KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-2500 Haldusasi Lauri Vatteri (Vatter) kaebus Tartu Vanglas suitsetamis

) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebusega vaidlustatud justiitsministri määrus on oma õiguslikult iseloomult õigustloov akt (õiguse üldakt). Halduskohus ei ole pädev läbi vaatama õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg 1; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1). Seega ei ole esitatud kaebus justiitsministri määruse vaidlustamiseks esitatud osas halduskohtus lubatav (vt ka Riigikohtu 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749, p 9). Kaebus tuleb justiitsministri määruse tühistamise nõude osas seega tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

1. Kohtu hinnangul ei pruugi kaebaja täpselt mõista, millise õigusakti vaidlustamine aitaks tal soovitud eesmärgini (suitsetamine vanglas) jõuda. Kohus selgitab kaebajale, arvestades ka Riigikohtu seisukohti asjas nr 3-17-749, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada justiitsministri määruse
2. oktoobrist 2017 jõustunud redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid (

§ 6

). Asjakohane võib olla ka kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Kaebaja saaks seejuures tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel taotleda justiitsministri määruse (VSKE) suitsetamist takistavate sätete kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu. Samuti on võimalik tühistamisnõudega vaidlustada Tartu Vangla kodukorra punkti 2.3, millega on keelatud Tartu Vangla territooriumil suitsetamine. Nii tühistamis- kui ka kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks tuleb aga esmalt esitada vaie vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lgle 5. Koos vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (

§ 249lg-d 1 ja 2). Vang

S § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisel tagastab kohus kaebuse (

§ 121lg 1 p 4).

1. Tartu Vangla 22.11.2017 vastusest ilmneb, et kaebaja ei ole seoses suitsetamiskeeluga esitanud Tartu Vanglale ega Tartu Vangla vahendusel Justiitsministeeriumile vaiet. Kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust Tartu Vangla kodukorra sätte, millega keelati vangla territooriumil suitsetamine vaidlustamiseks. Samuti pole vaideid esitatud suitsetamisvõimaluse saamiseks (nõudeid vangla kohustamiseks).
2. Kuna kaebaja ei ole suitsetamiskeeluga seonduvalt esitanud ühtegi vaiet ega läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, ei ole kohtul võimalik suunata käesoleva kohtumenetluse raames kaebajat ka mõne teise kaebaja õiguste kaitseks tõhusa nõude esitamisele. Kohus peab küll vaide tagastamise korral kohtueelse menetluse läbimise hindamiseks võtma seisukoha, kas vaie on tagastatud õiguspäraselt. Praegusel juhul ei ole tegemist vaide tagastamisega haldusmenetluse seaduse § 79 tähenduses. Kaebaja loobus ise vaide esitamisest. 2

§ 43

lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega. Seejuures märgib kohus, et nii suitsetamist takistavate haldusaktide kui ka toimingute vaidlustamiseks esitatavate tühistamis- või kohustamisnõuete puhul tuleb eelnevalt esitada vaie (vangistusseadus § 11 lg 5). Koos vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (

§ 249lg-d 1 ja 2).

Kohus selgitab, et vangla kodukorra kui üldkorralduse peale vaide esitamise 30-päevane tähtaeg hakkab kulgema sellest hetkest, kui kehtima hakanud kodukorra säte isikule mõju hakkas avaldama. Tõsikindlalt ei saa väita, et 01.10.2017 hakkas suitsetamise keeld kõikidele kinnipeetavatele ühtviisi mõju avaldama. Kaebajal tuleb enda õiguste kaitseks esmalt pöörduda vangla poole taotlusega, et tal lubataks vanglas suitsetada ning et talle väljastataks suitsetatavaid tubakatooteid. Kui vangla keeldub kaebajale suitsetamise võimaldamisest ja esemete väljastamisest, saab seejärel esitada vangla tegevuse peale vaide, taotlusega kohustada vanglat võimaldama suitsetamist ja sigarette. Kui vangla peaks jätma vaide rahuldamata, on kaebajal õigus pöörduda halduskohtu poole taotlusega kohustada vanglat kaebajale tagama suitsetamise võimalus ja väljastama sigarette. Selle vaidluse raames saab kohus hinnata, kas justiitsministri määruse asjassepuutuvad sätted on põhiseaduspärased ning kas vangla kodukord, mis keelab suitsetamise, on õiguspärane. Lisaks kohustamisnõudele on otstarbekas esitada vanglale ka vaie vangla direktori käskkirja, millega kehtestati suitsetamiskeeld, kehtetuks tunnistamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 9.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. 10. Kaebaja kohtusse pöördumise eesmärki silmas pidades mõistab kohus kaebust selliselt, et kaebaja taotleb ka esialgse õiguskaitse korras suitsetamist keelava käskkirja kehtivuse peatamist (

§ 251

lg 1 p 1) ning suitsetamise võimaldamiseks kohustamist (

§ 251lg 1 p 3).

Kuna praegusel hetkel ei toimu vaidemenetlust, mille käigus saaks esitada esialgse õiguskaitse taotlust, ning kohus ei pea esitatud kaebuse alusel võimalikuks alustada ka kohtumenetlust, ei ole menetlust, mille käigus esialgset õiguskaitset kohaldada.

§ 121

lg 1 p-d 1 ja 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata (

§ 55lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 3