Obsah (11)

§ 177§ 178§ 162§ 174§ 661§ 663§ 667§ 659§ 175§ 662§ 635

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu (eesistuja), Kaija Kaijanen, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-13020 Tsiviilasi

§ 177

lg 4 alusel märkis kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja määruskaebus

1. 02.06.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Pärnu Maakohtu 19.05.2017 määruse osas, milles kohus määras kindlaks kostja menetluskulud summas 5772 eurot ja teha uue määruse, millega määrata kostja menetluskulude suuruseks 1560 eurot.
2. Hageja leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kulutused ei ole valdavas osas põhjendatud ega vajalikud arvestades menetluse keerukust ning kostja seisukohtade sisu (läbivalt olnud muutumatud) ja tegevuste mahtu. Hageja juhib kohtu tähelepanu, et kostja on taotluses palunud mõista menetluskulud välja pankrotihaldur Ly Müürsoolt, mitte hagejalt JGC Forest OÜ-lt (pankrotis). Kostja ei ole märkinud, millisel õiguslikul alusel taotleb ta menetluskulude väljamõistmist pankrotihaldurilt. Maakohus ei ole hageja nimetatud vastuväidet määruses käsitlenud.
3. Maakohus on pidanud hageja menetluskulusid põhjendatuks summas 3825 eurot, kuid samal ajal leidnud, et kostja menetluskulud olid põhjendatud summas 5772 eurot. Oluline on, et hageja menetluskuludest 2000 eurot moodustasid tasutud riigilõivud. Seega sisuliselt on maakohus leidnud, et kostja kulud esindajale olid põhjendatud summas 5772 eurot, samal ajal kui hageja kulutused samas asjas olid 1825 eurot. Samuti peab hageja oluliseks, et kostja on taotlenud hagejalt eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmist nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluses vastavalt summades 1716 eurot ja 936 eurot. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 6864 eurot, mis ületab kostja enda poolt eeldatavat summat enam kui kaks korda. Ka maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurus ületab eeldatavaid kulusid kahekordselt. Samuti ületab kindlaksmääratud summa kolmekordselt hageja kulusid.
4. Kohus ei ole määrusest nähtuvalt analüüsinud tegevuste põhjendatust ja vajalikkust piisava täpsusega, et nendele põhjendustele oleks võimalik esitada määruskaebuses vastuväiteid. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja enda tegevus on toonud kaasa menetluskulude suurenemise. Hageja märgib, et tema seisukohad olid muutumatud kogu menetluse vältel, hageja õiguslik põhjendus küll täienes ja täpsustusid ka arvud, kuid sisulised seisukohad olid muutumatud. Kostjal ei tulnud seetõttu teha täiendavaid toiminguid. Ka ei ole kohus välja toonud, milliseid täiendavaid toiminguid pidi kostja esindaja tegema hagejast tulenevalt ja milliselt oleks nende tegemine põhjendatud. Hageja on seisukohal, et maakohtu määrus on kostja menetluskulude kindlaksmääramise osas põhjendamatu. Arvestades, et kostja esindaja koostas hagiavaldusele vastuse ning sisuliselt kordas seda igas järgnevas menetlusstaadiumis, ei saa kostja menetluskulud olla põhjendatud suuremas mahus kui 10 tundi. Vastus määruskaebusele
5. Kostja palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. 5 Kostja vastumääruskaebus
6. 14.06.2017 esitatud vastumääruskaebuses vaidlustab kostja Pärnu Maakohtu 19.05.2017 määruse osas, millega jäeti kostja 21.03.2017 taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata ja mõisteti kostja menetluskulud välja pankrotivõlgnikult. Kostja palub teha vaidlustatud osas uue määruse, millega kostja 21.03.2017 taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada täies ulatuses, s.o kokku summas 6864 eurot.
7. Kostja märgib, et vastumääruskaebuse esitamise õigus tuleneb

§ 178lg-te 1 ja 2, § 659 ja § 635 koosmõjust.

24. Maakohus oleks pidanud mõistma kostja menetluskulud välja pankrotihaldurilt, mitte JGC Forest OÜ-lt (pankrotis).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagi rahuldamata jäämisel menetluskulud hageja.

Tagasivõitmise hagi esitamisel on hagejaks pankrotihaldur, mitte pankrotivõlgnik. PankrS § 541 lg 1 teise lause kohaselt on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandja võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja menetluskulud tuleb hüvitada pankrotivara arvelt, kuid kohustatud isikuks saab olla vaid haldur. 25. Maakohus on jätnud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud, mis nähtuvad arvetelt nr 201602064, 201605023 ja 201611021 põhjendusel, et tegemist on maakohtu menetluskuludega ja kostja on kõnealused arved esitanud ligikaudu aasta pärast kohtu poolt menetluskulude nimekirjade esitamiseks antud tähtaja möödumist, mistõttu ei ole nendes kajastatud menetluskuludega arvestamine põhjendatud. Kostja maakohtu seisukohaga ei nõustu. Menetluskulude kindlaksmääramise aluseks olevad dokumendid ei ole esitatud hilinenult. Olukorras, kus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määratud, toimub kulude kindlaksmääramine

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Riigikohus on märkinud, et menetlusosalistele tuleb anda võimalus esitada uuesti kõik menetluskulude kindlaksmääramise aluseks olevad dokumendid (RKTKm nr 3-2-1-158-15, p 19). Kuna kulude kindlaksmääramine ei toimunud põhimenetluse raames, toimub see iseseisvas, hagita menetlusele sarnases menetluses ja sellele ei kohaldu

§-s 176 sätestatud ega põhimenetluse kestel määratud tähtajad. Kostjal ei olnud kohustust taotleda arvel nr 201602064 kajastatud Pärnu Maakohtu 29.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemisega seonduvate kulude hüvitamist esimeses kohtuastmes. Maakohus on ebaõigesti keeldunud arvel nr 201602064 kajastatud menetluskulude kindlaksmääramisest ja vastustajalt väljamõistmisest.

1. Arvel nr 201605023 kajastatud kulud tekkisid maakohtus pärast kohtu poolt menetluskulude nimekirjade esitamiseks määratud tähtpäeva möödumist. Kostjal puudus võimalus taotleda kõnealuste kulude hüvitamist maakohtus. Kuivõrd tegemist ei ole apellatsioonimenetluses kantud kuludega, puudus kostjal võimalus taotleda viidatud kulude hüvitamist ka ringkonnakohtus. Eeltoodud põhjustel on kostja õigustatult taotlenud arvel nr 201605023 kajastatud menetluskulude kindlaksmääramist ja vastustajalt väljamõistmist alles menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.
2. Arvel nr 201611021 kajastatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemisega seonduvate kulude hüvitamist on kostja taotlenud 15.11.2016 kohtuistungil esitatud menetluskulude nimekirjas. Arvel nr 201611021 kajastatud menetluskulude kindlaks määramata jätmisel on maakohus eksinud

§ 174lg-s 1 sätestatu vastu.

Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mille on maakohus alusetult jätnud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata. 6 Vastus vastumääruskaebusele 28. Hageja palub jätta kostja vastumääruskaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kostja vastumääruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna see on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ning kostja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud. Hageja hinnangul välistab

§ 661lg 2 analoogia korras vastuapellatsioonkaebuse regulatsiooni kohaldamise.

Samuti vaidleb hageja kostja vastumääruskaebusele sisuliselt vastu. Edasine menetluse käik 29. Pärnu Maakohus jättis kaebused rahuldamata ja saatis need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 30. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse, vastumääruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 19.05.2017 määrus tuleb kooskõlas

§ 667

lg-ga 2 tühistada osas, millega kohus jättis JGC Forest OÜ-lt (pankrotis) kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud 5772 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab JGC Forest OÜ-lt (pankrotis) kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulud 481 eurot (koos käibemaksuga). Hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 31. Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu hageja määruskaebuse väidetele. Kooskõlas

§ 659

ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on maakohtu määruse vaidlustanud osas, millega maakohus on määranud kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks enam kui 1560 eurot, s.o 10 töötundi koos käibemaksuga. 32. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kulutused valdavas osas põhjendatud ega vajalikud arvestades menetluse keerukust ning kostja seisukohtade sisu ja tegevuste mahtu. Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele, mis puudutavad kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, peab kolleegium esmalt vajalikuks selgitada, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et diskretsioonipiiride ületamist maakohtule hageja poolt vaidlustatud osas ette heita ei saa ning hageja määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks põhjendatud kostja menetluskulusid maakohtu kindlaksmääratuga võrreldes vähendada. 33. Ka ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kohus analüüsinud kostja kulude põhjendatust ja vajalikkust piisava täpsusega selleks, et neile põhjendustele oleks võimalik esitada määruskaebuses vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu ning vaidlustatud määrusest nähtuvad kohtu kaalutlused, millistel kohus jõudis tehtud toimingute ajakulu osas määruses toodud järeldustele. Seega ei saanud maakohtu väidetav ebapiisav põhjendamiskohustuse täitmine kostja menetluskulude hindamisel takistada hagejal esitamast põhjendatud määruskaebust, tuues vastavalt

§ 662

lg 2 p-s 1 sätestatule esile asjaolud, millest hageja hinnangul tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb. 7

1. Määruskaebuses on hageja avaldanud nõustumatust kohtu seisukohaga, et hageja enda tegevus on toonud kaasa menetluskulude suurenemise. Hageja väitel olid tema sisulised seisukohad muutumatud kogu menetluse vältel ja nende tõttu ei tulnud kostjal teha täiendavaid toiminguid. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Hageja on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetluse jooksul korduvalt hagi täpsustanud ja muutnud ning täiendanud oma seisukohti. Hageja esitas kohtule hagi 02.09.2015, 12.10.2015 esitas hagiavalduse täiendavad põhjendused, 11.11.2015 esitas taaskord oma täiendatud seisukohti ja kohtu 11.01.2016 eelistungil soovis nõuet taaskord täpsustada, milleks kohus määras tähtaja ning 29.01.2016 esitas hageja muudetud hagi. 29.02.2016 kohtuistungil avaldas hageja kohtule taas, et soovib hagi muuta. Hagi korduva muutmise küsimust on Pärnu Maakohus käsitlenud ka 29.02.2016 kohtuistungil, millel kohus kõrvaldas kohtumenetlusest hageja esindaja, kuivõrd viimane on näidanud ennast vastutustundetuna ja pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Eeltoodut arvestades ei saa olla mõistlikku kahtlust selles, et just hageja enda tegevusest tingituna on suurenenud ka kostja menetluskulud, mis seisnesid hageja täiendatud seisukohtade läbitöötamise ja neile vastuse koostamise vajaduses.
2. Hageja on põhjendamatult võrrelnud kostja põhjendatud kulude suurust hageja põhjendatud kuludega ja sidunud kostja menetluskulude suuruse tema eeldatavate menetluskulude katteks väljamõistetud tagatise suurusega. Kolleegium selgitab, et lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise kriteeriumiks on kulude põhjendatus ja vajalikkus, mida kohus hindab igal konkreetsel juhul eraldi ning seda sõltumata vastaspoole menetluskulude suurusest või asjas määratud menetluskulude tagatise suurusest. Seega hageja esiletoodu, millised on olnud hageja põhjendatud kulud ja milline kostja menetluskulude katteks määratud tagatise suurus, ei võta kostjalt õigust põhjendatud ja vajalike kulude hüvitamiseks.
3. Hageja juhib määruskaebuses kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja nõudis menetluskulude väljamõistmist pankrotihaldurilt, mille osas esitatud hageja vastuväidet ei ole kohus määruses käsitlenud. Kostja leiab jätkuvalt ka vastumääruskaebuses, et kohus oleks pidanud mõistma kostja menetluskulud välja pankrotihaldurilt, mitte JGC Forest OÜ-lt (pankrotis). Kostja vastumääruskaebuse osas peab kolleegium arvestades sellele esitatud hageja vastuväiteid esmalt vajalikuks selgitada, et kostja vastumääruskaebus kuulub läbivaatamisele koos hageja määruskaebusega. Ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti (

§ 659

lg 1).

65. peatükk ei reguleeri vastumääruskaebuse esitamist, mistõttu tuleneb vastumääruskaebuse esitamise õigus

§ 635ja § 659 koosmõjust.

Vastumääruskaebuse esitamise õigust on jaatatud ka kohtupraktikas (vt Riigikohtu 08.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-15).

1. Vastuseks hageja määruskaebuse ja kostja vastumääruskaebuse väidetele, mis puudutavad kostja taotlust mõista menetluskulud välja pankrotihaldurilt, märgib ringkonnakohus, et kostja vastavasisulist taotlust ei ole võimalik rahuldada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Kolleegium selgitab, et nimetatud sätte mõte ja eesmärk seisneb selles, et kuigi haldur osaleb võlgniku asemel poolena kohtus, ei saa kohtumenetlusest tekkida kohustusi pankrotihaldurile, kuna pankrotihaldur osaleb kohtumenetluses mitte 8 isiklikest huvidest, vaid oma ametiülesannetest tulenevalt. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on PankrS § 541 lg 1 teise lause järgi võlgnik. PankrS § 541 lg-s 1 sätestatuga on vastuolus kostja tõlgendus, mille kohaselt on haldur isiklikult vastutav tema menetluskulude eest ning kostja on õigustatud nõudma menetluskulude hüvitamist pankrotihaldurilt isiklikult. Kõnealusest tsiviilasjast ei tekkinud pankrotihaldurile isiklikku kohustust, mille täitmist saaks kostja temalt nõuda. Ka Riigikohus on analoogset küsimust lahendis nr 3-2-1-40-13 selgitanud, märkides, et kui hagejaks on pankrotihaldur, kes on esitanud hagi seoses pankrotivaraga, kantakse juhul, kui asja lahendamise lõpptulemusena jäävad menetluskulud hageja kanda, menetluskulud pankrotivara arvel (PankrS § 541 lg 1 teine lause). Seega, hoolimata halduri osalemisest kohtumenetluses menetlusosalisena pankrotivõlgniku asemel, on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks pankrotivõlgnik, kelleks antud juhul on JGC Forest OÜ (pankrotis). Vaid erandjuhul võib massikohustuste täitmist nõuda haldurilt (PankrS § 148 lg 2), millist olukorda praegusel juhul ei esine. Seega on maakohus vaidlustatud määruses õigesti mõistnud kostja menetluskulud välja JGC Forest OÜ-lt (pankrotis).
2. Eeltoodud põhjendustel tuleb kostja vastumääruskaebus jätta rahuldamata osas, milles kostja palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude pankrotivõlgnikult väljamõistmise osas. Hageja määruskaebus jääb rahuldamata täies ulatuses. Järgmisena annab ringkonnakohus hinnangu ülejäänud kostja vastumääruskaebuse väidetele.
3. Ringkonnakohus peab kostja vastumääruskaebust osaliselt põhjendatuks osas, milles kostja vaidlustab maakohtu määruse kostja 21.03.2017 esitatud arvetelt nr 201602064, 201605023 ja 201611021 nähtuvate menetluskulude hagejalt välja mõistmata jätmise. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei pidanud maakohus eelnimetatud arvetes märgitud menetluskuludega põhjendatuks arvestada seetõttu, et tegemist on maakohtu menetluskuludega, mis on kostja poolt esitatud 21.03.2017, s.o pärast menetluse lõppemist ja peaaegu aasta pärast kohtu poolt 04.05.2016 kohtuistungiga seotud menetluskulude esitamiseks määratud tähtaega, milleks oli 06.05.
4. Ringkonnakohus jagab kostja seisukohta ja leiab, et kuna kulude kindlaksmääramine käesolevas asjas ei toimunud põhimenetluse raames, vaid toimub iseseisvas menetluses, siis ei saa kostja poolt päev pärast tsiviilasja sisuliselt lahendava otsuse jõustumist esitatud ühtses menetluskulude nimekirjas sisalduvaid kostja kulusid pidada hilinenult esitatuks. Riigikohus on seisukohal, et kõigi kulude kohta ühtse nimekirja esitamine aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-16, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul põhjustaks mitmeastmeline kulunimekirjade esitamine olukorras, kus menetluskulusid kohtuotsuses kindlaks ei määrata, pigem menetluse venimist. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et praeguses asjas ei määranud maakohus 06.06.2016 otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks, vaid menetluskulude rahaline suurus määratakse pärast kohtuotsuse jõustumist, leiab ringkonnakohus, et ei ole põhjendatud kostja poolt ühtses menetluskulude nimekirjas päev pärast asja lahendava otsuse jõustumist esitatud menetluskulude välja mõistmata jätmine põhjusel, et need on esitatud hilinemisega.
5. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et maakohus määras tähtaja (06.05.2016) 04.05.2016 kohtuistungiga seonduvate menetluskulude nimekirjade esitamiseks, ei saa ka mõistlikult võttes tingida kostja selliste kulude välja mõistmata jätmist, mis on tekkinud pärast kohtu poolt määratud tähtpäeva. Sellisteks kostja kuludeks on 21.03.2017 esitatud arvel nr 201605023 kajastatud kulu hageja menetluskulude nimekirja läbitöötamisele, sellele seisukoha koostamisele ja 9 esitamisele ning arvel nr 201611021 kajastatud kulu Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele. Arvestades, et arvelt nr 201611021 nähtuvad toimingud on tehtud kostja esindamisel apellatsioonimenetluses, on ka ekslik vaidlustatud määruses avaldatud maakohtu seisukoht, et tegemist on maakohtu menetluskuludega. Lisaks märgib kolleegium, et 21.03.2017 menetluskulude nimekirjale lisatud arves nr 201611021 märgitud kulu ettevalmistuseks ringkonnakohtu 15.11.2016 istungiks ja istungil osalemiseks on kostja palunud hüvitada ka 15.11.2016 esitatud menetluskulude nimekirjas, ent viidatud kostja kulude osas ei ole maakohus sellele vaatamata seisukohta võtnud.
6. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohus pidanuks andma hinnangu kostja 21.03.2017 ühtsele menetluskulude nimekirjale lisatud arvetes nr 201602064, 201605023 ja 201611021 kajastatud menetluskuludele ning need vajalikus ja põhjendatud ulatuses pankrotivõlgnikult kostja kasuks välja mõistma. Ringkonnakohus peab võimalikuks maakohtu vastava eksimuse kõrvaldada. Eelnimetatud arvetes kajastatud kostja menetluskulusid peab ringkonnakohus põhjendatuks osaliselt järgmistel põhjendustel.
7. Kostja 21.03.2017 menetluskulude nimekirjale lisatud arvel nr 201602064 kajastatud toiminguid – ettevalmistus Pärnu Maakohtu 29.02.2016 istungiks ja kliendi esindamine Pärnu Maakohtu 29.02.2016 istungil – peab ringkonnakohus põhjendatuks kokku 2 tunni ja 10 minuti ulatuses, arvestades seejuures nimetatud kohtuistungi kestust (1 tund 5 minutit). Seega vähendab kohus arvel nr 201602064 märgitud kostja õigusabikulusid 50 minuti ulatuses, määrates nimetatud arve alusel kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks sellel märgitud esindaja tunnitasu 130 eurot (millele lisandub käibemaks) arvestades 338 eurot (2h 10min x 130 + käibemaks 56,33 eurot).
8. Arvel nr 201605023 kajastatud 11.05.2016 ajakulu 10 minutit (26 eurot koos käibemaksuga) hageja menetluskulude nimekirja läbitöötamiseks, seisukoha koostamiseks hageja menetluskulude osas ja seisukoha esitamiseks Pärnu Maakohtule on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ei ole, nagu ka samal arvel märgitud ajakulu 20 minutit 06.05.2016 kohtuistungiga seonduvate menetluskulude nimekirja koostamisele ja esitamisele kulunud aega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-77-14 p-s 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja selle kohtule esitamise näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga

§ 175

lõike 1 mõttes, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja neid saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise. Seega ka vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamine ei ole vajalik ja põhjendatud õigusabikulu, mille saaks vastaspoolelt välja nõuda. Toodust tulenevalt tuleb kostja 21.03.2017 menetluskulude avaldus jätta rahuldamata arvel nr 201605023 kajastatud ajakulu 30 minuti osas. Samadel põhjendustel jääb kostja 21.03.2017 menetluskulude avaldus rahuldamata arvel nr 201611021 kajastatud menetluskulude nimekirja koostamise osas. Ringkonnakohus arvestab arvel nr 201611021 märgitud toimingute kogukulust 2 tundi ja 30 minutit menetluskulude nimekirja koostamise kuluks 10 minutit. Ülejäänud arvel nr 201611021 märgitud ajakulust 2 tunnist ja 20 minutist peab kolleegium ringkonnakohtu 15.11.2016 istungil osalemise põhjendatud kuluks istungi kestust arvestades 25 minutit ja istungi ettevalmistamise põhjendatud kuluks mitte enam kui 30 minutit, s.o kokku mitte enam kui 55 minutit (143 eurot koos käibemaksuga). 44. Ülalmärgitud põhjendustel on maakohus seega põhjendamatult jätnud kostja kasuks välja mõistmata arvetes nr 201602064 ja 201611021 kajastatud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kogusummas 481 eurot (koos käibemaksuga) (338+143). 45. Arvestades eeltoodut kuulub pankrotivõlgnikult kostja kasuks maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulu suurendamisele ulatuses, mis kostja lepingulise esindaja 10 põhjendatud tunnitasu 130 eurot (millele lisandub käibemaks) arvestades on 481 eurot. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kulude suuruseks 6253 eurot. 46.

§ 178lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 11