KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-2027 Haldusasi S. S. kaebus keskkonnaministri 30.09.2017 käsk

s teiste hulgas Harju maakonnas Harku vallas Tutermaa külas asuv Vana-Sauna kinnisasi (katastritunnus 19801:001:2865) ning määrati enampakkumise

ldajaks Maa-amet. 2. Maa-ameti peadirektori 18.08.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/776 määrati enampakkumisel osalemise tingimused ja moodustati enampakkumise läbiviimise komisjon. Kinnisasjade enampakkumisel osalemise tingimused avaldati 18.08.2017 avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Maa-ameti veebilehel. Muu hulgas tuli enampakkumise tingimuste järgi tasuda tagatisraha hiljemalt pakkumise esitamise tähtpäevaks enampakkumise teates märgitud summas ja

s ning esitada tagatisraha tasumise maksekorralduse koopia. Vana-Sauna kinnisasja tagatisrahaks määrati 1330 eurot. Pakkumused tuli esitada 06.09.2017 hiljemalt kl 10.

1. Kirjalike pakkumiste avalik avamine pidi toimuma 06.09.2017 kl 11.
2. Esitatud pakkumist ei võeta arvesse ja pakkujat ei loeta enampakkumisel osalejaks mh juhul, kui tagatisraha ei ole makstud pakkumuse esitamise tähtajaks või kui eksimus tagatisraha tasumisel ei võimalda tuvastada, kas see on tasutud õigele kontole, õige viitenumbriga ja nõutud summas. 3-17-2027
3. Teiste hulgas esitas Vana-Sauna kinnisasjale pakkumise S. S. (kaebaja).
4. Avaliku kirjaliku enampakkumise läbiviimise komisjon registreeris 06.09.2017 koondprotokollist nähtuvalt enampakkumisele tähtajaks esitatud pakkumised, kontrollis esitatud pakkumiste osalemise ning pakkumiste esitamise tingimuste ja

täitmist ning selgitas tingimustele vastavate pakkumiste hulgast välja parima pakkumise. Komisjon tuvastas, et kaebaja poolt tähtaegselt esitatud pakkumine Vana-Sauna kinnisasja osas ei vastanud enampakkumise tingimustele, sest ei olnud tasutud tagatisraha enampakkumise teates märgitud summas, ja puuduse tõttu see pakkumine enampakkumisel ei osale.

1. Kaebaja esitas 11.09.2017 komisjonile avalduse enampakkumise tulemuste vaidlustamiseks. Kaebaja selgitas, et oli tagatisraha nõutud summas 03.09.2017 tasunud Rahandusministeeriumi kontole. Ekslikult vahetas ta aga ära konto- ja viitenumbrid, mistõttu tagatisraha tagastati talle. Kaebajat sellest ei informeeritud ja kaebaja teadis, et tagatisraha on tasutud. Kaebajale ei antud võimalust tagatisraha uuesti tasuda. Seetõttu on enampakkumise tulemused õigusvastased. Samuti ei selgitatud kaebajale eelisostuõiguse kasutamise võimalust.
2. Maa-amet jättis 25.09.2017 vaideotsusega nr 1-1/17/923 kaebaja vaide rahuldamata. Komisjon tuvastas pakkumiste kontrollimise käigus, et kaebaja pakkumisümbrik sisaldas maksekorralduse koopiat, millel oli märgitud vale makse saaja kontonumber. Komisjon kontrollis pärast pakkumiste avamist e-riigikassast tagatisrahade laekumist ja selgus, et kaebaja nimel ei olnud Vana-Sauna kinnisasja eest tagatisraha Rahandusministeeriumi kontole laekunud. Samuti ei olnud e-riigikassa kaudu tuvastatav, et kaebaja eest oleks tagatisraha tasunud keegi teine. Maa-ametil ei olnud võimalik tuvastada, et tagatisraha summa kanti kaebaja kontole tagasi, sest sellised kanded toimuvad pangasüsteemi siseselt ja e-riigikassa süsteemis Rahandusministeeriumi konto väljavõttes ei kajastu. Seega ei saanud Maa-amet kuidagi kaebajat sellest asjaolust teavitada. Nimetatud asjaolusid arvestades leidis komisjon õigesti, et kaebaja poolt kinnisasja kohta esitatud pakkumine ei vastanud enampakkumise tingimustes sätestatud nõuetele, sest tagatisraha ei olnud tasutud. Enampakkumise

ldaja peab tagama kõigile pakkujatele enampakkumisel osalemiseks võrdsed tingimused. Enampakkumise menetluses ei ole võimalik kohaldada haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 15 sätestatut, kuna pakkumise esitamisel või tagatisraha tasumisel esinenud eksimuse

l puuduste kõrvaldamiseks lisatähtaja andmisega saaks eksinud isik eelise nende pakkujate ees, kes on pakkumised esitanud nõuetekohaselt. Keskkonnaministri 28.04.2010 määrus nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” (Kord) ei näe ette täiendava tähtaja andmist juhul, kui enampakkumise tagatisraha ei ole nõuetekohaselt tasutud. Kuna kaebaja esitatud pakkumine ei vastanud enampakkumise teates sätestatud tingimustele, siis on komisjon põhjendatult kohaldanud

§ 15lg-t 6, lugedes, et kaebaja pakkumine enampakkumisel ei osale.

Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et Maa-amet ei ole selgitanud eelisostuõiguse kasutamise võimalusi. Kaebajal oli enampakkumisel osalejana kohustus tutvuda enampakkumise tingimustega ja nendega tutvumist allkirjaga kinnitada. Kui ta seda ei teinud, ei vastuta selle eest enampakkumise

ldaja. 7. Keskkonnaminister kinnitas 30.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/962 Harju maakonnas Harku vallas Tutermaa külas asuva Vana-Sauna kinnisasja (katastritunnus 19801:001:2865, pindala 5,32 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused vastavalt 06.09.2017 koondprotokolli lisatabelis märgitud protokollile nr 1, mille järgi VanaSauna kinnisasja kõrgeima pakkumise tegi A. S. summas 20 100 eurot ja paremuselt teise pakkumise tegi R I. summas 13 768 eurot. Kinnisasja omandamiseks õigustatud isikuks on võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik R. I. (riigivaraseaduse (RVS) § 66 lg 6), kes esitas tähtaegselt avalduse kinnisasja omandamiseks enampakkumisel kujunenud hinnaga. 2

ldada uus pakkumine. Samuti ei ole Maa-amet kaebajale selgitanud eelisostuõiguse võimalusi. Viidatud on vaid mingile lingile, kust saab veel täiendavat infot lugeda. Sellega on rikutud kaebaja õigusi. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus käskkirja kehtivuse peatamiseks, sest vastasel

l sõlmitakse müügi- ja asjaõiguslepingud enne, kui kohus jõuab asjas otsuse teha, ning kaebaja õigused jääksid kaitseta. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse tagastamine

1. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtu hinnangul on praegune kaebus ilmselgelt perspektiivitu, sellega ei ole võimalik saavutada eesmärki, seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel selle esitajale läbivaatamatult tagastada.
2. Asjaoludest nähtuvalt soovis kaebaja osaleda enampakkumisel ja tasuda selleks nõutud tagatisraha, kuid eksis maksekorralduse teostamisel viite- ja kontonumbrite märkimisega, mistõttu maksekorraldust ei täidetud ja tagatisraha Rahandusministeeriumi kontole ei jõudnud. Kaebaja seda kohe ei avastanud ega osanud seetõttu oma viga parandada, uskudes, et on enampakkumise tingimused nõuetekohaselt täitnud.
3. Riigivara võõrandamine toimub RVS ja riigivara valitseja kehtestatud

alusel. Antud juhul on selliseks

ks keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 kehtestatud Kord. Tegemist on erinormidega HMS suhtes. Riigivara võõrandamine enampakkumise menetluses on sarnaselt riigihankemenetlusele formaliseeritud menetlus, kus haldusorganil puuduvad haldusmenetluses tavapärased uurimiskohustus ja menetlusosalise abistamise kohustus. Erinevalt tavalisest haldusmenetlusest ei või pakkumisi enne kindlaks määratud pakkumiste avamise kuupäeva avada (

§ 15lg 3), et anda võimalust puuduseid kõrvaldada.

Pärast pakkumiste avamist ei või enam pakkumisdokumente muuta. Vastasel juhul seatakse teised pakkujad ebavõrdsesse olukorda, sest pakkumiste avamine on avalik (

§ 15

lg 4) ja pakkumiste sisu teatavaks saamisel ei ole enam võimalik seda olukorda tagasi pöörata. Pakkumise vastavuse eest enampakkumises ettenähtud nõuetele vastutab pakkuja ise. Kui pakkuja on pakkumise esitamisel või tagatisraha tasumisel eksinud, on see tema riisiko ja selle eest ei vastuta enampakkumise

ldaja ning see ei muuda kuidagi enampakkumise tulemusi õigusvastaseks. Enampakkumisel osalevad vaid nõuetele vastavad pakkumised (

§ 15lg 7).

Enampakkumise

ldaja ülesanne on kontrollida, kas pakkumised vastavad nõuetele 3

§ 15

lg 4), ning kõrvaldada nõuetele mittevastavad pakkumised menetlusest (

§ 15lg 6).

Enampakkumise

ldajal puudub sellise kontrolli teostamisel kaalutlusõigus. 12. Antud juhul tasus kaebaja tagatisraha vale kontonumbriga, mistõttu ei jõudnud see Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Maa-amet kontrollis tagatisraha laekumist ka e-riigikassast üle. Seega oli kaebajal täitmata enampakkumise tingimustes sätestatud tagatisraha tähtaegselt tasumise nõue (

§ 15

lg 2 p 3) ning Maa-amet leidis õiguspäraselt, et selline pakkumine enampakkumises ei osale (

§ 15lg 6).

Vaidlusalune haldusakt on kaebaja pakkumise kõrvalejätmist puudutavas osas piisavalt põhjendatud ja kaebaja etteheited põhjendamiskohustuse rikkumisele ei ole õigustatud. Kord ei võimalda pakkumisdokumente täiendada või pakkumise puudusi kõrvaldada. Seetõttu oli kaebaja enampakkumisest kõrvale jätmine õiguspärane, enampakkumised tulemused ei ole kaebaja pakkumise kõrvalejätmise tõttu õigusvastased ja kaebus 30.09.2017 käskkirja tühistamiseks on ilmselgelt perspektiivitu. 13. Kaebaja enda lohakus ei anna alust nõuda uue enampakkumise

ldamist. Uue enampakkumise

ldamine koormaks põhjendamatult enampakkumise

ldajat ning teisi enampakkumisel osalenud ja enampakkumise tingimusi nõuetekohaselt täitnud isikuid ning riivaks nende õigusi. Uue enampakkumise

ldamine tooks enampakkumise

ldajale kaasa täiendavaid kulusid. Pakkumiste sisu teatavaks saamise tõttu peaksid uuel enampakkumisel osalejad pakkuma kõrgemaid hindu, seega muutuks uuel enampakkumisel osalemine kulukamaks. Kaebaja soov enampakkumisel osaleda ei kaalu nimetatud riiveid üles, sest enampakkumisest kõrvalejäämine oli tingitud kaebaja enda hooletusest. Oleks kaebaja olnud maksekorralduse tegemisel hoolikam või kontrollinud hiljem makse teostamist, oleks ta oma vea varem avastanud, saanud enne pakkumiste avamise tähtaega puuduse kõrvaldada ning enampakkumisel osaleda. 14. Asjakohatud on ka kaebaja viited sellele, et talle ei selgitatud eelisostuõiguse kasutamise korda. Esiteks oli enampakkumisel osalejal endal kohustus teha endale selgeks enampakkumisel osalemise tingimused. Vajadusel saanuks kaebaja küsida enampakkumise

ldajalt selgitusi. Enampakkumisel osaleja pidi andma allkirja selle kohta, et ta on enampakkumisel osalemise tingimustega tutvunud ja nõustub nendega. Selles, et kaebaja ei tutvunud enampakkumise tingimustega, ei saa süüdistada enampakkumise

ldajat. Teiseks puudub kaebajal antud juhul vaidlusaluse kinnistu osas eelisostuõigus põhjusel, et selline õigus saab olla RVS § 66 lg 6 järgi vaid enampakkumisel osalenud piirinaabril. Tagatisraha tasumata jätmise tõttu ei osalenud kaebaja enampakkumisel ning tal puudub seetõttu ka eelisostuõigus naaberkinnistu omandamiseks enampakkumisel kujunenud hinnaga. Järelikult ei ole tema õigusi rikutud.

1. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
2. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab praeguse kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, tuleb jätta kaebuselt tasutud riigilõiv kaebajale tagastamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
3. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja 4