Obsah (12)

§ 179§ 442§ 394§ 416§ 187§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 145§ 176

KOHTUOTSUS Tagaselja kohtuotsus EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 31. juuli 2017 Tsiviilasja number 2-17-1084 Tsiviilasi Eesti Vaba

§ 179lg 6).

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Eesti Vabariik, Sotsiaalkindlustusameti kaudu esitas 20.01.2017, korrigeeritult 24.01.2017 kostja vastu nõude kuriteoohvri riikliku hüvitise regressnõudena 1271,88 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 22.05.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-111 (jõustunud 29.10.2008) mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver S. F suri. Z. F esitas Sotsiaalkindlustusametile 04.08.2006 ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel taotluse vägivallakuriteo ohvri S. F matuste korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks. Kuriteoohvri ülalpeetava E. P seaduslik esindaja v. P esitas 16.11.2006 taotluse toitja surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 11.08.2006 otsusega nr 26 hüvitati S. Fle matuste korraldamisega seotud kulud kokku summas 189,18 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 16.11.2006 otsusega nr 43 määrati S. F ülalpeetavale E. P toitja kaotusest tulenev kahjuhüvitis alates 12.07.

1. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.06.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-23741 rahuldati Eesti Vabariigi tsiviilhagi E. Ki vastu summas 3762,46 eurot (matusekulu ja ajavahemikul 12.07.2006 28.02.2013 makstud perioodiline hüvitis). Ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) § 15 kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9590 eurot. Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. Ajavahemikul 01.03.2013 kuni 31.03.2015 a on S. Fi ülalpeetavale makstud kokku hüvitist summas 1271,88 eurot. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 129 kohaselt kuulub isiku surma põhjustamisest tekkinud kahju hüvitamisele. Eelnevast lähtuvalt on kostja kahju eest vastutavaks isikuks. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. OAS § 31 lõike 2 alusel on riigi esindajaks regressinõudeasjades sotsiaalminister edasivolitamisõigusega. Sotsiaalministri 19.08.2008 määruse nr 43 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 2 lõike 2 punkti 17 alusel on Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks riigi esindamine kohtuvaidlustes oma pädevuse piirides ja § 3 lõike 2 punkti 16 alusel on Sotsiaalkindlustusameti peadirektoril õigus anda ametnikele volitusi ameti nimel toimingute tegemiseks ja haldusaktide andmiseks seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Sotsiaalkindlustusameti peadirektori poolt 13.01.2017 väljastatud volikirjaga nr 1.2-4/1409 volitab Sotsiaalkindlustusamet peaspetsialisti Milvi Haitovit alla kirjutama ja kohtule esitama kuriteoohvri riikliku hüvitise regressnõudega seotud dokumente. Lähtudes eeltoodust hageja palub välja mõista E. Klt kahju summas 1271.88 eurot üle kandmisega Rahandusministeeriumi arveldusarvele. MENETLUSE KÄIK Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on dokumendid isiklikult kätte saanud 30.06.
2. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd hagis esitatud asjaoludel on tuvastatud kostja poolt õigusvastase teona kuriteo toimepanemine, on tuvastatud seeläbi tekkinud kahju, s.h. selle arvutuslik alus ja suurus ning põhjuslik seos nende vahel ja kostja ei ole tõendanud ega vaidlustanud süü puudumist, st ei ole esitanud vastuväiteid hagile, siis on kahju hüvitamise nõudmise eeldused VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 tähenduses täidetud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 3, § 1043, §1045 lg 1 p 1 alusel kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud seaduse alusel. Hagihinnalt 1271,88 eurolt tasumisele kuuluva riigilõivu katteks, mille tasumisest hageja on vabastatud

§ 145alusel, kuulub kostjalt sissenõudmisele 200 eurot riigituludesse.

Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179

lg 9).

§ 179

lg 5 kohaselt kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 176

lg 6 kohaselt võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu tal eelduslikult kulud puuduvad. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik