KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.detsember 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-5328 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kas

§ 76

lg 5), mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  2. 3. 4. 5. 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 5 alusel määrata Sergei Martõnovile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte omada või tarvitada narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid;  otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma ettenähtud psühholoogilisele/psühhiaatrilisele ravile.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

Määrata Sergei Martõnov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Sergei Martõnovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Sergei Martõnov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 3 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 76

lg 6 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 15. veebruari 2012 otsusega nr 1-12-1172 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 11 kuud ja 15 päeva vangistust. Seega mõisteti S. Martõnovile kokku 4 aasta 1 kuu ja 15 päevane vangistus.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 1 päeva.

Süüdimõistetu karistusaeg algas

1. oktoobril 2014 ning lõpeb
2. detsembril
3. Tartu Vangla esitas 12.10.2017.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Martõnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud kuus korda (millest käesolevaga on praeguseks kaks kehtivat kriminaalkaristust). Käesolevalt karistatud kolmandat korda narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteod on varieeruvad, varasemalt toime pannud nii isiku- kui varavastaseid kuritegusid. Kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalse kasu saamine tingituna sõltuvusprobleemidest. Üks kehtiv distsiplinaarkaristus – kartser, 10 päeva, katseajaga kaaskinnipeetava ründamise eest. Kinnipeetav osales puidupingitöölise eriala 01.09.2015 - 20.06.
4. Läbiviija sõnul tööd õpiväljundite saavutamiseks esitatud, aeg- ajalt esines tundidest puudumisi. Vaatamata täiesti korralikule kõnekeelele tekkis probleeme erialasest terminoloogiast aru saamisega. Veidi omapärase temperamendiga, püüab hakkama saada. Suhted kaasõpilastega rahuldavad. Praktilisi oskusi omandas aeglaselt ja vajas juhendamist. Tehtud tööd olid kvaliteetsed. Osales alates 02.09.2016 - 30.09.2016 sotsiaalprogrammis Õige Hetk. Isik on suhtlusaldis, jutukas, kõrge enesehinnanguga. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest oli olemas. Kuigi ei pea antud programmi enda jaoks oluliseks, teeb antud ülesanded ära. Antud kodutööd tehtud. Rigiidne oma tõekspidamistes. Olemas mõned pikemajalised eesmärgid, kuid puuduvad täpsemad, realistlikud tegevussammud nende eesmärkide saavutamiseks. Viimati osales majandustöödes 19.09.2016 - 31.12.2016, lõpetas enesetäiendamiseks C-1 riigikeele kursuse teistkordselt riigikeele paremaks omandamiseks. Läbis kursuse, lõpetas eksamitulemusega 76,77% võimalikust punktisummast. Igapäevane käitumine vanglas rahuldav. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosustõenäosus kahe aasta jooksul on 45 %, Vägivaldse kuriteo toimepanemise võimalus 35%. Seoses keskmise riskitasemega Tartu Vangla toetab kinnipeetav S. Martõnovi ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetav soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kriminaalhooldusametniku arvamus Rahvastikuregistri järgi on kinnipeetava Sergei Martõnovi lähedane ema T. M, õdesid- vendi, lapsi ega abikaasat kinnipeetaval pole. Ema sõnul on neil kinnipeetavaga head suhted. Eelmisest vanglapäringu vastusest selgub, et kinnipeetava isa V. G. elab oma teise perega Venemaal, kuid nad hoiavad omavahel sidet. Kohtueelsest ettekandest selgub, et kinnipeetav on elanud 1,5 aastat lastekodus, kuna emal puudus elukoht. Hiljem aga läks Sergei ema juurde elama. Isaga ei ole kinnipeetav koos elanud. Kohtueelsest ettekandest selgub, et kinnipeetaval algasid probleemid juba
5. või
6. klassis. Varasemate vanglapäringute andmetel on T.oma poega iseloomustanud jutukana, varem on olnud aga ka äkiline, kuid aastatega muutunud rahulikumaks. Ema sõnul on poeg saanud täiskasvanuks ja tahab muutuda. Ema sõnul Sergei Martõnov narkootikume, alkoholi ega suitsu ei tarvita ja kriminaalkorras karistatutega ei suhtle. Sõprade nimesid ema nimetada ei oska. Kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda elama sõbra E. H.juurde. Sõbrad on nad E. elukaaslase ja laste ema kaudu. E. H. kuulub XXX aadressil asuv eramaja. Maja on suur ja väga heas korras. Majas elavad lisaks E. H. ka tema elukaaslane ja kaks alaealist last. Kodukülastusel kinnitas E, et on valmis Sergeile elukohta pakkuma. Sergei saaks esimesel korrusel asuva toa. E. H. on teadlik, mille eest kinnipeetav karistust kannab. Sõber Sergei Martõnovi sõltuvusi eitab. Samuti on E.valmis sõpra mõistlikkuse piirides materiaalselt toetama. Üürilepingut H. ei vormistaks ning üüri ei küsiks. Kinnipeetaval on võimalus peale vanglast vabanemist asuda tööle A. OÜ-s ehitustööde abitöölisena. Telefonivestluses kinnitas ettevõtte omanik A. K, et ta on valmis pakkuma Sergeile töökohta ning vormistama ta ametlikult tööle. K. sõnul on tööd palju. Septembris algab XXX uus objekt, mis kestab umbes kolm kuud. A. K. on teadlik kinnipeetava kuritegudest. KIR-i andmete järgi on A. K. kriminaalhooldusosakonnas arvel. Ema T. M. sõnade kohaselt on ta nõus materiaalselt kinnipeetavat toetama. Ema töötab ning tal on kindel sissetulek. Eelmisest vanglapäringu vastusest selgub, et kinnipeetava ema on teadlik poja võlgadest. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Kolmas kord vanglas ja kõik korrad narkootikumide eest. Enam ei tarvita alates
7. Kui eelmine kord oli vanglas, käis läbi rehabilitatsiooni sõltuvusosakonnas, aga kui välja sai, siis materiaalse kasu saamise eesmärgil tegeles narkootikumidega. Ei tarvita alkoholi ja suhtleb väljas isikutega, kes aitavad ja toetavad teda materiaalselt ja moraalselt. Vanglas ei saanud tööd, aga käis õppimas. Kinnipeetaval on vend, kellel on oma firma ja kes teab kõiki tingimusi ja on nõus aitama. Samuti on sõber J, kelle juurde elama läheks ja kes on ka nõus teda aitama. Sõber noorena, 15-14 aastasena, tarvitas kanepit, aga peale seda, kui sporti hakkas tegema, ei joo ega tarvita narkootikume. On nõus ravile alluma, käib ka praegu, et oma sisemiste probleemidega tegelda. Üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Mõlemad said sama karistuse, kuigi teine pool provotseeris ja ründas Sergei Martõnovit. Vastuväited saatis kinnipeetav ka kohtule. Kriminaalhoolduse tingimusi kinnipeetav teab, on valmis täitma ning mõistab ka mittetäitmise tagajärgi. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et on muutunud väga palju. Varem ei mõelnud teiste inimeste või tagajärgede peale. Vangla ei anna mingit tegevust ainult koristus. Proovib raamatut lugeda ja käib psühholoogi juures, aga enamik päevast istub niisama. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha kahel korral elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Martõnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. 25.10.2017 on prokurör K. Z. edastanud kohtule omapoolse seisukoha, mille kohaselt ei peaks süüdimõistetut vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja neist kaks kehtivat karistust. Käesolevalt karistatud kolmandat korda narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu pikaajaline narkootikumide tarvitaja, tegutsenud peamiselt rahalise kasu saamise eesmärgil, vahendeid valimata. On positiivne, et kinnipeetu on osalenud sotsiaalprogrammis, omandanud riigikeele tasemel C1 ja puidupingitöölise eriala. Vabanemise korral on isikul elu- ja töökoht. Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik ja kuritegude sooritamise asjaolud ja samuti on isikul kehtiv distsiplinaarkaristus. Tartu Vangla toetab isiku vabastamist ja nende hinnangu kohaselt on kinnipeetava ohutase hinnatud ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Uue vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 35%. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Sergei Martõnovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes ei nõustu prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sergei Martõnovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve all. 20.11.2017 on prokurör K. Z. edastanud omapoolse uue seisukoha, millest nähtuvalt asub ta samade asjaolude pinnalt ilma selgituseta selle kohta, miks ta esialgset ametlikku esitatud seisukohta muudab, uuele seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et kahtlustatava vabastamise poolt esineb rida positiivseid asjaolusid. On positiivne, et kinnipeetu on osalenud sotsiaalprogrammis, on omandanud kahel korral riigikeele tasemel C
8. Vangistuses viibides on omandanud ka puidupingitöölise eriala, õppeedukus oli väga hea. Sergei Martõnovi igapäevane käitumine vanglas on olnud rahuldav. Vabanemise korral on isikul elu- ja töökoht. Kinnipeetaval on toetavad suhted ema T. M. Ema töötab, tal on kindel sissetulek ja ta on nõus poega materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on olemas pikemaajalised eesmärgid. Kinnipeetava käitumises ja mõtlemises ohtlikkus puudub. Isik on suhtlemisaldis, seltskondlik , kontrollib oma käitumist. Ta väidab, et on võimeline edaspidi elama seadusekuulekalt. Tartu Vangla toetab isiku vabastamist ja nende hinnangu kohaselt on kinnipeetava ohutase hinnatud ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Uue vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 35%. Prokuratuur leiab, et antud juhul on Sergei Martõnovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut olulisel määral. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti, ent suurendab samas positiivset väljavaadet edukaks taasühiskonnastamiseks. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb negatiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri vastuoluliste arvamustega1 ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Martõnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Sergei Martõnov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sergei Martõnovi karistusaega hakati arvestama alates 28.10.2014.a. Kohtuistungi toimumise ajaks on Sergei Martõnov ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 3 aasta, so. üle 2/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat 1 Prokurör küll 20.11.2017 kaaskirjas palub mitte arvestada tema 25.10.2017 arvamusega, kuid et prokurör pole põhjendanud, mis viis teda kolm nädalat pärast algse arvamuse esitamist diametraalselt teistsugusele seisukohale ja seda samasuguste asjaolude pinnalt ning algse arvamusega tutvus telefonitsi ka kinnipeetav, siis kohus siiski peab vajalikuks kajastada kohtumääruses mõlemat prokuröri arvamust. elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama sõbra majas aadressil XXX. Maja on suur ja väga heas korras ning seal elavad lisaks sõber E. H. ka tema elukaaslane ja kaks alaealist last. Kodukülastusel kinnitas E, et on valmis Sergeile elukohta pakkuma ning on teadlik, mille eest süüdlane karistust kannab. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetaval on küll üks distsiplinaarkaristus, kuid isiku ütlustest nähtuvalt oli tegemist provotseeritud olukorraga. See, et määratud karistus jäeti isiku suhtes täitmisele pööramata, viitab sellele, et vangla hinnangul on kinnipeetavat võimalik mõjutada ka tingimisi karistusega. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kinnipeetaval oleks tegelikkuses probleeme vägivaldsusega. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud puidupingitöölise eriala omandamises, sotsiaalprogrammis ning omandanud riigikeele C1 tasemel. Ka kohtuistungil andis kinnipeetav ütlusi eesti keeles. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava suhtumine vanglaametnikesse salliv ja ettevaatlik. Kohus on seisukohal, et Sergei Martõnovi käitumine vanglas kinnitab tema soovi pöörduda õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Ka on positiivne, et kinnipeetaval on vabanedes kindel töökoht A.OÜ-s ehitustööde abitöölisena. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt kinnitas ettevõtte omanik A. K. telefonivestluses, et ta on valmis pakkuma kinnipeetavale töökohta ning vormistama ta ametlikult tööle. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti sisustab kindel töökoht isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Ka on positiivne, et isik vabaneb toetavasse keskkonda: isiku ütluste kohaselt asub ta elama sõbra juurde, kes on seadusekuulekas inimene ning nõus teda igati toetama. Samuti on kinnipeetav nõus alluma vabanemise korral ettenähtud sõltuvusravile ning käib ka hetkel psühholoogi juures. Kohus loodab, et süüdlase impulsiivsusele, millele viitab ka distsiplinaarkaristus provotseeritud käitumise tõttu, pööratakse tähelepanu ka psühholoogi/psühhiaatri juures ravi läbiviimisel ja see ei saa ka takistuseks kriminaalhoolduse korrakohasele õnnestumisele. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Sergei Martõnovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, kuna kohus on piisavalt veendunud, et isik suudab vabadust hinnata ja elada edaspidi õiguskuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik