Obsah (7)

§ 320§ 212§ 63§ 68§ 73§ 78§ 199

1-17-9137 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.november 2017, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-9137 (17230101309) Kohtunik Leo Ku

§ 320

lg 1, § 212 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Urmo Paal Prokurör Süüdistatav Kaitsja Janek Piirilaht (isikukood 38004200323, elukoht: Xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, töökoht: Xxxx, karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kinnipidamine ja tõkend: 19.05.2017 kahtlustatavana kinni peetud ning 19.05.2017-18.05.2018 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld) Mati Senkel(kohtuistugil ei osalenud) RESOLUTSIOON 1. Mõista Janek Piirilaht süüdi

§ 320lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

2. Mõista Janek Piirilaht süüdi

§ 212lg 1 järgi ka karistada vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

3.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 19.05.2017, üks päev karistusaja hulka, mõistes lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 5.

§ 73

lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Janek Piirilaht ei pane 1aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6.

§ 78

lg 1 alusel arvestada Janek Piirilaht´ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o 27.11.

2. Janek Piirilaht´i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1 1-17-9137
3. Janek Piirilaht´ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluna: • Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 705 eurot. • Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 141,60 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud summas 846,60 eurot tasuda 4 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Asitõendid: Sõiduki kaks võtit ja registreerimistunnistus – jätta Janek Piirilaht´ile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et 29.03.2017 kl 10:10- 10:54 andis Janek Piirilaht teadvalt vale ütlusi Tallinnas P. Pinna 4 asuvas Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuses ja 31.03.2017 kl 12:10-14:05 Tallinnas Pärnu mnt 139 Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse varavastaste kuritegude teenistuses kriminaalasja nr 17230100436, mis alustati tema teate alusel

§ 199lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikul 05.03.2017.a.

kella 10.00-st kuni 28.03.2017.a. kella 10.00-ni varastati Tallinnas Xxxx juures seisnud temale kuuluv sõiduauto Chrysler 300C registreerimismärgiga xxxx, kohtueelses menetluses kannatanuna teadvalt vale ütluse selle kohta, et ajavahemikul 05.03.2017.a. kella 10.00-st kuni 28.03.2017.a. kella 10.00-ni varastati Tallinnas Xxxx juures seisnud temale kuuluv sõiduauto Chrysler 300C registreerimismärgiga xxxx, kuigi sellist sündmust aset ei leidnud ning 31.03.2017.a. toimunud kannatanuna ülekuulamisel ka sõiduki remontimise, selle Eestisse toomise ja selle Eestis kasutamise asjaolude kohta, kuigi sõidukit peale sellega 04.12.2016 Soome Vabariigis toimunud liiklusõnnetust remonditud ja Eesti Vabariiki toodud ei olnud. Samuti tema, olles 10.12.2016.a. sõlminud e-müügikanalit kasutades Xxxx-ga sõiduautole Chrysler 300C, registreerimismärgiga xxxx, millega oli 04.12.2016.a. Soome Vabariigis Äänekoskis põhjustatud avarii ning sõiduk oli avariijärgselt remontimata, kaskokindlustuse lepingu nr xxxx kindlustusperioodiga 11.12.2016.a. kuni 10.12.2017.a., teatas 30.03.2017.a. Xxxx-le kahjujuhtumist ning samal päeval Tallinnas Xxxx kahjukäsitlusosakonnas esitas Xxxx-le kahjuavalduse soovides, et kindlustusandja 2 1-17-9137 maksaks välja kindlustushüvitise sõiduki maksumuse 8200 euro ulatuses ja seletuse selle kohta, et tema Tallinnas Paekaare 22 maja juurde pargitud sõiduk Chrysler 300C, registreerimismärgiga xxxx väärtusega 8200 eurot, varastati ajavahemikul 05.03.2017.a. kuni 28.03.2017.a., kuigi sellist sündmust tegelikult aset leidnud ei ole, kuna antud sõiduk jäi peale 04.12.2016.a. toimunud avariid seisma avariipaiga lähedale, kuni see 2017.a. veebruaris toimetati Soome ametivõimude poolt ettevõtte XxxxOY territooriumile aadressil Xxxx, kus sõiduk seisab käesoleva ajani. Janek Piirilaht, andes kannatanuna kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse, pani toime

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, luues kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, pani toime kindlustuskelmuse, s.o.

§ 212lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav Janek Piirilaht ning tema kaitsja Mati Senkel kuriteo kvalifikatsiooniga ja jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 27.11.2017 toimunud kohtulikul arutamisel jäi prokurör kokkuleppe juurde ning palus kohtul kinnitada 29.09.2017 prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel sõlmitud kokkulepe. Süüdistatav Janek Piirilaht jäi kokkulepe juurde. Kohus leiab, et Janek Piirilaht´i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus asub seisukohale, et Janek Piirilaht kuulub temale

§ 320

lg 1, § 212 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude (kaitsjatasu kokku summas 141,60 eurot, tl 148-150, 153155) ja sundraha tasumise kohustust. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on 2017 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluskulude hüvitamine ositi 4 kuu jooksul. Leo Kunman Kohtunik 3