Obsah (7)

§ 122§ 120§ 114§ 200§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9563 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vai

§ 122

järgi 2 aasta vangistusega;

§ 120

järgi 2 kuu vangistusega ning

§ 114

p 1 järgi 12 aasta vangistusega.

§ 200lg 1 järgi süüdistuses mõisteti E.

Ivanov tõendamatuse tõttu õigeks.

§ 64lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja mõisteti E.

Ivanovile liitkaristuseks 13 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistusaeg karistusaja hulka ja karistusest loeti kantuks kolm päeva (01.04.2010-03.04.2010). Kandmata karistuseks on 12 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, mille alguseks loeti 22.03.

1. Karistusaja lõpp 20.03.
2. Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu 13.10.2017 määrusega jäeti E. Ivanov vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. Kuigi tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkaristuse ja esimese vangistusega, ei saa maakohtu hinnangul jätta tähelepanuta asjaolu, et kinnipeetav kannab karistust muu hulgas esimese raskusastme eluvastase kuriteo – tapmise eest julmal ja piinaval viisil. Maakohus peab ennetähtaegse vabastamise korral võtma arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, käesoleval juhul nähtub Harju Maakohtu 25.04.2012 otsusest kriminaalasjas nr 1-11-9563, et E. Ivanov pani toime oma alaealise õe tahtliku tapmise julmal ja piinaval viisil, lüües teda paljukordselt ja tugevajõuliselt, sh ka ohvri istuvas ja lamavas asendis olles, sirge terava servaga massiivse raievahendiga pea, kaela ja käte piirkonda, millega põhjustas kannatanule pea, kaela ja käte terava trauma peaajupõrutuse, ajukelmetealuste verevalumite ja koljuluude murdudega, mis tüsistusid peaajuturse ja ägeda verekaotusega välimisest verejooksust, milliste vigastuste tagajärjel kannatanu suri maksimaalselt mõnekümne minuti järel sündmuskohal. Arvestades E. Ivanovi poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ning ärakandmata karistuse pikkust (karistusaja lõpp on 20.03.2024) ei vastaks maakohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Täitemenetlusregistri andmetel on kinnipeetaval täitmata võlanõudeid summas 24 312 eurot. Suured rahalised võlgnevused võivad mõjutada isiku toimetulekut vabaduses. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et riskihindamise alusel on E. Ivanov kõrgohtlik avalikkusele, oht seisneb füüsilises ründes, kehavigastuste tekitamises, mis võivad lõppeda ohvri surmaga. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta E. Ivanovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda, et E. Ivanovi karistusaja lõpuni on jäänud veel enam kui 6 aastat 5 kuud, leidis maakohus, et E. Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. 2.
5. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta olnud hõivatud majandustöödel, jätkanud õpinguid üldhariduskoolis ning omandanud abikoka eriala. Samuti selle, et ta on osalenud sotsiaalprogrammides Equip ning Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine ning kohtunud psühholoogiga. Vangistuses on ta käitunud nõuetekohaselt, mida kinnitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ning garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ema on valmis teda vabanemisjärgselt igakülgselt toetama. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, mida kohus analüüsis ning milliseid pidas maakohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Määruskaebused

1. Viru Maakohtu 13.10.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada ta ennetähtaegselt elektrooniline valve kohaldamisega. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et maakohus on läinud vastuollu Riigikohtu praktikaga ning on arvestanud liigselt toimepandud kuritegu. Süüdimõistetu tulevikuprognoosi hindamisel tuleks arvesse võtta psühholoogi arvamust ja kinnipeetava iseloomustusest tulenevat süüdimõistetu käitumist. E. Ivanovi vabastamine sõltub eelkõige tema edasisest õiguskuulekast käitumisest vabaduses. Süüdimõistetul on individuaalse täitmiskava eesmärgid sisuliselt saavutatud. Tõenäosus, et süüdimõistetu hakkab õiguskuulekalt elama, on suur. Elutingimused vabaduses ning vabaduses kaasnevad tagajärjed räägivad isiku vabastamise poolt. Süüdimõistetul on olemas garanteeritud töökoht. Määruskaebuses korratakse veelkord üle E. Ivanovi suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning kirjutatakse lahti vangla koostatud iseloomustuses toodu. Süüdimõistetu hindab väga lähedaste toetuse olemasolu. 2 Määruskaebuses leitakse, et maakohtu määruses ei ole märgitud, millised konkreetsed E. Ivanovi kuriteoga seonduvad asjaolud on sedavõrd kaalukad, et need kaaluvad üles kõige muu temaga positiivselt seonduva. E. Ivanov toob välja varasemaid Viru Maakohtu lahendeid, kus raskeid kuritegusid toimepandud isikuid on vabastatud. Kriminaalhooldaja aitaks süüdimõistetul vabaduses hakkama saada. Seejuures tsiteerib süüdimõistetu korduvalt Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-
3. Viru Maakohtu 13.10.2017 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu kaitsja, kes palub samuti tühistada maakohtu määruse ja vabastada E. Ivanov vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla. Määruskaebuses leitakse, et süüdimõistetu on läbinud vanglas kõik individuaalses täitmiskavas märgitu ning tema suhtumine on muutunud. E. Ivanov on esimest korda vangistuses. Seejuures kanda jääv karistuse suurus ei saa olla vabastamata jätmise põhjuseks. Ka kaitsja toob välja lahendeid, kus süüdimõistetu on vaatamata pikale kanda jäävale karistusele siiski vabastatud. Vabanemisel on elektrooniline valve E. Ivanovi puhul väga distsiplineeriv. Ennetähtaegse vabastamise formaalsed alused on täidetud. Vangistusest tingimisi vabastamine oleks efektiivsem.
4. Tartu Ringkonnakohtu 06.11.2017 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 13.11.
5. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et E. Ivanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega esimesel võimalusel ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebustes.
7. Maakohtu otsustus jätta E. Ivanov enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal uuesti üle korrata, vaid märgib üksnes järgnevat. Süüdimõistetu poolt toimepandud süüteo asjaolud kaaluvad üles tema suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Mitmed märgitud positiivsed asjaolud olid olemas ka enne süüteo toimepanemist, kuid need ei takistanud E. Ivanovi süütegu toime panemast.
8. Süüdimõistetu tsiteerib oma määruskaebuses peaasjalikult riigikohtu praktikat, kuid ei seo esitatud väited käesoleva kaasusega. E. Ivanovi elutingimused vabaduses ei too kaasa süüdimõistetu vabastamist. Maakohus on põhjusega kahelnud süüdimõistetu garanteeritud elukoha sobivuses, arvestades ülerahvastatust. Samuti oli süüdimõistetul olemas elukoht enne süüteo toimepanemist, kuid vaatamata sellele ei olnud tegemist asjaoluga, mis oleks takistanud õigusrikkumist. Seejuures on väär süüdimõistetu seisukoht, et maakohus ei ole välja toonud, millised on need kuriteo asjaolud, mis kaaluvad üles positiivsed asjaolud. Maakohus on pikalt välja kirjutanud, mis on E. Ivanovi poolt toimepandud raske isikuvastase kuriteo asjaolud, mis on eriti kaalukad. E. Ivanov mõisteti süüdi selles, et tema ööl vastu 14.12.2010 Tallinnas, Paekaare 20-19 korteris pani toime oma õe tahtliku tapmise julmal ja piinaval viisil, lüües teda paljukordselt ja tugevajõuliselt, sh ka ohvri istuvas ja lamavas asendis olles, sirge terava servaga massiivse 3 raievahendiga pea, kaela ja käte piirkonda, millega põhjustas kannatanu pea, kaela ja käte terava trauma peaajupõrutuse, ajukelmetealuste verevalumite ja koljuluude murdudega, mis tüsistusid peaajuturse ja ägeda verekaotusega välimisest verejooksust ehk eluohtliku tervisekahjustuse, millise vigastuste tagajärjel kannatanu suri maksimaalselt mõnekümne minuti järel peale vigastuste tekitamist ööl vastu 14.12.2010 sündmuskohal. Vaatamata tapmise toimepanemisele julmal ja piinaval viisil tegi E. Ivanov kõik selleks, et kirjeldatud mõrva toimumist korteris varjata ja et kannatanu surnukeha ei leitaks - ta toimetas surnukeha sama korteri rõdule ja peitis seal mitmete tekkide, pleedide ja madratsi alla, kuskohas surnukeha ilma spetsiaalselt rõdule sisenemata näha polnud, seejärel puhastas kannatanu toas, kus mõrv toime pandi, põranda väga põhjalikult. Nimetatud asjaoludel oma pereliikme tapmine julmal ja piinaval viisil räägib igati sellest, tegemist on julma isikuga.
9. Vastuseks nii süüdimõistetu kui ka kaitsja määruskaebuses viidatud maakohtu varasematele lahenditele peab ringkonnakohus taaskord vajalikuks märkida järgmist. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb kohtul kaaluda

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumist.

Kuna säte näeb ette, et kohtul tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, on tegemist isikupõhiste asjaoludega. Seega on ennetähtaegne vabastamine personaalne ning ei ole sõltuv teistest isikutest. Ka sarnaste asjaolude esinemine ei anna alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Seega jäävad määruskaebustes sellekohased argumendid edutuks.

1. Ka puudub ringkonnakohtul veendumus, et vaatamata sellele, et tegemist on süüdimõistetu esimese reaalse vangistuse ning karistusega üldse, saaks olla veendumusel, et karistus on oma eesmärgid täitnud ning süüdimõistetu ei asu uusi kuritegusid toime panema. Edasine vangistuse kandmine on vastupidiselt kaitsja arvamusele ringkonnakohtu hinnangul efektiivsem.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2017 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 4