Obsah (5)

§ 199§ 118§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9050 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv Kohtukoosseis Vaidl

§ 199

lg 2 p 9 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega ja

§ 118

lg 1 p 5 järgi 6 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti A. Kravtšenkole liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja loeti lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistusaeg 10.07.2015 – 11.07.2015, see on 2 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mille alguseks loeti 10.09.

1. Karistusaja lõpp 07.09.
2. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 05.10.2017 määrusega jäeti A. Kravtšenko vangistusest tingimisi elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. Käesolevaks ajaks on A. Kravtšenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud A. Kravtšenko vabanemisjärgset elukohta XXX, Tallinn. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava abikaasa emale. Korteris elavad korteri omanik, kinnipeetava abikaasa ja kaks last ning kinnipeetava õde koos oma lapsega. Korteris elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused A. Kravtšenko tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 2.
5. Maakohtu hinnangul on positiivne, et A. Kravtšenko on karistuse kandmise ajal aktiivselt osalenud taasühiskonnastavas tegevuses. Ta on töötanud majandusabitöölisena, õppinud kutseharidussüsteemis puhastusteenindajaks (õpingud katkesid ümberpaigutamisega Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse), osalenud sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, programmides „12 Sammu“ ja „Eluviisitreening“, õppinud riigikeelt A1 tasemel, osalenud tagasilanguse ennetamisele keskenduvas tugigrupis ja käinud AN grupis. Praegu kinnipeetav töötab majandusabitöölisena. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. 2.
6. Kaitsja leidis maakohtu istungil, et A. Kravtšenko vanglas pidamine ei ole enam otstarbekas, kuna vanglal ei ole kinnipeetavale ilmselt rohkem tegevust pakkuda (kõik on läbitud). Maakohus märkis, et vangla on eelkõige karistuse kandmise koht. Vangla pakub kinnipeetavale karistuse eesmärkide saavutamiseks tegevusi vastavalt võimalustele ning individuaalses täitmiskavas kokkulepitule. 2.
7. A. Kravtšenkol on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht. A. Kravtšenko soovib asuda elama koos perega abikaasa emale kuuluvasse korterisse. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis on ilmselgelt ülerahvastatud. Töökogemus on A. Kravtšenkol olnud valdavalt mitteametlik, kuid vabaduses on garanteeritud ametlik töökoht ettevõttes OÜ XXX. Sissetulekuks on ka töövõimetuspension. 2.
8. Maakohtu hinnangul ei ole positiivsed asjaolud sellised, mis A. Kravtšenko vabastamist tingimisi enne tähtaega võimaldaksid. Käesoleval juhul ei kaalu elu- ja töökoha olemasolu, rehabilitatsiooni läbimine ja rikkumisteta käitumine üle A. Kravtšenkot negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. A. Kravtšenko senisest elukäigust nähtuvalt kannab A. Kravtšenko juba viiendat reaalset vanglakaristust, kokku on teda kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Varasemad kuriteod on olnud eriliigilised – varavastased ja ühiskonnaohtlikud. Käesolev karistus on mõistetud varguste ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. A. Kravtšenko on varem korduvalt ka kriminaalhooldusel olnud. 31.10.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistusest vabastati A. Kravtšenko tingimisi ja allutati käitumiskontrollile. Katseajal pani A. Kravtšenko toime uue kuriteo, mille eest 17.12.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud liitkaristus asendati üldkasuliku tööga. Karistus pöörati täitmisele 09.07.2014 Harju Maakohtu määrusega, kuid enne seda jõudis A. Kravtšenko toime panna ühe käesolevatest süütegudest (isikuvastane süütegu). Karistuse kandmiselt vabanes A. Kravtšenko 09.02.2015 ning jätkas peatselt uute (varavastaste) süütegude toimepanemist. Seda ajal, kui tema suhtes käis juba uus kriminaalmenetlus enne karistuse täitmisele pööramist toime pandud süütegude osas. 2 Seega ei ole varasemad eriliigilised karistused, sealhulgas reaalsed vangistused, mõjutanud A. Kravtšenkot oma käitumist muutma. Sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel ei ole maakohtu arvates põhjendatud. Määruskaebus
9. Tartu Maakohtu 05.10.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Kravtšenko kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt elektrooniline valve kohaldamisega. Määruskaebuses leitakse, et määrus ei ole põhjendatud ning süüdimõistetu on käitunud positiivselt ning on läbinud kõik programmid. Mittevabastamise põhjuseks ei saa olla asjaolu, et A. Kravtšenko on juba kunagi vabastatud tingimisi ennetähtaegselt ja asjaolu, et ta hiljem pani toime kuriteo. Muuhulgas leitakse, et ei saa esineda sellist asjaolu nagu ühiskonna õiglustunne ning sellele ei saa tugineda. Kuna vanglal ei ole isikule rohkem midagi pakkuda, siis ei ole vajalik süüdimõistetu edasine vanglas viibimine. Süüdimõistetu vabastamisel on suurem efektiivsus kui vangistuse jätkumisel.
10. Tartu Ringkonnakohtu 06.11.2017 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 13.11.
11. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Kravtšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses. Küll tuleb jätta maakohtu määrusest välja viited ühiskonna õiglustunde riivele.
13. Maakohtu otsustus jätta A. Kravtšenko enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal uuesti üle korrata, vaid märgib üksnes järgnevat. A. Kravtšenko käitumine on impulsiivne ning tema probleemide lahendamise oskus on puudulik. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et uue kuriteo riskid oleksid käesolevaks ajaks kantud vangistusega maandatud. Ei pea paika määruskaebuses väljatoodu, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud. Põhjendustega mittenõustumine ei tähenda põhjenduste puudumist (RKKKo nr 3-1-1-100-12). Kaitsja toob välja samu väiteid, mis maakohtuski ning mille maakohus on juba ümber lükanud ja millega ringkonnakohus nõustub. Ka ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses väljatooduga, et see, et süüdimõistetu on varem olnud ennetähtaegselt vabastatud ning on uue kuriteo toimepannud, ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjaoluga, mis näitab selgelt, et süüdimõistetu ei suuda oma käitumist suunata õiguskuulekusele ning antud võimalused kanda karistust vabaduses ei ole avaldanud mõju. Tegemist on üsna märkimisväärse asjaoluga kogumis, mida tuleb arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka elektrooniline valve asjaolu, mis annaks käesoleval ajal lisagarantii, et A. Kravtšenko ei jätkaks süütegude toimepanemist. Vaatamata sellele, et isikul oli ka 3 varasemalt olemas elukoht, ei olnud see asjaolu, mis oleks takistanud A. Kravtšenkol süütegusid toime panna. Ringkonnakohut ei veena ka 10.11.2017 OÜ Tervisekeskuse Elulootus esitatud tõend, mille kohaselt on osaühingu rehabilitatsiooni meeskond nõus võtma A. Kravtšenko rehabilitatsiooniprogrammi. Meelevaldne on ka kaitsja väide, et kuna vanglal ei ole enam midagi süüdimõistetule pakkuda, siis ei ole vajalik ka süüdimõistetu vanglas viibimine. Ringkonnakohtu hinnangul, vaatamata sellele, et süüdimõistetu on läbinud vanglas sotsiaalprogramme, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku peaks seetõttu, et „vanglal ei ole rohkem midagi pakkuda“, ennetähtaegselt vabastama. Kohtul tuleb siiski kaaluda

§ 76

lg-st 4 tulevaid asjaolusid, mida maakohus on teinud ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks rõhutada, et A. Kravtšenko kannab käesoleval ajal muuhulgas karistust süüdistuses

§ 118

lg 1 p 5 järgi, mille sisuks oli äärmuslik vägivald, kus tüli käigus ta lõi tahtlikult korduvalt kannatanule noaga pea ja näo piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu kaetud peanahal vasakul kiiru piirkonnas ja paremal otsmiku-kiiru piirkonnas, millest lõikehaavad vasakul näopoolel põhjustasid nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse. Sellise teo toimepanijale ei saa kindlasti realiseeruda tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalused kohe esimesel korral. Küll tuleb kaitsjaga nõustuda osas, et põhjendatud ei ole viidata vabastamata jätmisel ühiskonna õiglustunde riivamisele.

§ 76

lg-st 4 tulenevate ennetähtaegse vabastamise eelduste puudumist ei ole kohane põhjendada sellise väga abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga nagu riive ühiskonna õiglustundele. Seejuures ei ole maakohus selgitanud, mida ta täpselt selle all mõtleb. Vaatamata sellele, et see tuleb maakohtu põhistusest välja jätta, ei ole tegemist asjaoluga, mis muudaks maakohtu lõppjäreldust.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2017 määrus sisuliselt muutmata, jättes sellest välja viite ühiskonna õiglustunde riivele ning määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Juhan Sarv