvustab H. Antsovit enda partneritele, siis tema tahtis ainult ise neid 17 varustada. Ajutiselt oligi mõeldud, et OÜ D. aitaks M.K. välja. (köide 28, lk 137) See tuleb välja ka M.K. ja H. Antsovi vahelisest 31.03.2012 Skype-vestlusest (köide 4, lk 2-4), mille käigus M.K. selgitab H. Antsovile, et viimane müüb senikaua tarbijale kuni F (OÜ B. ) korda saab. 11.
3. Varalise kasu saamise eesmärk iseloomustab kuritegelikku ühendust, mitte kuritegeliku ühenduse iga liiget eraldi. Kuritegeliku ühenduse tegevus on suunatud varalise kasu saamisele ja seda objektiivset koosseistunnust tuleb tõendada kuritegeliku ühenduse loomise taga olevate isikute tahtluse kaudu. Isik peab pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et ühendus on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja on suunatud

§ 255lg 1 kirjeldatud kuritegude toimepanemisele.

(RKKKo nr 3-1-1-57-09, p 13.4) Ehk kaitsja seisukoht justkui H. Antsov ei ole mingit kasu saanud, ei ole oluline varalise kasu saamise eesmärgi täidetavuseks, vaid oluline oli H. Antsovi teadmine varalise kasu saamise eesmärgist. M.K. ütluste, MTA-le esitatud deklaratsioonide ja maksuarvestusega on tõendatud, et kuritegelik ühendus teenis tulu, arvates maha sisendkäibemaksu, mida ei oleks tohtinud ning ühendus sai varalist kasu kokku 127 656,21 eurot. Seega kaitsja väide justkui prokurör oleks kasu saamise osa teadlikult apellatsioonist välja jätnud, ei ole asjakohane. Kaitsja ise oma kirjalikes seisukohtades viitab sellele, et teiste süüdistatavate ütlused kinnitavad tulu teenimise soovi. See, et kaitsja püüab näidata, et süüdistatav justkui üldse omapoolsest tegevusest aru ei saa, ei muuda olematuks kuritegeliku ühenduse varalise kasu saamise eesmärki. M.K. ütlustest tuleneb, et kasu sai ka H. Antsov. Arvestades kaitsja poolt välja toodud selgitusi, jääb arusaamatuks, milline on kaitseversiooni kohaselt süüdistatava käitumise eesmärk, sest kõigile väidetele on põhjendus üksnes süüdistatavat alusetult õigustavad. H. Antsovi poolt legaalse äri ajamine ei välista hõlptulu teenimise soovi, milleks ta kasutas praegusel juhul võimalust kuuluda kuritegelikku ühendusse ning aidata ühingu tegevust näilike arvete koostamisega. Vaatamata sellele, et H. Antsov on korduvalt üritanud selgitada ja luua pilti oma võhiklikkusest ärinduse alal, ei ole eluliselt usutav, et ta ei saanud aru OÜ B. tegevuse ebaseaduslikkusest ja seda ei kinnita ka kogutud tõendusteave. Mõneti kumab seejuures maakohtu käsitlusest läbi ekslik seisukoht, et H. Antsov justkui kogemata kombel on sattunud käesolevas kriminaalasjas süüdistuse osaliseks. Nii on maakohus leidnud, et „Kui ka M.K. , I.L. K.J. . M.O, A.K ja J.P omavahelist tegutsemist saaks vaadelda struktuurilt ühtse grupi tegutsemisena eesmärgiga saada kuritegelikule ühendusele tulu, siis H. Antsovi eesmärgiks oli ju teenida oma äriühingule tehingute abil raha, ja kahjuks ka seeläbi aidata kaasa M.K. l maksukuriteo toimepanemisele H. Antsoviga.“ või „H. Antsovi ja tema kaitsja poolt esitatud tõendid kinnitavad, et H. Antsov otsis kõikvõimalikke kanaleid, et alustada iseseisvat äritegevust. Kahjuks ei jätnud ta aga kasutamata ka võimalust teenida näilike arvete esitamise läbi, millega aitas kaasa M.K. ja OÜ B. maksukuriteo toimepanemisele.“ Ka ei välista kuritegeliku ühenduse eksisteerimist väide, et OÜ D. oli loodud enne kui kuritegelik ühendus. Pigem see iseloomustab ühenduse tegevuse läbimõeldust selles, et M.K. soovis usaldusväärset ettevõtet kaasata ning kedagi, kes võtaks üle tema tegevuse ajaks, kui tema ettevõtte asjad korda saavad. 11.9. Kuritegeliku ühenduse konkreetsed kuriteod (sh nendest osavõtt) ei neeldu

§ 255lg 1 koosseisus ja kuuluvad kvalifitseerimisele kogumis.

Erialakirjanduses ollakse seisukohal, et tegemist on ideaalkogumiga. Kuivõrd tegelikku ühendusse kuulumine on vältav kuritegu, mis algab ühenduse liikmeks saamisega ja lõpeb liikmestaatuse lakkamisega, siis realiseerib isik liikmesuse kestel toimepandavate täiendavate õigusrikkuste koosseisud sisuliselt sama teoga. (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2015, § 255, p 6, lk 669). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja ja maakohtu seisukoht, et kuna süüdistused

§ 255

lg 1 kui ka

§ 3891lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 osas kattuvad, siis ei saa sama tegevus, 18 mis on H.

Antsovile etteheidetav kaasaaitamisteona, olla automaatselt etteheidetav ja peaks sisustama tema rolli ka kuritegelikku ühendusse kuulumisel. Kaitsja viib nimetatud seisukoha uuele tasemele ning toob oma kirjalikus vastuses välja süüdistuste kattuvuse osad. Kohtukolleegium nõustub, et üksnes maksukuriteole kaasaaitamine ei ole käsitletav automaatselt kuritegelikku ühendusse kuulumisena, kuid see ei tähenda, et kuritegeliku ühenduse saaks automaatselt välistada. Ehk

§ 255

koosseisu tuleb paratamatult sisustada läbi maksukuriteole kaasaaitamise, sest see on see osa, millega on võimalik tuvastada H. Antsovi kuulumine kuritegelikku ühendusse. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus veelkord, et asjaolu, et H. Antsov paralleelselt ka legaalselt äri ajas ja et äriühing D. eksisteeris enne ühenduse tegevuse algust, ei välista H. Antsovi kuritegelikku ühendusse panustamist läbi maksukuriteole kaasaaitamise. Kuritegelikku ühendust ei välista asjaolu, et isikud tegelevad ka mitme õiguspärase projektiga (RKKKo nr 31-1-94-14). 11.10. Kuritegeliku ühenduse süüdistuse küsimuse puhul oli jätkuvalt üleval probleem, kuidas eristada gruppi ja kuritegelikku ühendust. Kuritegeliku ühendusena tuleb käsitleda sellist grupilist tegevust, kus on välja töötatud põhjalik teoskeem ja jagatud ülesanded selliselt, et vastavalt süüdlase ettekujutusele oleks tagatud võimalikult kauakestev ja järjepidev tulu saamine ilma sealjuures õigusasutuste tähelepanu pälvimata.

§ 255

süüteokoosseisu ja gruppi eristabki tõsiasi, et kuritegelik ühendus on koosseisuna täpsustatud, kuid grupiviisilise kuriteo toimepanemist võib ette heita sisuliselt igale

-i süüteokoosseisu toimepanijale. Süüteo toimepanemine grupi poolt on karistust raskendav asjaolu (

§ 58p 10) ehk tegemist on karistust iseloomustava osaga.

Küll leidub ka süüteokoosseise, kus see võib olla koosseisuelement – näiteks

§ 199lg 2 p 7 – vargus, mis on toime pandud grupi poolt.

Kuritegelikku ühendust iseloomustab järgnev koosseis: sinna kuulub kolm või enam isikut; see on püsiv; selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud; see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. (RKKKo nr 3-1-1-65-14, p 21). Kui grupi potentsiaal ammendub ühe aktsiooniga, ei ole tegemist kuritegeliku ühendusega. (RKKKo-d nr 3-1-1-125-13; nr 3-1-1-127-13). Täites kõik

§ 255

koosseisu elemendid, saabki rääkida kuritegelikust ühendusest, mida eristab grupist n-ö kvalitatiivne külg. Eelnev kuritegeliku ühenduse käsitlus langeb kokku teoreetilise käsitlusega, mistõttu saab rääkida kuritegeliku ühenduse olemasolust ja H. Antsovi kuulumisest sinna. 11.11. Veel ei nõustu ringkonnakohus, et H. Antsovil ei olnud maakohtu poolt välja toodud

§ 255

koosseisu kaitstava õigushüve, s.o avalik julgeoleku ja avaliku rahu vastu tegutsemise, kahjustamise eesmärki. Ei ole võimalik rääkida süüdistatavast, kui sellisest ühenduse liikmest, kes ei oleks omanud ohtu avalikule julgeolekule ja avaliku rahu aspektile. OÜ D. oli osa kuritegelikust ühendusest, osa ühenduse skeemist, mis aitas kaasa ühenduse toimimisele, panustades maksukuriteosse kaasaaitamisega. Oma tegevusega tervikuna aitas H. Antsov OÜ D. kaudu nõrgestada konkurentsi müügiturul. Ühenduse tegevuse tulemusena kujunes välja negatiivne võim, luues turul situatsiooni, kus legaalsete müüjate ees tekkis 19 ühenduse liikmetel kaalukas eelisseisund. Kahjustati ettevõtlusvabadust, mis Eesti Vabariigi väiksust arvestades omas kaalukat kahjutegevat mastaapi kaubanduses. IV 12. Kuna ringkonnakohus tühistab H. Antsovi õigeksmõistmise

§ 255lg 1 järgi ja tunnistab H.

Antsovi nimetatud süüdistuses kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi, tuleb mõista ka karistus. 12.1.

§ 255lg 1 näeb karistusena ette 3- kuni 12-aastase vangistuse.

Prokurör taotleb H. Antsovile karistuseks

§ 3891

lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 ja

§ 255

lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel 3 aastat vangistust, mida vähendatakse lühimenetluse korras 1/3 võrra, mõistes liitkaristuse

§ 65lg 2 alusel Tartu Maakohtu 19.11.2007 otsusega.

12.2.

§ 56lg 1 alusel on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium nõustub maakohtu käsitluses

§ 3891lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi karistuse mõistmiseks vajaliku H.

Antsovit iseloomustava informatiivse materjaliga (mis on valdavalt positiivne) ega pea siinjuures vajalikuks seda üle korrata, kuid kuna karistus tuleb esitatud süüdistuse eest mõista

§ 63

lg 1 alusel, tuleb tühistada ka maakohtu poolt mõistetud rahaline karistus maksukuriteole kaasaaitamise eest. Kohus arvestab süü suuruse kindlakstegemisel, et H. Antsov on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, seega kohaldamisele tuleb

§ 63lg 1.

Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus arvestab karistamisel süüdistatava isikut. H. Antsovit on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud. Süüdistatavale tuleb mõista karistusena vangistus, kuna seadus ei näe ette ega anna võimalust muude alternatiivselt leebemate karistusliikide kaalumiseks. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud karistuse määr on

§ 255

lg 1 järgi 3 aastat vangistust ehk sanktsiooni alammäärale vastav karistus, mis on proportsionaalne tuvastatud süü suurusele, mis on alla keskmise ja süüdistatava isikule. Siinjuures arvestab kohus, et alamäära lähedase karistusega on H. Antsovi isiku puhul võimalik realiseerida nii üldpreventsioon, mille eesmärk on avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usaldust õiguskorra vastu kui ka eripreventsioon, et hoida süüdistatav edaspidi kuritegusid toime panemast. 12.3. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et H. Antsovile tuleb mõista karistus

§ 63lg 1 alusel, s.o ideaalkogumina, sest H.

Antsov on toime pannu ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, mis võimaldab määrata või mõista karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 255

lg 1 on norm, mille koosseisu on sisustatud ka

§-ga 3891 ning ringkonnakohus jääb käesolevas lahendis punktis 11.9. väljendatud seisukoha juurde. Maakohus on mõistnud H. Antsovile

§ 3891

lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 alusel karistuseks rahalise karistuse 480 miinimumpäevamäära (2012. aastal – 3,20 eurot), s.o 1536 eurot.

§ 255lg 1 näeb karistusena ette üksnes reaalse vangistuse.

Mõistes isikule karistuse

§ 63

lg 1 alusel ei ole võimalik mõista ühe toimepandud teo eest, mis vastab mitmele teokooseisule, 2 erinevat karistust. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus maksukuriteole kaasaaitamise süüteo eest mõistetud rahalise karistuse osas ning mõista H. Antsovile karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse – vangistuse, s.o

§ 255

lg 1 järgi

§ 63lg 1 alusel.

Kuritegeliku ühenduse konkreetsed kuriteod (sh nendest osavõtt) ei neeldu

§ 255lg 1 koosseisus ja kuuluvad kvalifitseerimisele kogumis, s.o ideaalkogumina.

12.4. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb lähtudes KrMS § 238 lg-st 2 vähendada mõistetud karistust, 3 aastat vangistust, ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuulub 2 aastat 20 vangistust. Lisaks tuleb

§ 68

lg 1 alusel karistusest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.08.2012-29.08.2012 (köide 11, lk 190-194), s.o 2 päeva, ja karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. 12.5. Lisaks tuleb mõista H. Antsovile liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel, kuna Tartu Maakohtu 19.11.2007 otsusega kriminaalasjas 1-07-1404

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi karistati teda 6 aasta vangistusega, mille alguseks loeti 17.08.2006. Viru Maakohtu 09.09.2009 määrusega vabastati H. Antsov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.08.2012, millest esimeseks 4 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ja määrati ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati H. Antsovit järgima

§ 75lg 1 p-des 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX, Tartu.

Lisaks määrati H. Antsovile

§ 75lg 2 p-de 2, 4, 7, 8, 9 alusel lisakohustused.

Kohtumäärus jõustus 21.09.2009. Seega vabanemise hetkeks oli H. Antsov talle 19.11.2007 otsusega mõistetud karistusest ära kandnud 3 aastat 1 kuu 5 päeva vangistust ning kandmata karistus hetkeseisuga on 2 aastat 10 kuud 25 päeva vangistust. Liitkaristuseks tuleb H. Antsovile seega

§ 65lg 2 alusel mõista 4 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust.

Olgugi, et Tartu Maakohtu 19.11.2007 otsusega arutatud kuriteost ja mõistetud karistusest on kohtu hinnangul möödas pikk aeg, ei anna kehtiv karistusseadustik ja kohtupraktika võimalust vangistust jätta tingimisi kohaldamata, sest kui süüdlane paneb toime katseajal uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide (

§ 76lg 8).

V

1. Ringkonnakohus võtab seisukoha ka väljamõistetavate menetluskulude osas. 13.
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja mõistab H. Antsovi süüdi ka

§ 255

lg 1 järgi, mõistes uue karistuse

§ 63

lg 1 alusel, siis muutub ka väljamõistetava sundraha summa.

§ 3891

lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on

§ 4lg 3 alusel tegemist II astme kuriteoga, mille sundraha Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 139 (vastu võetud 18.12.2015) on § 1 lg 1 kohaselt kehtestatud alates 01.01.2016 tunnitasu alammääraks 2,54 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Maakohus mõistis H. Antsovilt välja sundrahana 645 eurot. KrMS § 179 lg 2 kohaselt kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Käesoleval juhul mõistetakse karistus

§ 63lg 1 alusel raskeima sätte aluse, selleks on kuritegelik ühendus.

Seega, kuna ringkonnakohus mõistab H. Antsovi süüdi ka

§ 255

lg 1 järgi, mis

§ 4lg 2 alusel on I astme kuritegu, tuleb Kr

MS § 179 lg 1 p 1 alusel mõista süüdistatavalt sundrahana välja 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1075 eurot. 13.

1. Lisaks on taotlenud süüdistatav H. Antsovi kaitsja menetluskuludena kaitsjatasu väljamõistmist. Koos vastusega prokuröri apellatsioonile esitasid kaitsjad A. Pilv ja M. Pilv taotluse jätta kõik süüdistatava menetluskulud summas 2410,20 eurot riigi kanda. Vastusele lisatud arve nr 20160770 kohaselt (kd 28, lk 200) on osutatud H. Antsovile kahe advokaadi poolt kokku õigusabi 15 tundi 27 minutit, tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku 2410,20 eurot, sh käibemaks 401,70 eurot. Kaitsja on esitanud 08.08.2016 täiendava taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotlusele lisatud arve nr 20161133 kohaselt (kd 29, lk 4) on H. Antsovi kantud kulutused seoses 21 kriminaalasja menetlemisega Tartu Ringkonnakohtus kokku summas 966 eurot, sh käibemaks 161 eurot. Arve kohaselt on osutatud õigusabi 3 tundi 30 minutit, tunnihinnaga 130 eurot. Lisaks on kuludena arvestatud advokaadi sõidukulud 4 tunni 40 minuti osas, tunnihinnaga 75 eurot. Kokku taotlevad kaitsjad kõikide süüdistatava menetluskulude täies mahus riigi kanda jätmist ning H. Antsovile 3376,20 euro hüvitamist. Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks (RKKKm 3-1-1-37-14, p 26.3; RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse mh seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (RKKKo 3-1-1-64-15, p 73). (RKKKo 3-1-1-84-15) Advokaadibüroo LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS on käibemaksukohuslane (EE100176177). Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo nr-d 3-1-1-99-11, p-d 9-12; 3-1-1-60-14, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja töötunni hind 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ning kaitsja apellatsioonimenetluses osutatud õigusteenus on olnud vajalik, kuid seda mitte tervikuna. Arve nr 20160770 kohaselt kulus vandeadvokaat A. Pilvel esmaseks prokuröri apellatsiooniga tutvumiseks 35 minutit ja seisukohtade koostamiseks erinevatel päevadel vastavalt 5 tundi 22 minutit ning 4 tundi. Kokku 9 tundi 57 minutit. Vandeadvokaat M. Pilvel kulus prokuröri apellatsiooniga tutvumiseks 40 minutit ja vastuse koostamiseks 4 tundi 45 minutit, millest kokku 40 minutit on rahalise arvestuseta, ning lisaks kliendi e-kirjaga tutvumiseks ja vastuse täiendamiseks kulus 1 tund 30 minutit, milles 45 minutit on rahalise arvestuseta. Seega kokku osutas M. Pilv õigusteenust 5 tundi 30 minutit. Arvestades esitatud prokuröri apellatsiooni mahtu ning tõsiasja, et kriminaalasi on kohtus juba mitmendat korda, ei leia ringkonnakohus, et apellatsioonile vastuse koostamine 2 kaitsja peale kokku 15 tunni 27 minuti ulatuses oleks põhjendatud. Arvestades apellatsioonmenetluse esemeks olnud vaidluse keerukust ja õigusteenuse osutamiseks vajalike toimingute mahtu, samuti, et õigusabi osutasid kaks kaitsjat, saab põhjendatuks ja mõistlikuks pidada õigusabile kulutatud aega 10 tunni ulatuses. Ka arvet nr 20161133 tuleb pidada põhjendatuks osaliselt. Arve kohaselt kulus kaitsjal 08.08.2016 istungi ettevalmistamiseks 1 tund 30 minutit, nõupidamisele kliendiga 30 minutit ja osalemisele kohtuistungil 1 tund 30 minutit ehk kokku 3 tundi 30 minutit osutati õigusteenust. Tunnihind 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu istung avati 11.00 ja istung lõppes 12.05, mistõttu on osalemine istungil põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kohtukolleegium loeb põhjendatuks õigusteenuse osutamise 3 tunni ulatuses. Põhjendatud on ka arve nr 20161133 kohaselt sõidukulu Tallinn-Tartu-Tallinn 4 tunni 40 minuti osas (75 eurot/h). Kokku on põhjendatud arve rahuldada 888 eurot ulatuses, sh käibemaks 148 eurot. Kokku leiab ringkonnakohus, et on põhjendatud rahuldada kaitsjate taotlused 2 arve pinnalt summas 2448 eurot. 13.
2. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, siis kannab apellatsioonimenetluse menetluskulud riik. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse süüdistatava õigeksmõistmises

§ 255lg 1 järgi, siis maakohtu otsusega Kr

MS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt H. Antsovi kasuks välja mõistetud tema poolt valitud kaitsjale makstud summa 2482,32 eurot tuleb jätta H. Antsovi enda kanda. 22 VI

1. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, KrMS § 338 p-dest 2, KrMS § 340 lg 4 p-st 3, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. märtsi 2016 otsuse H. Antsovi õigeksmõistmises süüdistuses

§ 255

lg 1 järgi, mõistetud karistuse osas

§ 3891

lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi, väljamõistetud sundraha ja Eesti Vabariigilt valitud kaitsjale makstud tasu väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab H. Antsovi süüdi ka

§ 255

lg 1 järgi ning mõistab

§ 3891

lg-te 1, 3 - § 22 lg 3,

§ 255

lg 1 järgi

§ 63lg 1, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1 ja

§ 65lg 2 alusel liitkaristuseks H.

Antsovile 4 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust. Prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt ning osaliselt jääb läbi vaatamata, s.o osas, millega vaidlustati CMR-e puudutavat osa. Ringkonnakohtumenetluses tekkinud menetluskulud summas 2448 eurot jäävad Eesti Vabariigi kanda. Tiit Lõhmus Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 23 Agu Timmi