← Eesti

2-16-77/62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-77 Tsiviilasi KP hagi IJ vastu ühisvara jagamiseks seltsingulepingu alusel 24 850,50 euro saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.02.2017 otsus Tsiviilasja apellatsioonimenetluses ning hind 33 566,28 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KP apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja (apellant): KP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Raiko Paas Kostja (vastustaja): IJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Jelena Fedjajeva Kohtuistungi toimumise aeg 17.10.2017 RESOLUTSIOON:

  1. Jätta Harju Maakohtu 16.02.2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  2. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
  3. Määrata ringkonnakohtu hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  4. KP (hageja) esitas 04.01.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse IJ (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ja seltsingulepingu alusel hüvitise saamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
  5. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 09.10.2008 ning lahutati 03.09.
  6. 28.01.2010 ostsid pooled ühiste rahade eest korteri asukohaga XXX, Tallinn. See korter osteti mitteeluruumina ning pooled leppisid kokku, et korter ehitatakse ühiselt ümber eluruumiks. Pooled leppisid ostu-müügilepingus kokku, et korter kuulub kostjale lahusvarana. XXX korter osteti 40 264 euro eest ning see võõrandati
  7. aastal 108 500 euro eest, st kasu saadi 68 236 eurot. XXX korteri asemele soetati korter asukohaga YYY, Tallinn.
  8. Hageja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kummagi korteri parendamiseks on
  9. aastast poolte ühisvara arvel tasutud 10 401 eurot (2010-
  10. aastal 3290,30 eurot; 2012-
  11. aastal 5995 eurot; 2014-
  12. aastal 1115,80 eurot). Hagejal puudusid sel ajal teised ehitusobjektid, kus selliseid kulutusi oleks saanud teha. Lisaks on hageja XXX korteri ostmisse panustanud 5113 eurot (20.01.2010 kanne kostjale selgitusega „korteriost“; tl 52, II kd) ning täitnud kostja eest Maksu- ja Tolliametile kostja korteri võõrandamisest tulnud maksukohustuse 1917,04 eurot. Kokku on seega hageja kontolt kostja lahusvarale tehtud kulutusi 17 431,56 eurot eest.
  13. Hageja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et arvata hageja poolt lahusvaraks olevatele kinnisasjadele tehtud kulutused summas 17 431,56 eurot poolte ühisvara hulka ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 8715,78 eurot (perekonnaseadus (PKS) § 34 lg 1). Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-2-1-193-13, et abikaasal võib olla PKS § 37 ja 27 lg 3 järgi õigus nõuda teise abikaasa lahusvarale tehtud kulutuste väärtuste ühisvara hulka arvamist ja nende jagamist, kui ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluvalt esemelt kasu saamiseks on abikaasad varaühisuse kestel tööga või rahaga panustanud, s.o teinud ühisvara arvel lahusvara hulka kuuluvale esemele kulutusi.
  14. Teise nõudena soovib hageja saada kostjalt seltsingulepingu alusel 12 000 eurot (võlaõigusseadus (VÕS) § 580 lg 1). Praegusel juhul on pooli võimalik vaadelda omavahelises suhtes seltsinglastena, kuna poolte ühine eesmärk oli ehitada mitteeluruumina olev XXX korter ümber eluruumiks. Kostja on saanud seltsinglaste panuste tõttu kasu 68 236 eurot (XXX korteri müük) ning arvestades seltsinglaste võrdsust, siis on kummalgi seltsinglasel õigus 34 117 eurole kasumist. Hageja nõuab aga 12 000 euro tasumist. Juhul, kui kohus leiab, et seltsing on abielu lõpetamisega lõppenud, siis alternatiivselt palub hageja 12 000 eurot välja mõista VÕS § 603 alusel.
  15. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et XXX korterit on läbi erinevate ehitustööde parendatud, mistõttu on selle väärtus kasvanud (see nähtub korteri ostuhinnast ja müügihinnast). Kostjal puudus kooselu ajal sissetulek, millest korterit 2 saanuks parendada. Järelikult pidi need kulutused tegema hageja. Põhimõtteliselt võib iga abielu puhul olla täheldatavad seltsingule omased tunnused ja tagajärjed. Abikaasade varaliste õiguste võimalikult laiemaks kaitseks tuleks ühisvara jagamisele võimalusel kohaldada seltsingu sätteid, kui see ei ole konkreetsel juhul vastuolus ühisvara jagamise eesmärkidega. Poolte ühiseks eesmärgiks on olnud ehitada välja omandatud mitteeluruum ruumiks, mida saab eluruumina kasutada. Poolte tahteavaldused seltsingulepingu sõlmimiseks ei pea olema otsesed. Hageja on kostja nõusolekul teinud panuseid nii korteriomandi soetamisele kui ka parendamisele, millest saab järeldada seltsingulepingu olemasolu. Hageja ei oleks niivõrd suures ulatuses korteriomandi soetamisse ja parendamisse panustanud muul põhjusel, kui seltsinglasele iseloomulikel tingimustel, et hagejal on korteriomand müügi korral õigus panustatu tagasi saada või korteriomandi väärtuse kasvult võrdselt kostjaga tulu saada. Kostja saaks praegusel juhul abikaasana ainuisikuliselt tulu varalt, millesse on pooled ühise kooselu (varaühisuse kestel) jooksul ühiselt panustanud.
  16. Hageja tõi välja, et
  17. aastal said tehtud järgmised remonttööd: lõigatud viielt aknalt ja ühelt rõduukselt maha trellid ja tellitud nende väljavedu; rõdule tellitud uus võre ja paigaldatud kohale; demonteeritud viis kraanikausi ja üks WC-pott koos torustikuga; pesuruumi paigaldatud dušikabiin ja pesumasin ning ühendatud veevärgi ja kanalisatsiooniga; põrandalt eemaldatud põrandakate; suure toa üks ukse ava suurendatud ja ehitatud kaarekujulistena; halli ja vaheruumi ava nurgad tehtud kaare kujuga; värvitud üle kõikide ruumide laed; värvitud üle kõikide ruumide seinad; plaaditud köögiseinad; kööki paigaldatud kraanikauss ja see ühendatud veevärgi ja kanalisatsiooniga; koridorist kööki tõmmatud jõukaabel ja ühendatud elektripliidiga; voolumõõtjale paigaldatud kell (öö ja päevane vool); võetud maha seinavalgustid ja nende asemele pandud ülesse uued; vahetatud neli akent ja rõduuks koos aknaga; rõdu vooderdatud seestpoolt laudadega, lakitud üle ja põrandale asetatud laudpõrand.
  18. aastal said tehtud järgmised remonttööd: võetud ülesse halli ja vaheruumi põrandad, põrandapinnad tasandatud ja plaaditud; köögipõrandalt eemaldatud parkett ja köögi põrand plaaditud.
  19. aastal said tehtud järgmised remonttööd: suure toa seinad tapeeditud ja põrandale paigaldatud uus parkett; vaheruumi ja hallipõrandale paigaldati uued põrandaplaadid; vahetati välja ühe toa uks ja WC-ruumi uks; vahetatud välja vaheruumist koridori viiv trepp; värvitud ära tuulekoja seinad ja põrand plaaditud.
  20. Hageja esitas 08.03.2016 avalduse hagi nõude suurendamiseks ning palus mõista kostjalt hageja kasuks seltsingu vara jagamisel välja hüvitise 24 850,50 eurot. Hageja märkis ekslikult hagis, et XXX korter omandati 40 264 euro eest. Tegelikult omandati korter 58 799 euro eest. Korter võõrandati 108 500 euro eest ning korteri võõrandamisest on kostja saanud kasu 49 701 eurot. Hageja osa saadud kasust on 24 850,50 eurot. Hageja on hagiavalduses soovinud 12 000 euro suuruse kasu hüvitamist, kuid soovib avaldusega hagi nõuet vastavas osas suurendada 24 850,50 euroni. Kokku on hageja nõue seega 33 566,28 eurot (8715,78 + 24 850,50).
  21. 28.09.2016 täiendas hageja oma nõuet ning leidis, et kui kohus ei pea võimalikuks korteri võõrandamisest saadud kasu jagada seltsinguvarasse, siis palub hageja alternatiivselt jagada nimetatud vara kui ühisvara ning mõista kostjalt välja hagejale kuuluv osa 24 850,50 eurot (49 701 / 2). Riigikohus on asjas nr 3-2-1-109-14 p-s 21 leidnud, et jagatavaks varaks saab mh olla asja väärtuse juurdekasv. Osundatud põhimõttest saab lähtuda ka abikaasade ühise tegutsemise tulemusel tekkinud vara jagamisel. Kostja vastuväited hagile 3
  22. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  23. Kostja selgitas, et poolte abielu ajal ostetud XXX korter kuulus kostjale ning oli ostetud kostja lahusvara arvelt. Hageja oli nõus abieluvaralepingute sõlmimisega. XXX korteri ostmiseks oli maha müüdud kostjale kuuluvad korterid CCC ja 2 korterit Akadeemia teel. Kõik nimetatud korterid kuulusid kostja lahusvara hulka ning hageja oli sellest teadlik. Kolme korteri eest saadud raha (1 008 000 krooni) läks XXX korteri broneerimiseks (kostja tegi ettemaksu 300 000 krooni) ja korteri ostmiseks. XXX korteri ostuhind oli 1,1 miljonit krooni. Kostjal jäi alguses puudu 92 000 krooni, mille ta võttis laenuks hageja emalt, kuid hiljem maksis selle sularahas tagasi. Kostja sissetulek aastatel 2009-2010 oli vähemalt 700 eurot. Hageja oli teadlik, et kostja töötas mitteametlikult ning sai töötasu sularahas. Igakuiselt andis kostja hagejale sularaha kommunaalarvete maksmiseks. Mingi osa majapidamise eest maksis ka hageja. Kostja kohustuseks oli toiduainete, majapidamisasjade ja riiete ostmine.
  24. XXX korter oli kohe kõlbulik elamiseks ning seda korterit ei saanud nimetada elamiskõlbmatuks. Kostja kinnitas, et XXX korteris oli tehtud remont, kuid mitte nii suur ja mahukas, nagu seda kirjeldab hageja. Tegelikkusest tehti vaid sanitaarremont: värviti üle ruumide laed (kostja ise värvis), kolmes toas värviti seinad üle (kostja ise värvis), eemaldati kraanikausid (hageja eemaldas), ühes toas vahetas GM tapeedi, lõigati akendelt trellid (kostja tuttav tegi seda), osteti soodushinnaga dušikabiin, ehitati kaarekujuline uks. Kõik ehitusmaterjal osteti soodushinnaga. Eraldi mööblit korterisse ei ostetud.
  25. Hageja ei ole tõendanud XXX korterile kulutuste tegemist. Hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu täpselt, mis viisil ning millele oli raha kulutatud. Poolte abielu ajal tegi hageja pidevalt remonti oma ema korterites, ostes sinna erinevat ehitusmaterjali ja mööblit.
  26. Kostja ei ole sõlminud hagejaga seltsingulepingut. Kohtupraktika jaatab seltsingulepingu kohaldamist vaid mitteabieluliste kooselu vormidele. Pooled ei ole kunagi vabaabielulistest suhetes olnud.
  27. Korteri ostmisse panustatud 80 000 krooni maksis kostja hagejale tagasi sularahas. Nimetut saab tõendada tunnistaja ütlustega. Esimese astme kohtu otsus
  28. Harju Maakohtu 16.02.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 10.03.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
  29. Praegusel juhul on pooled 28.01.2010 abieluvaralepinguga kindlaks määranud, et XXX korter jääb kostja lahusvaraks. Kuivõrd abieluvaraleping on sõlmitud 28.01.2010, tuleb kohaldada enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust, mille § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Praeguses asjas on abieluvaraleping pooltele siduv ning pooled ei ole kohtus seda vaidlustanud.
  30. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude arvata kostja lahusvaraks olevatele kinnisasjadele tehtud kulutused poolte ühisvara hulka ning välja mõista kostjalt pool hageja tehtud kulutustest, s.o 8715 eurot ning hageja alternatiivse nõude (kui kohus leiab, et pooltel ei tekkinud seltsinguvara) jagada varaline kasu, mida kostja sai XXX korteri võõrandamisest ning sellest pool, s.o 24 850,50 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  31. Hageja ei ole tõendanud XXX korterile kulutuste tegemist. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteris tehtud remont oli pisiremont, et parendada poolte elamistingimusi, või ehitati mitteeluruumina ostetud elamispind ümber korteriks. Hageja esitas kohtule oma 4 konto väljavõtted (II kd, tl 52-63), millest ei nähu selgelt ja arusaadavalt, kas ja milliseid kulutusi on hageja teinud. Ka ei nähtu tunnistajate ütlustest hageja väidetu, et korteris tehti olulised ümberehitustööd. Tunnistaja VK ütlusest nähtub, et ta ise nägi, et tehti suured lammutustööd. Seevastu tunnistaja GM, kes ise ehitustöid tegi, seletas, et tema tehtud tööd oli vaid pisiremont. OY ütlusest tulenev, et paigaldati kiviplaadid, ehitati välja vannituba ja paigaldati köögi seintele ja põrandale plaadid, ei anna kohtu hinnangul alust väita, et tegemist oli suuremahulise ümberehitusega. Selliselt ei ole hageja kohtule usutavalt näidanud, et korteris üldse oleks toimunud suuremahulised ehitustööd. Hageja saanuks kohtule esitada selle kohta sobiva pildimaterjali või paluda tunnistajate ülekuulamist, kes oleksid hageja väidetud ehitustöid reaalselt teinud.
  32. Samuti on oluline see, et hageja on ise kohtule vande all selgitanud, et pooled leppisid kokku, et kostja kannab söögiraha ja hageja kannab ülejäänud kulud. Kostja seletas vande all, et ta maksis poole hageja poolt ostetud ehitusmaterjalidest kinni. Seetõttu pidid pooled, kes olid abielus ja ostsid XXX korteri elamiseks ning kellel oli kokkulepe elamiskulude kandmiseks, tavapärases käibes aru saama, et lahusvaraks ostetud korter on ja jääb kostjale, kes tasus korteri ehitamiseks kuluva materjali eest oma osa.
  33. Hageja on tuginenud ka sellele, et tema tasus korteri eest 20.01.2010 kostjale 80 000 krooni (II kd, tl 52). Kostja on selle väite omaks võtnud, kuid tõendanud tunnistaja ütlusega ja enda seletusega, et tasus eelnimetatud summa eurodes hagejale tagasi, kuna hageja seda nõudis. Ka selle väite osas on hageja nõue tõendamata.
  34. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja nõude, mis on esitatud seltsingulepingu sätete alusel. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid seltsingu alguse, väidetava seltsinguvara koosseisu ja tehtud panuste kohta, samuti kasumi teenimise, kasumi jaotamise ning aruandluse kokkulepete kohta. Samuti ei ole hageja avaldanud, millal tema käsitluse kohaselt seltsinguleping lõppes. Kohus selgitas, et üldpõhimõte seltsingulepingu lõppemise aja tuvastamisel on see, et lähtuda tuleb sellest, mis oli seltsinglaste ühiseks eesmärgiks (seltsingulepingu sisuks). Kui seltsinglaste ühine eesmärk oli saavutatud, siis sellega on ka seltsinguleping lõppenud. Praegusel juhul ei nähtu faktilistest asjaoludest ja poolte vande alla antud seletustest, et ühist majapidamist korraldades ise abielus olles, on pooled tahtnud seda teha seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Hageja tegi korteri remonti eelkõige seetõttu, et tal endal oleks korteris mugavam elada. Seega puudus pooltel ühine eesmärk, mille tuvastamist on kohtupraktikas nimetatud hädavajalikuks, et anda hinnang, kas pooled võisid olla sõlminud seltsingulepingu VÕS § 580 lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-06, p 11).
  35. Kuna hageja on esitanud nõude seltsingulepingu alusel, tulnuks hagejal tõendada VÕS § 603 lg 3 alusel väidetavate panuste tegemise aegset väärtust. Ainuüksi pangakonto väljavõttest ei piisa, et tõendada korterile tehtud remondikulusid (seltsingulepingu alusel esitatud nõude korral panuseid). Pangakonto väljavõtetest ei ole kohtule jälgitav erinevates ehituspoodides tehtud ostude seotus XXX korteriga. Ka ei ole asjas ülekuulatud tunnistajate ütlustega võimalik tuvastada, et XXX korteris tehtud remont oli midagi enamat kui tavaline pisiremont. Lisaks välistab abieluvaraleping praeguses vaidluses igasugused käsitlused selle kohta, et XXX korter oli seltsinguvara.
  36. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Apellatsioonkaebus
  37. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 33 565 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. 5
  38. Hageja on korterile tehtud kulutusi tõendanud pangakonto väljavõtetega. Kostja on piirdunud vaid vastuväidete esitamisega ning ei ole esitanud omapoolseid tõendeid. Kostja on ise nõustunud, et ehitustöid korteris tehti ja tasuti hageja pangakaardiga. Ehitustööde tegemist tõendavad ka tunnistajad. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma sissetuleku kohta, mis tõendaks, et ka tema osales kulutuste kandmisel. Lisaks ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et kostjal oli muu ehitusobjekt, kuhu ehituspoes kantud kulutused tehti. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole korteris ehitusega seotud kulud tõendatud. Otsuse põhjendustest ei ole arusaadav, mille arvelt ehitustöid rahastati, kui see ei toimunud hageja kontolt.
  39. Maakohus on jätnud asjas kohaldamata seltsingu sätted. Riigikohus on möönnud, et ka abikaasade vahel võivad kohaldamisele tulla seltsingu sätted. Nimetatu oleks ka loogiline arvestades seda, et abielu ei tohi pakkuda vähem kaitset kui seltsinglaste suhted. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-98 leidnud, et ühise tegutsemise lepingu tunnuseks on poolte ühine tegutsemine elamu ehitamisel ja selleks ühise raha kasutamine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-193-13 leidnud, et abikaasade varalised suhted ei ole ammendavalt reguleeritud perekonnaseaduse sätetega, mistõttu võib abikaasadel olla teineteise vastu nõudeid muul, sh võlaõigusseaduses sätestatud seltsingulepingu alusel.
  40. Tuvastatud on, et pooled on teinud panuseid korteri soetamiseks (tunnistajate ütlused hageja poolt korteri soetamiseks tehtud panuse tagastamise kohta on vastuolulised), pooled remontisid ja parendasid ühiselt korterit ja selleks kasutati hageja teenitud raha, mistõttu on põhjendatud nimetatud kulutuste kandmist vaadelda ühise tegutsemise lepinguna või seltsinguna ning sellega seotud kulu poolte vahel jagada. Ebaõiglane on jätta hageja ilma kasust, mida kostja on saanud korteri müügilt, mida on parendatud ja remonditud abielu jooksul ning millesse on hageja panustanud.
  41. Hageja on hagis taotlenud kasu jagamist, mida kostja on saanud korteri müügilt (vara väärtuse juurdekasv). Kohus on jätnud nimetatud taotluse lahendamata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-109-14 leidnud, et jagatavaks varaks saab mh olla väärtuse juurdekasv. Põhjendamatu on jätta nimetatud põhimõte abikaasade ühisvara jagamisel arvesse võtmata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-06 leidnud, et vara nn positiivne juurdekasv arvatakse ühisvara hulka ning ühisvara jagamisel on mõlemal abikaasal eelduslikult õigus võrdsele osale ühisvarast. Ka juhul, kui kumbki pool osaleb võrdselt kulutuste kandmisel, ka siis ei ole õiglane jätta vara väärtuse juurdekasv ühisvara jagamisel arvesse võtmata ning juurdekasv kui kasu abikaasade vahel jagamata.
  42. Abieluvaralepingus on määratud, et korter jääb kostjale, kuid ei ole reguleeritud, kuidas jagada korteri võõrandamisest saadud kasu. Vastustaja seisukoht
  43. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  44. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses 6 põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
  45. Maakohus jättis põhjendatult kostja lahusvaraks olevale XXX korterile tehtud kulutused poolte ühisvara hulka arvamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et suuremahuliste ümberehitustööde tegemist pole hageja tõendanud. Hageja poolt välja toodud remonttööd (akende vahetus, seinte ja põrandate värvimine ja plaatimine, valgustite vahetus, uue köögimööbli ja kodumasinate ostmine ) ei liigitu kapitaalseteks ümberehitustöödeks, vaid tegemist on tavapärase sanitaarremondiga, vastupidist ei tulene ka tunnistajate ütlustest. Pooled kasutasid korterit igapäevaseks elamiseks ja remontisid seda paremate elamistingimuste saamiseks. Samuti ei tõenda suuremahuliste ümberehitustööde tegemist XXX korteris hageja poolt esitatud pangakonto väljavõte. Konto väljavõttest ei ole võimalik välja lugeda, mida konkreetsest poest on ostetud ja kuidas see on seostatav XXX korteri remondiga.
  46. Hageja on hagis taotlenud kasu jagamist, mida kostja on saanud korteri müügilt (vara väärtuse juurdekasv). Maakohus ei jätnud seda nõuet lahendamata.
  47. Esimese nõudena esitas hageja nõude ühisvara jagamiseks, milles käsitles jagatava ühisvarana kostja lahusvaraks oleva korteri remondiks tehtud kulutusi summas 17 431,56 eurot, millest soovis poole hüvitamist summas 8715,78 eurot. Teise nõudena esitas hageja nõude seltsinguvara jagamiseks, millena käsitles XXX korteri võõrandamisel saadud kasu summas 49 701 eurot, millest soovis poole hüvitamist summas 24 850,50 eurot.
  48. Maakohus ei tuvastanud seltsingusuhet poolte vahel. Maakohus ei tuginenud sellele, nagu ei võiks üldse abikaasade vahel kohaldamisele tulla seltsingu sätted, vaid sellele, et käesolevas asjas ei ole seltsingulepingu sõlmimine tõendamist leidnud. Hageja ei tugine ka ise konkreetsetele kokkulepetele, vaid leiab, et poolte käitumine näitab seltsingu olemasolu. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et pooled remontisid ühiselt korterit ja selleks kasutati ka hageja teenitud raha, ei anna iseenesest alust käsitleda kulutuste kandmist seltsinguna ning sellega seotud kulu poolte vahel jagada.
  49. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et faktilistest asjaoludest ja poolte vande alla antud seletustest ei nähtu, et ühist majapidamist korraldades ja ise abielus olles on pooled tahtnud seda teha seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Hageja tegi korteris remonti eelkõige seetõttu, et tal endal oleks korteris mugavam elada. Seega puudus pooltel ühine eesmärk, mille tuvastamist on kohtupraktikas nimetatud hädavajalikuks, et anda hinnang, kas pooled võisid olla sõlminud seltsingulepingu VÕS § 580 lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-06, p 11). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  50. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kostja teatas kohtule, et ei soovi esitada menetluskulude nimekirja, mistõttu on hüvitatavate menetluskulude suurus 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv 7 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.