← Eesti

2-14-56828/41

Obsah (8)§ 174§ 436§ 663§ 651§ 667§ 175§ 442§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-14-56828 Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi

§ 174

lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Pankrotihaldur on välja toonud, et AT (pankrotis) on eraisik, ta ei ole käibemaksukohustuslane ning tal ei ole õigust arvel näidatud käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leidis, et pankrotihaldur ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus jättis seetõttu rahuldamata pankrotihalduri taotluse menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks.

  1. Pankrotihaldur on välja toonud, et tema kohtukuluks on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuselt hagita asja lahendava määruse peale tasutakse riigilõivu 15 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud 15 euro ulatuses. Kohus määras menetluskuluna kindlaks riigilõivu 15 eurot ja mõistis selle avaldajalt pankrotihalduri kasuks välja ning märkis, et enam tasutud osas on pankrotihalduril õigus taotleda riigilõivu tagastamist. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus avaldajalt pankrotihalduri kasuks välja menetluskulud summas 1380 eurot. Kohus märkis, et jätab pankrotihalduri menetluskulude nõude rahuldamata 620 euro ulatuses. Vastavalt pankrotihalduri taotlusele mõistis kohus avaldajalt pankrotihalduri kasuks välja viivise menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
  2. Kohus märkis, et jätab kindlaks määramata AT (pankrotis) menetluskulude rahalise suuruse, sest sissenõudja ei ole esitanud enda menetluskulude nimekirja ning asja materjalide põhjal ei ole võimalik kindlaks määrata sissenõudja menetluskulude rahalist suurust. Kohus määras kindlaks kohtutäituri menetluskulu 15,16 eurot ning mõistis avaldajalt selle kohtutäituri kasuks välja koos viivisega. Määruskaebus
  3. 18.01.2017 esitas pankrotihaldur Harju Maakohtu 03.01.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ja mõista avaldajalt välja pankrotihalduri menetluskulu summas 1965 eurot (sh 15 eurot riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud 1950 eurot (sh käibemaks)). Pankrotihaldur palus määrata, et menetluskulud ja menetluskuludelt tasutav viivis tuleb kanda AT (pankrotis) pankrotivarasse.
  4. Määruskaebuse kohaselt ei vasta maakohtu määrus

§ 436lg 1 ja § 448 lg 8 nõuetele.

Kohtumäärus on sisult vastuoluline ning sellest ei selgu põhjendused, kuidas kohus vastava järelduseni jõudis. Maakohus on ebaõigesti vähendanud pankrotihalduri lepingulise esindaja kulu 2 tunni võrra. Kohus ei ole ühegi lepingulise esindaja menetlustoimingu suhtes leidnud, et kulu ei oleks vajalik või põhjendatud või on toimingule kulutatud ebamõistlikult palju aega. Sellegi poolest vähendas maakohus pankrotihalduri lepingulise esindaja õigusabikulude mahtu 12,5 tunnilt 10,5 tunnile. Kuna kohus nõustus lepingulise esindaja töömahuga ja tunnitasu suurusega 130 eurot (käibemaksuta), jääb ebaselgeks, milliste tuvastatud asjaolude ja tõenditele antud hinnangute alusel maakohus pidas vajalikuks õigusabi tundide hulka ja väljamõistetava õigusabitasu suurust vähendada. Seega on kohtumäärus menetluskulude suurust vähendavas osas olulises ulatuses põhjendamata. Lisaks vähendas maakohus alusetult menetluskulusid käibemaksusumma, s.o 325 euro võrra. Pankrotihaldur ei nõustu kohtu põhjendustega, et haldur ei ole kinnitanud, et tal ei 5 ole võimalik käibemaksu tagasi saada. Pankrotihaldur on 04.06.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduses selgitanud, et AT (pankrotis) ei ole registreeritud füüsilisest esikust ettevõtjaks ega ka käibemaksukohustuslasena. Seega ei saa käibemaksu tagasi arvestada. 13. Pankrotihalduri arvates ei ole õige mõista menetluskulud välja pankrotihalduri kasuks. Maakohtu selline seisukoht on vastuolus PankrS § 541 lg-ga 1. Ehkki menetlusosalisena kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes osaleb pankrotivõlgniku nimel seadusliku esindajana pankrotihaldur, tekivad menetluses osalemisega õigused ja kohustused siiski pankrotivõlgnikul, mitte pankrotihalduril. Menetluskulude hüvitamist nõuab pankrotihaldur, kuid võlgniku nimel ja taotleb menetluskulude väljamõistmist võlgniku pankrotivara hulka. Vastus määruskaebusele 14. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur oli seisukohal, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. AT (pankrotis) määruskaebusele ei vastanud. Edasine menetluse käik 15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 16.

§ 651

ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pankrotihaldur on vaidlustanud maakohtu määruse ulatuses, milles maakohus jättis avaldajalt pankrotihalduri lepingulise esindaja kulud 585 euro ulatuses (sh käibemaksu) välja mõistmata ning ei mõistnud pankrotihalduri menetluskulusid välja AT (pankrotis) pankrotivarasse. 17. Ringkonnakohus leiab, et

§ 667

lg 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada ning uue määrusega mõista avaldajalt pankrotihalduri kasuks täiendavalt välja menetluskulud summas 585 eurot ning määrata, et välja mõistetud menetluskulud ja viivis tuleb kanda AT (pankrotis) pankrotivarasse. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 18.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus vähendas pankrotihalduri lepingulise esindaja kulu 2 tunni võrra ning leidis, et esindaja töömaht on põhjendatud ja vajalik 10,5 töötunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega, mille kohaselt ei nähtu maakohtu määrusest, kuidas kohus sellise järelduseni on jõudnud. Maakohtu määruse põhjendused menetluskulu osalise vähendamise kohta on vastuolulised ning nendest ei selgu, milliste toimingute osas on maakohus pidanud lepingulise esindaja ajakulu põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole käesoleval juhul kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. 6

  1. Vastavalt 04.06.2015 esitatud menetluskulude nimekirjale on osutatud pankrotihaldurile õigusteenust kokku 12,50 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Sealhulgas on lepingulisel esindajal kulunud avaldaja kaebusega tutvumisele, arutelule halduriga ning kaebusele vastuse koostamisele kokku 4,75 tundi; avaldaja 26.09.2014 seisukohaga tutvumisele (sh arutelu halduriga) 0,25 tundi; Harju Maakohtu 09.01.2015 määrusega tutvumisele, seisukoha kujundamisele ja halduriga arutelule 0,5 tundi; määruskaebuse koostamisele 4,25 tundi; kohtutäituri määruskaebusele vastuse koostamisele 2,5 tundi ja avaldaja poolt Riigikohtule esitatud määruskaebusega tutvumisele 0,25 tundi. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on kooskõlas menetluse käigu ning toimiku materjalidega. Kolleegiumi hinnangul on menetlustoimingute ja- dokumentide mahtu, ning asja keerukust arvestades taotluses toodud õigusabikulu põhjendatud ja vajalik ning puudub alus selle vähendamiseks. Seega tuleb lugeda pankrotihalduri lepingulise esindaja kulud põhjendatuks ja vajalikuks 12,50 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et ka esindaja tunnitasu määr 130 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb turuhinna raamidesse ning seda võib pidada põhjendatuks.
  2. PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi on pankrotihalduril õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks sellises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on maakohus leidnud iseenesest õigesti, et pankrotihaldur ei ole pankrotivõlgniku seaduslik esindaja, vaid haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel pankrotivaraga seotud vaidlustes. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et PankrS § 541 lg-st 1 tulenevalt on halduri tegevuse tulemusel tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks võlgnik. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et lisaks pankrotihaldurile on käesolevas menetluses olnud puudutatud isikuna kaasatud ka pankrotivõlgnik AT ise.
  3. Ringkonnakohus nõustub pankrotihalduriga selles, et maakohus on ebaõigesti jätnud väljamõistetavatelt menetluskuludelt arvestamata käibemaksu. Vastavalt

§ 174

lg-le 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Pankrotihaldur on menetluskulude nimekirja punktis 3.3 kinnitanud, et AT (pankrotis) ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kuna halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik (PankrS § 541 lg 1), tuleb vastavalt

§ 174lg-le 10 menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.

  1. Ülaltoodust tulenevalt on pankrotihalduri lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 12,50 tunni ulatuses ning avaldajalt tuleb pankrotihalduri kasuks välja mõista menetluskulud summas 1950 eurot (12,5*130+20%). Kokku kuulub avaldajalt pankrotihalduri kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 1965 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 1950 eurot ja riigilõiv 15 eurot). Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis avaldajalt välja mõistmata pankrotihalduri menetluskulu summas 585 eurot (1965-1380). Pankrotihalduri menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 35 euro osas (2000-1965).
  2. Maakohus on lahendanud resolutsiooni punktides 1-5 pankrotihalduri menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, rahuldades selle osaliselt. Resolutsiooni punktides 6-8 jättis 7 maakohus rahuldamata pankrotihalduri taotlused määrata AT menetluskulude rahaliseks suuruseks 2000 eurot ning mõista menetluskulud 2000 eurot ja viivis välja AT pankrotivarasse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult käsitlenud halduri 04.06.2015 taotlust määrata pankrotivõlgniku menetluskulude rahaliseks suuruseks 2000 eurot ning mõista see avaldajalt välja, ja taotluse 27.12.2016 täpsustust, määrata kindlaks pankrotivõlgniku menetluskulud 2000 eurot ja mõista see välja pankrotivarasse, kahe eraldi menetluskulude kindlaksmääramise taotlusena. Selliselt on maakohtu määruse resolutsioon vastuoluline ega vasta

§ 442

lg 5 nõuetele, mille kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga poolte nõuded ja taotlused selgelt ja ühemõtteliselt. Asja materjalidest nähtuvalt soovis pankrotihaldur avaldajalt välja mõista menetluskulud kokku 2000 eurot ning taotles selle summa väljamõistmist pankrotivarasse. 24. Lähtudes eeltoodust ning sellest, et PankrS § 541 lg 1 kohaselt on halduri tegevuse tulemusel tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks pankrotivõlgnik, tuleb maakohtu määrus resolutsiooni p-de 6-8 osas tühistada. Vastavalt pankrotihalduri taotlusele ning lähtudes PankrS § 541 lg-st 1 teeb ringkonnakohus uue määruse, millega määrab, et avaldajalt pankrotihalduri kasuks välja mõistetud menetluskulud ja viivis tuleb kanda AT (pankrotis) pankrotivarasse. 25.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.