1-12-6430/134

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6430 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2017 määrus Marek Roosi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Marek Roos (ik 37804176010) ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2017 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Marek Roosile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot).
6. Mõista Marek Roosilt välja riigituludesse menetluskulu 72 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Marek Roosil tuleb väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Marek Roos, 1-12-6430 menetluskulud“.
9. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohtu 23.11.2012 otsusega tunnistati Marek Roos süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Samuti tunnistati M. Roos süüdi KarS § 113 järgi ja karistuseks mõisteti 11 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning M. Roosile mõisteti liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.02.2012 ja lõpeb 21.02.
12. Tartu Vangla esitas 25.08.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Roosi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
13. Tartu Maakohtu 11.10.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
14. Maakohtu hinnangul on M. Roosi vabanemisjärgsed elutingimused ja võimalused seaduskuulekaks eluks head, kuid need ei erine oluliselt tema varasematest elutingimustest. Oluline on, et kinnipeetav muudaks oma suhtumist alkoholi tarvitamisse, sest see on olnud peamiseks õigusvastast käitumist põhjustavaks asjaoluks.
15. Vaatamata M. Roosi positiivselt iseloomustavatele asjaoludele leidis maakohus, et M. Roosi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. M. Roosi puhul esinevad positiivsed asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, individuaalse täitmiskava läbimine) ei kaalu maakohtu arvates üle M. Roosi puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid (varasem elukäik ning kuritegude toimepanemise asjaolud).
16. M. Roos on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kui varasemad kuriteod on olnud varavastased, siis hilisemad pigem isikuvastased. Käesolevat liitkaristust kannab M. Roos varguse ja tapmise eest, mis näitab, et M. Roos on aja jooksul muutunud ühiskonnale ohtlikumaks. Praegu on M. Roosil karistuseks mõistetud 11 aasta pikkusest vangistusest kandmata veel üle 5 aasta. Maakohus on seisukohal, et korduvalt karistatud isiku, kelle kuriteod on läinud järjest raskemaks, vabastamine rohkem kui 5 aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Esitatud määruskaebused
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Roosi kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
18. Kaitsjal ei ole võimalik vaielda vastu sellele, et M. Roosil on olnud kuritegelik minevik ning ta on toime pannud raske kuriteo. Samas on M. Roos kinnipidamiskohas püüdnud igapäevaselt teha kõik selleks, et muutuda ning seda ühiskonnale näidata. Kaitsja on seisukohal, et KarS § 76 toodud asjaolusid tuleb arvesse võtta kogumis, mida maakohus ei ole oma lahendis teinud. Maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel on liigselt keskendutud M. Roosi varasemale elukäigule. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi 2 ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud.
19. Kaitsja on seisukohal, et ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel on tegemist tuleviku perspektiivi hindamise küsimusega ning maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist võivad alles olla ka pärast karistuse tervikuna ära kandmist, kui M. Roos igal juhul kinnipidamiskohast vabaneb. Võimaliku riski maandamiseks ongi vaja kinnipeetav vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks M. Roosil sotsialiseeruda ning oma käitumine viia kooskõlla seaduste ja ühiselu reeglitega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti. Ka maakohus on märkinud, et kontrollitud keskkonnas suudab M. Roos kehtestatud reegleid järgida.
20. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu M. Roos, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
21. Maakohus on tuginenud M. Roosi varasemale elukäigule ja toime pandud kuritegude asjaoludele. Süüdimõistetut on tõepoolest korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid valdav enamik neist karistustest on arhiveeritud. Arhiivi kantud andmeid on kajastatud nii vangla iseloomustuses kui ka prokuratuuri arvamuses. Arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus ainult KarRS § 5 lg-s 2 loetletud juhtudel. Seega ei ole lubatud arhiivi kantud andmetele kohtumääruses tugineda (RKKKo nr 3-1-1-70-16, p 9), mistõttu on süüdimõistetu eelneva elukäigu kajastamine vangla ja prokuratuuri poolt asjaolude ebaõige tuvastamine ja loetletud tegurite valikuline hindamine.
22. M. Roos tunnistab alkoholi tarvitamisega seotud probleeme nii ennetähtaegse kui ka tähtaegse vabanemise korral. Kinnipidamiskohas viibimine põhjustab sotsiaalset abitust, mis ajas üha enam süveneb ning seega, mida kauem viibib M. Roos kinnipidamiskohas, seda keerulisem on tal hiljem integreeruda vanglavälisesse ühiskonda ning seda lihtsam langeda allakäiguspiraali mööda põhjakihtidesse. M. Roosil on head suhted lähedastega, kuid see ei pruugi kesta kaua, kuna suhete hoidmine kinnipidamiskohast on väga komplitseeritud.
23. Ennetähtaegse vabastamise eesmärgiks on, et süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla ning see on kindlasti tõhusaim viis karistatud isikute õiguskuulekale teele tagasi suunamiseks ning ühiskonna turvatunde tugevdamiseks. Resotsialiseerumise käigus ilmnevate probleemide korral on süüdimõistetul võimalik abi saamiseks pöörduda kriminaalhooldaja poole ja viimasel raskuste ilmnemise korral õigel ajal reageerida. Ühtlasi annab ennetähtaegne vabastamine korduvalt kriminaalkorras isikutele võimaluse tõestada, et nad on suutelised edaspidi seadusekuulekat elu elama. Elektroonilise järelevalve kohaldamine kinnipeetava suhtes tagab tugevdatud järelevalve ning võimaluse süüdimõistetut abistada. Samuti on ennetähtaegse vabastamise korral võimalik isikule määrata lisakohustusi, mis oleksid distsiplineerivad ning annaksid võimaluse tõestada, et M. Roos suudab edaspidi seaduskuulekat elu järgida.
24. Vabanemise korral on M. Roosil olemas kindel elu- ja töökoht ning tal on alaealine ülalpeetav, kelle kasvatamises osalemine distsiplineeriks M. Roosi. Tartu Vanglas olles on M. Roos töötanud nii majandustöödel kui ka abitöölisena AS-s Eesti Vanglatööstus, mistõttu on M. Roosil säilinud tööharjumus ning motivatsioon töötamiseks. 3
25. M. Roos on aru saanud oma tegude tagajärgedest ning teinud neist vastavad järeldused. Karistuse preventiivsed eesmärgid saaksid täidetud läbi elektroonilise järelevalve ning süüdimõistetu saaks hakata korvama kuritegudega tekitatud materiaalset kahju.
26. Tartu Ringkonnakohtu 06.11.2017 määrusega anti menetlusosalistele kuni 14.11.2017 aega esitada määruskaebuste osas kirjalikke seisukohti, mida ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
27. Ka ringkonnakohus ei vabasta M. Roosi vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebustele vaid järgmist.
28. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning M. Roosi ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on kogumina arvesse võtnud nii M. Roosi positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid argumente ning neid analüüsides leidnud, et käesoleval juhul räägib M. Roosi ennetähtaegse vabastamise vastu eelkõige tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud (vt käesoleva määruse p-d 46). Siinkohal leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole oma määruses tuginenud arhiveeritud karistustele, vaid andnud ennetähtaegse vabastamise küsimuse üle otsustamisel hinnangu M. Roosi varasemale elukäigule, mille lahutamatuks osaks on kahtlemata ka isiku poolt toime pandud kuriteod, ning toodud asjaolusid kogumis analüüsides leidnud, et käesoleval juhul tuleb M. Roos jätta temale mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata.
29. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et M. Roosi puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist, mida ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega ära hoida. Eelkõige viitab sellele, nagu maakohus õigustatult välja tõi, M. Roosi varasem elukäik. Nimelt on värskemas kohtupraktikas selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
30. M. Roosi on kriminaalkorras karistatud korduvalt (üks kehtiv kriminaalkaristus ning 10 arhiveeritud karistust), samuti viibib süüdimõistetu kinnipidamiskohas juba teistkordselt. Samuti on M. Roos korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, mis nagu M. Roos isegi nendib, peaks tagama isiku õiguskuulekuse, kuid sellest hoolimata jätkas M. Roos kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu muuhulgas raske isikuvastase kuriteo toimepanemise, s.o tapmise eest. Samuti, kuna M. Roos on varasemalt korduvalt pannud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid (vargus ja varguse katse, kelmus), siis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski ka M. Roosil lasuvate rahaliste nõuete summa, milleks on 18 255,90 eurot (tl 9). M. Roosile on küll garanteeritud kindel töökoht, kuid vaadates M. Roosi elukäiku, on isik varasemalt kulutanud raha mõtlematult, sh alkoholile (tl 9).
31. Maakohus on õigustatult välja toonud ka süüdimõistetu varasema alkoholitarvitamise harjumuse kui uue kuriteo riski suurendava asjaolu. M. Roos küll nendib, et ta on teadlik enda 4 alkoholiprobleemist, kuid samas ei ole vabaduses astunud samme probleemiga tegelemiseks, vaid vastupidiselt pannud korduvalt toime alkoholijoobes kuritegusid (sh isikuvastaseid).
32. Ringkonnakohus märgib, et leidub ka M. Roosi positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, kuid käesoleval juhul ei veena kriminaalkolleegiumit, et just kindel elu- ja töökoht ning toetavate lähedaste (sh alaealise lapse) olemasolu on piisav selleks, et hoida M. Roosi uute kuritegude toimepanemisest. Isikul on ka varasemalt olnud olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased, kuid need ei ole taganud M. Roosi õiguskuulekust ja ei ole ära hoidnud M. Roosi poolt korduvate õigusrikkumiste toimepanemist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega. M. Roos on küll ise optimistlikult meelestatud ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatesse kriminaalhoolduslikesse vahenditesse, kuid need ei ole varasemalt ära hoidnud M. Roosi poolt kuritegude toimepanemist.
33. Eeltoodut kokkuvõttes ei ole kriminaalkolleegium piisavalt veendunud, et M. Roos oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole M. Roosi ennetähtaegne vabastamine esimesel võimalusel, kusjuures karistuse kandmise lõpp on alles 21.02.2023, õigustatud.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 11.10.2017 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
35. M. Roosi kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 72 eurot M. Roosi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 5