1-14-7590/185

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-7590 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2017 määrus, millega kinnipeetav Artur Eesik (isikukood 38510100295) jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata Kinnipeetav Artur Eesiku kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. aprilli 2015 otsusega tunnistati Artur Eesik süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 6, 7, 8 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A. Eesikule mõistetud karistust Harju Maakohtu
8. oktoobri 2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. A. Eesikule mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud 6 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti
9. märts
11. Tallinna Ringkonnakohtu
12. novembri 2015 otsusega tühistati Harju Maakohtu
13. aprilli 2015 otsus muuhulgas A. Eesikule mõistetud liitkaristuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega suurendas KarS § 69 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel A. Eesikule Harju Maakohtu
14. aprilli 2015 otsusega mõistetud karistust talle Harju Maakohtu
15. oktoobri 2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 3 päeva võrra. A. Eesikule mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 6 aastat 4 kuud 3 päeva vangistust. Karistusaeg lõppeb
16. juulil
18. Tartu Vangla esitas
19. augustil 2017 Tartu Maakohtule materjalid A. Eesiku tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus ei toeta kinnipeetava vabastamist.
20. Prokuratuur ei toeta A. Eesiku ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
21. Tartu Maakohus
22. oktoobri 2017 määrusega jättis A. Eesiku tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märkis järgmist. 5.
23. Formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 1 järgi A. Eesiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on täidetud. Tartu Maakohtu määruse ajaks on A. Eesik ära kandnud ligikaudu 3 aastat 7 kuud vangistust. Samuti on A. Eesik andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on A. Eesiku vabanemisjärgne elukoht (aadressil XXX, Tallinn) sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korteri omanik, A. Eesiku tädi elukaaslane, on andnud nõusoleku valveseadme paigaldamiseks. 5.
24. A. Eesik on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. A. Eesik on toime pannud avaliku korra vastase süüteo ja tervisevastase süüteo. Käesoleval ajal kannab A. Eesik karistust grupiviisilise röövimise katse eest suures ulatuses (80 000 eurot sularaha), mis oli toime pandud relvaga. Kuriteo pani ta toime katseajal. Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud A. Eesik oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. 5.
25. Kohus peab A. Eesiku käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks, kuna ta on vangistuse jooksul läbinud riigikeele õppe ja jätkab selle omandamist A2 tasemel. Lisaks on A. Eesik osalenud vangla tööhõives ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 5.
26. Kohus on seisukohal, et vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. A. Eesikul on lähedaste toetus ja kindel elukoht. Tal on ka kindel töökoht OÜ-s XXX. See võimaldab talle äraelamist ja panustamist perekonna majanduslikku heaolusse, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Tartu Vangla andmetel on A. Eesikul vabanemisfondis 1410 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. 5.
27. A. Eesiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Vaatamata sellele, et A. Eesiku puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid. Määruskaebus
28. Määruse peale esitas määruskaebuse A. Eesiku kaitsja vandeadvokaat T. Mällas, kes taotleb lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Tema argumendid on järgmised. 6.
29. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud järeldust, et vabaduses ei oleks A. Eesiku puhul piisavalt maandatud riskid, mis seonduvad tema võimaliku tagasilangusega kuritegelikule teele. Määrusest ei nähtu analüüs või prognoos uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse kohta, millele tuginedes saaks teha järelduse, et tagasilangemine kuritegelikule teele on tõenäoline. 2 6.
30. Käesolevaks ajaks on A. Eesik temale mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui poole (kanda on veel 2 aastat 9 kuud 3 päeva). Isiku käitumine vangistuses on olnud positiivne ning ta on näidanud üles initsiatiivi, et soovib oma elus muudatusi teha. Käitumine vanglas (alates
31. oktoobrist 2017 läbib sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“) ja ettevalmistused eluks pärast seda näitavad üles süüdlase püüdu ja tahet elu korda saada. Kaasa aitavad mitmed garantiid, vabanemisfondi raha, rahaliste nõuete puudumine ja lähedaste toetus ning kaasabi. 6.3 Süüdimõistetu soovil on kaebusele lisatud Tartu Maakohtu
32. oktoobri 2017 määrus, millega vabastati vangistusest sama kuriteo eest isik, kelle karistusaeg oli pikem A. Eesiku karistusajast. Nimetatud määrusest nähtub, et kohtud lahendavad ja hindavad asju erinevalt, mis ei pruugi olla õiglane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
33. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
34. Taolist seisukohta põhistades selgitab kriminaalkolleegium kõigepealt, et KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, mis peab kujunema juba osundatud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel. Kohtulahendi põhjendused peavad olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
35. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust seisukohaks, nagu oleks maakohus teinud A. Eesiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea ja jätnud sellest tingituna ta alusetult vangistusse. Nimelt leiab kolleegium vastupidiselt kaitsja arvamusele, et esimese astme kohus on KarS § 76 lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise sisulisi eeldusi vaadelnud A. Eesiku puhul kogumis ning oma otsustust ka piisavalt ja jälgitavalt põhistanud.
36. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et A. Eesiku kuriteo asjaolud, varasemat elukäiku näitavad andmed ja riskitegurina alkoholi tarvitamine annavad aluse karta tema kuritegeliku käitumise jätkumist. Eelnevad kuriteod koos praegusega ja 17 väärtegu (valdavalt liiklussüüteod) peegeldavad ühiskonnanormide eiramist ning viitavad riskivale ja hoolimatule käitumisele. Kõik toime pandud kuriteod on olnud vägivaldsed. Varasemaid kuritegusid iseloomustab konfliktsituatsioonis enesevalitsuse kaotamine. Praegune kuritegu on toime pandud kasu saamise eesmärgil, mis näitab, et A. Eesik väärtustab kõrgenenud materiaalset heaolu ja on valmis selle parandamise nimel õigusvastaselt käituma. Lisaks on kohtupraktika kohaselt kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
37. detsembri 2006 määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 15).
38. A. Eesiku uue kuriteo sooritamise tõenäosust ei saa vaadelda oluliselt väiksemana seetõttu, et vanglas on ta käitunud õiguskuulekalt ja järginud individuaalset täitmiskava; samuti kuna tema elutingimused vabaduses on head. Nagu juba märgitud, annavad aluse ohuprognoosiks – võib toime panna uued kuriteod – just kinnipeetava kuriteo asjaolud, varasem elukäik ja tema osas täheldatav riskitegur (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
39. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17). Märkimata ei saa jätta sedagi, et elukoht, toetavad lähedased ja töökoht olid A. Eesikul olemas ka 3 ajaperioodil, mil ta sooritas süüteod. Siit selgub, et nimetatud n-ö hüved tema käitumist positiivselt kuidagi ei mõjuta, eriti, kuna A. Eesik tunnistas, et tal ei olnud riskimise vastu midagi, sest ta mõtles vaid iseendale. A. Eesiku sõpruskonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Praeguse kuriteo sooritas ta oma sõnade järgi ühiste tuttavatega. Veel ei eita A. Eesik seda, et tal on kriminaalse taustaga lapsepõlvetuttavad ning ta ei näe selles midagi halba. Kinnipeetav ütles, et ta ei soovi vabanedes suhelda kuritegelike isikutega. Seda argumenti ei saa võtta kuigi tõepärasena arvestades, et ta on riskialdis, iseendale mõtlev ja hoolimatu käitumisega. Sellised suhted ja A. Eesiku hoolimatu käitumine tekitavad soodsaid olukordi uuteks õiguserikkumisteks.
40. Määruskaebusele on lisatud Tartu Maakohtu
41. oktoobri 2017 määrus, millega vabastati tingimisi enne tähtaega vangistusest kinnipeetav, kes kandis karistust sama kuriteo eest kui A. Eesik. Nimetatud kohtumäärusele viidates leiab kaitsja, et kohtud lahendavad ja hindavad asju erinevalt, mis ei pruugi olla õiglane. Ringkonnakohus möönab, et vandeadvokaadi sellisele järeldusele vastu vaielda ei saa. Taoline olukord on aga, võib öelda, et paratamatu, kuivõrd KarS § 76 lg 4 annab kohtutele süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Sellise kaalutlemise tulemil kujunebki kohtuniku siseveendumus, kas kinnipeetav on suuteline ja motiveeritud elama edasiselt seaduskuulekalt või peab ta jätkama karistuse kandmist vangla tingimustes. Kuivõrd kohtud teevad oma otsustuse siseveendumusest lähtuvalt ja konkreetset isikut silmas pidades, siis ei ole võimalik siin aluseks võtta seda, kuidas on toimitud teiste analoogse taustaga kinnipeetavate puhul.
42. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau