Obsah (4)

§ 184§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7711 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vai

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistati 3-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.04.2011 otsusega mõistetud karistuse, s.o 4 aasta 5 kuu ja 29 päevase vangistuse, võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.04.2011 ning lõpeb 27.09.

2. Tartu Vangla esitas 22.08.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Abarenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 17.10.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esmalt leidis maakohus, et täidetud on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, kuid ainuüksi see asjaolu ei anna alust tema vabastamiseks.

1. R. Abarenkov on sooritanud erinevat laadi kuritegusid: vargused, röövimine, tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel, kelmus, uimastite käitlemine nii vanglas kui ka vabaduses. Seega tuleb R. Abarenkovilt ka tulevikus karta sarnaseid tegusid. Samas pani R. Abarenkov suurema osa neist tegudest (vargused, röövimise, tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel ja kelmuse) toime juba kaua aega tagasi ja see vähendab nende uuesti aset leidmise tõenäosust. Siiski ei saa neid tegusid retsidiivsusprognoosi püstitades ka täielikult arvesse võtmata jätta. Eriti kehtib see raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise kohta, mis on üliraske kuritegu. Ka R. Abarenkovi viimane kuritegu – uimastite käitlemine – on range sanktsiooniga kuritegu, aga abstraktse ohudeliktina siiski oluliselt leebem raskendavatel asjaoludel tahtlikust tapmisest. Eelnevat kokku võttes leidis maakohus, et R. Abarenkovi vabastamine eeldab seda, et tõenäosus tema tulevaseks kuritegevusvabaks eluks peab olema suhteliselt kõrge. Nii see aga kohtu hinnangul ei ole.
2. Tõsi, mitmed asjaolud viitavad sellele, et R. Abarenkov kuritegusid toime panema ei hakka. Tal on olemas kindel elu – ja töökoht, toetavad lähedased ning kinnipeetav on vanglas korralikult käitunud. Eelöeldu siiski R. Abarenkovi vabastamist ei tingi.
3. Praegusele vangistusele eelnenud vangistuse kandmiselt vabastati R. Abarenkov ennetähtaegselt. Katseaega aga süüdimõistetu läbida ei suutnud, sest ta pani pärast vabanemist toime narkokuriteo. Et ta tegi seda varem, võib see toimuda ka edaspidi. Positiivseks ei saa pidada ka „Eluviisitreeningu“ läbimata jätmist. Ehkki individuaalne töö võiks grupilisest tegevusest tõesti efektiivsem olla, ei saa siiski eeldada, et programmi läbimine grupis mõttetu on. R. Abarenkov aga jättis programmi läbimata ehk ta jättis kasutamata ühe võimaluse, mis võiks tal aidata õiguskuulekaks jääda.
4. Eeskätt aga kõnelevad R. Abarenkovi vabastamise vastu kaks asjaolu. Kõigepealt peab viitama süüdimõistetu narkootikumiprobleemile. Kinnipeetav on tarvitanud narkootikume ja teda on ka kahe narkokuriteo eest karistatud (ühe pani ta toime vanglas ja teise vabaduses). See aga viitab sellele, et R. Abarenkovil on vähemalt mõningane sõltuvus narkootikumidest. Narkootikumid aga võivad inimese allutada endale sama hästi kui täielikult ja ajendada teda mitmel moel kuritegusid toime panema. Nii näiteks kätkevad narkootikumid endas varavastaste kuritegude riski, sest inimesel võib olla tarvis hankida raha uimastite soetamiseks. Samuti võib narkojoove 2 tingida vägivallakuritegusid. Viimaks on narkootikumide käitlemine juba iseenesest raske kuritegu. R. Abarenkovi minevik näitab, et ta on kokku puutunud kõigi eelmainitud kuriteoliikidega. Narkootikumid võivad teda uuesti sellele teele suunata. Et R. Abarenkov on mitu aastat sunnitult narkootikumidest eemal olnud, ei tähenda, et ta neid edaspidi enam ei tarvita: ta pani ka oma viimase narkokuriteo toime pärast pikka vangistust (ja narkootikume vajas ta tema poolt kohtule öeldu kohaselt oma tarbeks). Maakohus nõustub vangla ja prokuröriga, et kinnipeetav suhtub oma uimastiprobleemi liiga kergekäeliselt: ta võib tõepoolest hetkel uskuda, et ta enam uimasteid ei tarbi, aga tema minevik näitab seda, et see uskumus ei pruugi baseeruda kuigi kindlal alusel.
5. Oluline on ka see, mis juhtus 11.09.
6. Selleks päevaks sai R. Abarenkov kodukülastusloa: ta võis minna XXX (Tartu). Tema aga suundus XXX (Tartu). Maakohtule põhjendas R. Abarenkov seda sellega, et tahtis oma tööandja juurest tuua töötamist tõendavat dokumenti. See põhjendus on juba iseenesest väheusutav, sest R. Abarenkov on piisavalt intelligentne inimene ja saab aru, et dokumente on võimalik saata ka postiga või võtta kaasa siis, kui ta uuesti tööle läheb. Distsiplinaarmenetluse käskkirjast aga ilmneb ka informatsioon, mida R. Abarenkov maakohtule ei öelnud. Kui kinnipeetav nägi XXX viibides vanglatöötajaid enda poole tulemas, hakkas ta nende eest ära jooksma. Sealjuures üritas ta pista endale püksi mingit eset. Põgenemise käigus aga viskas R. Abarenkov selle eseme kuhugi ära. Vanglatöötajatel seda üles leida ei õnnestunud. Küll aga ei pidanud vanglatöötajad võimalikuks, et see ese oli vene maksumärkidega sigaretipakk, mis oli ühel laual ja millele R. Abarenkov hiljem osutas: R. Abarenkovi käes olnud ese oli sellest suurem. Selline käitumine on uute kuritegude ohtu silmas pidades selgelt alarmeeriv. Esiteks võib viidata sellele, et R. Abarenkov hakkab järelevalve alt vabanedes panema toime tegusid, mis ei ole lubatavad. Tema minevikku silmas pidades võivad need teod olla kuriteod. Konkreetsemaks minnes aga ei saa siingi vaadata mööda R. Abarenkovi uimastiprobleemist. Kinnipeetav on käidelnud narkootikume nii vanglas kui vabaduses ja seetõttu on võimalik, et ka see tundmatu ese oli seotud narkootikumidega (või suisa kujutaski endast narkootikume). Et see jääb pelgalt oletuseks, ei tähenda, et maakohus sellele tugineda ei saa: ennetähtaegse menetluse raames prognoosib kohus inimese ohtlikkust ja põhjendatud kahtlusi tema ohutuse osas tuleb hinnata süüdimõistetu kahjuks (Fischer zum StGB.
7. Auflage, § 57/17c). Määruskaebus
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Abarenkovi kaitsja vandeadvokaat K. Saavo, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
9. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on hinnanud põhjendamatult kõrgeks uute kuritegude toimepanemise riski R. Abarenkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel. R. Abarenkov on kandnud ära valdava osa enda pikaaegsest vangistusest, olles praeguseks ajaks vanglas viibinud 6 aastat ja 7 kuud. Karistusaja lõpuni jääb 11 kuud. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustus on pigem positiivne. R. Abarenkov on individuaalse täitmiskava raames läbinud reasotsialiseerivad tegevused: sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“, milles käsitletavateks teemadeks olid suhtumine õiguserikkumisse, tõekspidamised, emotsioonide juhtimine, terved suhted, toimetulek konfliktidega, terve elustiil, majanduslik toimetulek. Läbiviija hinnang kinnipeetava osavõtule ja suhtumisele oli positiivne.
10. R. Abarenkov osales vanglas majandusabitöödel. Seisuga 31.07.2017 oli nõudeid tema vastu summas 1672.88 ja vabanemisfondis 993,23 eurot. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ soovis R. Abarenkov läbida individuaalse õppekava alusel. Tartu Vanglas on kõnealust sotsiaalprogrammi individuaalkorras läbi viidud ja R. Abarenkov oli sellest teadlik. Kahjuks ei 3 kohaldanud vangla R. Abarenkovi suhtes individuaalprogrammi ning programmist keeldumine mõjutas negatiivselt maakohtu otsustust kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel.
11. Arvestades R. Abarenkovi head käitumist vanglas paigutati ta 2017 maikuus ümber avavanglasse. Avavanglas viibimise ajal töötas R. Abarenkov töölisena Tartu „X“. Kuna ta näitas ennast töötamisel heast küljest, väljastas pesumaja kohtule teate, et on nõus R. Abarenkovi tööle võtma tema vangistusest vabastamisel. Kaitsja arvates oleks otstarbekas võimaldada R. Abarenkovil asuda kõnealuses töökohas tööle, vabastades ta vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Võib eeldada, et seda töökohta ei hoita vakantsena kuni 27.09.2018, kui kinnipeetav vabaneb peale karistusaja ära kandmist. Töökoha olemasolu on üks olulisemaid resotsialiseerumise mõjureid iga kinnipeetava vabanemisel, loomulikult ka R. Abarenkovi puhul.
12. Eelkirjeldatud distsiplinaarüleastumine 11.09.2017 kodukülastuse ajal on kahtlemata kahetsusväärne. Selle tulemusel paigutati R. Abarenkov tagasi kinnisesse vanglasse. Siiski leiab kaitsja, et maakohtu kahtlused, nagu võinuks R. Abarenkov kõnealusel juhul toime panna ka raskema õiguserikkumise, ei ole põhjendatud.
13. Kaitsja nõustub maakohtu seisukohaga, et mitmed asjaolud viitavad sellele, et R. Abarenkov kuritegusid toime panema ei hakka. Siinjuures märgib kohus, et R. Aabarenkovi elutingimused saavad olema head: ta saab korteri majas, kus elavad mitmed talle lähedased inimesed ja teda toetavaid isikuid on lisaks neile majaelanikele veelgi. Selline elukeskkond ja toetus lähedaste poolt võib R. Abarenkovil aidata õiguskuulekas olla. Kaitsja hinnangul on põhjendatud anda R. Abarenkovile võimalus näidata, et ta suudab vabaduses elada seadusekuulekalt.
14. Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2017 määrusega anti menetlusosalistele kuni 15.11.2017 aega esitada määruskaebuse osas kirjalikke seisukohti, mida ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
15. Ka ringkonnakohus ei vabasta R. Abarenkovit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist. 17.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning R. Abarenkovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on kogumina arvesse võtnud nii R. Abarenkovi positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid argumente ning neid põhjalikult analüüsides leidnud, et käesoleval juhul räägib R. Abarenkovi ennetähtaegse vabastamise vastu eelkõige süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud (vt käesoleva määruse p-d 4-8).

1. Samuti on õige ka maakohtu viide R. Abarenkovi kehtivale distsiplinaarkaristusele (vt käesoleva määruse p 8; tl 24-26), mistõttu on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Kuna isik ei olnud suuteline kontrollimata keskkonnas (saades loa kodukülastuseks, kuhu isik aga ei läinud) kehtestatud reeglitele alluma, puudub kriminaalkolleegiumis veendumus, et R. Abarenkov oleks suuteline vabaduses kriminaalhooldusreegleid täitma. 4
2. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et R. Abarenkovi puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist ning ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses tooduga, et maakohus on hinnanud uute kuritegude toimepanemise riski põhjendamatult kõrgeks. Eelkõige kinnitab taolist riski, nagu maakohus õigustatult välja tõi, R. Abarenkovi isik ja tema varasem elukäik. Nimelt on värskemas kohtupraktikas selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
3. R. Abarenkovit on kriminaalkorras korduvalt karistatud, samuti viibib ta kinnipidamiskohas juba neljandat korda. Märkimisväärne on ka seegi, et R. Abarenkov alustas kuritegude toimepanemist juba alaealisena (tl 5). Samuti on R. Abarenkov varasemalt kriminaalhooldusel viibides rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu tuli isik tagaotsitavaks kuulutada. Varasemalt mõistetud korduvad kriminaalkaristused ei tekita kriminaalkolleegiumis veendumust, et kriminaalhoolduslike mõjutusvahenditega oleks võimalik R. Abarenkovi õiguskuulekust tagada.
4. Samuti on maakohus õiguspäraselt välja toonud ka R. Abarenkovi isikust lähtuva ohuprognoosi. Süüdimõistetu kannab käesolevat karistust narkootilise aine suures koguses käitlemise eest grupi poolt ning R. Abarenkovil endal on probleeme narkootikumide tarvitamisega. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigustatult välja toonud, et R. Abarenkovi varasem narkootikumide tarvitamise harjumus on uue kuriteo toimepanemise riski suurendav asjaolu (vt käesoleva määruse p 7).
5. Ringkonnakohus nõustub, et leidub ka R. Abarenkovit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, kuid käesoleval juhul ei veena kriminaalkolleegiumit, et just kindel elukoht ning toetavate lähedaste olemasolu on piisav selleks, et hoida R. Abarenkovit uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu impulsiivne ning mõtlematu käitumine koosmõjus tõsiasjaga, et R. Abarenkovil on varasemalt olnud probleeme kriminaalhooldusnõuete täitmisega, ei tekita kriminaalkolleegiumis piisavat veendumust, et R. Abarenkov oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole R. Abarenkovi ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17.10.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
7. R. Abarenkovi kaitsja vandeadvokaat K. Saavo taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 96 eurot R. Abarenkovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5