2-17-15448/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Otsuse kuulutamise aeg ja 16.11.2017 Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-17-15448 Hagi ese Elatise nõue Hagi hind 2115 eurot Menetlusosalised Hageja: E K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxxxxxx, xxxxx xxxxx, xxxx xxxxxxx xxx x x x Hageja seaduslik esindaja: A T xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxxxxxx, xxxxx xxxxx, xxxx xxxxxxx xxx x x x e-post: xxx@xxx Kostja: M K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxx xxxxxx, xxx xx x-x e-post: xxx@xxx Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista M K igakuine elatis E K (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud alalmääras, s.o ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval ajal 235 eurot) alates elatishagi esitamisest 17.10.2017 kuni E K täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda A T arveldusarvele nr xxxx xxxx xxxx xxxxxx Nordea Pank iga kalendrikuu eest ette kindlal kuupäeval. 2 Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue A T ja M K kooselust on sündinud xx.xx.xxxx tütar E, kes elab koos emaga xxxxx xxxxxxxxxx. Hagist nähtuvalt ei ole kostja viimastel kuudel lapsega suhtlemisega seotud kokkulepetest kinni pidanud ega lapsele ülalpidamist andnud. Hageja taotleb kostjalt igakuise elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumääras. Kostja seisukoht Kohtuotsusega määrati hageja elukohaks xxxxx xxxxxxxx, kuigi kostja on kogu aeg soovinud, et laps elaks Eestis. Kostja selgituste kohaselt oli neil lapse emaga pärast kohtuotsust kokkulepe, et laps viibib kolm nädalat xxxxxx ja ühe nädala Eestis. Kokkulepe toimis, kui laps käis lasteaias. Nüüd käib E eelkoolis, kust puududa ei ole mõistlik. Hageja seadusliku esindaja väide, et tema on pidanud üksinda tegelema lapse transpordiga, ei vasta tõele. Lapse Eestis viibimise ajal on kostja ostnud lapsele vastavalt hooajale uusi riideid ja muid eluks vajalikke tarbeid. On käidud kinos, ujulas, kohvikus. Kostja ei ole kindel, kas lapse emale igakuiselt makstav elatis läheks ikka lapse hüvanguks. Kostja hinnangul viitavad mõned A T internetis tehtud postitused, et ema ei „pruugi käituda rahalises ja vaimses plaanis mõistlikult“. Kohtu seisukoht ja põhjendused Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 31.07.2015 määrusega nr 2-14-55412 lõpetati osaliselt A T ja M K ühine hooldusõigus E K suhtes lapse igakordse viibimiskoha määramisega seoses ja anti selles osas otsustusõigus A T. Hagiavaldusest ja kostja vastusest nähtuvalt elab E koos A T xxxxx xxxxxxxxxx ja vanemate vahel on olnud kokkulepe, et iga kolme nädala tagant on laps ühe nädala Eestis kostja juures. Hagivaldusest ja kostja vastusest nähtub ka see, et käesoleval ajal (kas eelkoolist tingitult või ka muudel põhjustel) senine kokkulepe enam ei toimi ja laps on valdava osa ajast ema ülalpidamisel. Hagiavaldusest ja kostja vastusest ei nähtu, et vanemad oleksid sõlminud kokkuleppeid seoses ülalpidamiskohustuse täitmisega, samuti see, et kostja oleks hagejale ülalpidamist andnud, kuigi laps on viibinud 2/3 ajast või 75% ajast (nagu märgib kostja) ema juures. Perekonnaseaduse § 97 lg 1 järgi on alaealine laps õigustatud elatist saama. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ja PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 01.01.2017 alates 235 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja seaduslik, kuna E elab valdava osa ajast teise vanema juures. Kui vanemad sõlmivad E kooliminekust tingitult uusi kokkuleppeid lapse Eestis viibimise ajaga seoses ja see aeg on märkimisväärne, on vanematel võimalik sõlmida kokkuleppeid ka lapsest lahus elava vanema ülalpidamiskohustuse täitmisega seoses. PKS § 100 lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmist 3 omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seni, kui sellised kokkulepped puuduvad, on lapsest lahus elav vanem kohustatud ülalpidamist andma PKS § 100 lg 1 sätestatud viisil, s.o raha perioodiliste maksetega. Kostja vastuväited elatise tasumisele hageja seadusliku esindaja võimaliku vastutustundetu käitumisega seoses on asjakohatud. Kui lapsest lahus elav vanem kahtleb teise vanema suutlikuses last kasvatada ja tema eest nõuetekohaselt hoolitseda, on tal õigus esitada kohtule avaldus lapse hooldusõigusega seoses, mitte aga keelduda nimetatud põhjusel lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Pooled menetluskulude nimekirju ja menetluskulude väljamõistmise nõudeid esitanud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik 4 5