Obsah (9)

§ 528§ 529§ 526§ 180§ 181§ 186§ 179§ 172§ 531

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2017. a, Tallinn Kohtujurist Marge Sillamaa Tsiviilasja number 2-11-14384 Tsiviilasi X

§ 528

lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut.

§ 529

lg 1 kohaselt lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat (

§ 528lg 2 p 2).

4 2-11-14384

1. Kohus leiab, et Xxxxavaldus eestkoste lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtupsühhiaatria ekspert sedastas tsiviilasjas nr 2-11-14384 (Xxxxavaldus eestkoste lõpetamiseks) 08.10.2016 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 124 (II kd, tl 148-151), et Xxxxpsüühiline seisund on püsinud viimasel ajal stabiilsemana, psühhootilised sümptomid on kontrollitud täna püsivale igakuisele toetusravile antipsühhootilise raviga süstete kujul. Uuritaval esineb aga vaatamata sellele paranoilisi fragmentaarseid luulumõtteid, haigusest arusaamine ja ravi vajalikkuse teadvustamine puuduvad. Tema tulevikuplaanid on ebarealistlikud ja ilma kõrvalise abi ja järelevalveta temal esinev psüühikahäire ägeneks uuesti. Ekspert leidis 08.10.2016 eksperdiarvamuses, et Xxxxvajab seetõttu ööpäevaringse hooldusteenuse jätkamist. Eksperdiarvamuse kohaselt esineb isikul xxxx, mida iseloomustavad mõttekäigu- ja tajumishäired, tunde- ja tahteelumuutused ning vähene haiguskriitika. Ta on kestvalt võimetu oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima; tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. Tema suutmatus oma tegudest aru saada või neid juhtida on kestev. Eestkostja ülesannete ringi võiksid jääda kõik õigusliku ja majandusliku valdkonna küsimused, temale vajaliku toetusravi tagamine hooldekodu tingimustes. Xxxxvõib iseseisvalt sooritada pisitehinguid kooskõlastatult eestkostjaga. Eksperdi hinnangul vajab isik eestkostjat eeldatavasti kolme aasta kestel. Eestkosteasutus on olnud seisukohal (III kd, tl 11-12; 34-35), et Xxxxvajab jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks, avalduse rahuldamine ei ole põhjendatud ning isiku üle seatud eestkostet tuleks seega pikendada. Xxxxarvamuse kohaselt (III kd tl 14, 32) ei ole avalduse rahuldamine põhjendatud ning eestkostet Xxxxüle tuleb pikendada. Mõnevõrra teistsugusel seisukohal on olnud Xxxx määratud esindaja, kes leidis oma arvamustes (III kd, tl 17, 38), et eestkoste lõpetamine täies ulatuses ei ole põhjendatud, kuna Xxxxvõiks vajada ka edaspidi eestkostet suuremate varaliste tehingute tegemisel ja raviküsimuste üle otsustamisel. Samas ei ole esindaja hinnangul põhjendatud eestkoste jätkamine praeguses ulatuses, kuna isik oleks võimeline hakkama saama toetatud teenuse olemasolul ka väljaspool hooldusasutust. Esindaja viitas arvamuses ka xxxx esindaja seisukohale, mille kohaselt saab Xxxxhooldekodus hästi hakkama, kuid tema koduses toimetulekus on tugev kahtlus, kuna seal ei ole kedagi, kes tuletaks meelde ravimite võtmise vajadust ning samuti vajaks Xxxxkedagi, kes oleks kõrval ja vajadusel abistaks ja juhendaks. Samal seisukohal olid Karksi Kodu juhendaja ja isiku tugiisik ka kohtu poolt ärakuulamisel (III kd, tl 40), avaldades, isik suudab küll väga täpselt planeerida temal kasutada olevat raha, kuid kulutab selle viimseni ebaotstarbekatele asjadele ning iluhoolduseks ja eksisteerib reaalne oht, et eestkoste lõpetamisel jätab ta vajalikud asjad ostmata. Kohus on eelnevale tuginedes seisukohal, et Xxxxei suuda psüühikahäire tõttu jätkuvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ning vajab seetõttu eestkostet. Ainult Xxxxise on avalduses (III kd, tl 1-3) ja ärakuulamisel (III kd, tl 21) leidnud, et eestkoste lõpetamine on põhjendatud täies ulatuses, teiste seisukohtade kohaselt eestkoste lõpetamine täies ulatuses põhjendatud ei ole. Kohtu hinnangul tõendab eestkostevajadust eksperdiarvamuses järeldatu, samuti erinevates seisukohtades väljatoodu, mille kohaselt vajab isik eestkostet vähemalt suuremate tehingute tegemisel ja raviküsimuste otsustamisel; samuti adekvaatsuse puudumine iseenda toimetulekuvõime ja abivajaduse hindamisel. Eestkostevajadust ei tõenda otseselt isiku tava kulutada temale eestkostja poolt võimaldatud raha ebaotstarbekatele asjadele (kuivõrd tema esmavajadused on hooldekodus kaetud), kuid kohus nõustub arvamustes esitatuga selles osas, et eksisteerib reaalne oht, et eestkoste lõpetamisel kulutab Xxxxkõik või suurema osa oma sissetulekust ebaotstarbekatele asjadele ning tema esmavajadused (eelkõige toiduvajadus) jäävad tagamata. 5 2-11-14384 Kohtu hinnangul on põhjendatud jätkata eestkostet ka tema elu korraldamise, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamise osas. Isiku enda veendumusel saaks ta ise vajalike ravimite võtmisega ilma eestkostja abita hakkama. Tegelikkuses nähtub eksperdiarvamusest (II kd, tl 147-151), et isikul puudub haiguskriitika täielikult. Kohtu hinnangul on tsiviilasjas esitatud tõenditega tõendatud, et Xxxxei suuda jätkuvalt psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on seetõttu eestkostet vajav isik ning jätkuvalt TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega. Kohus jätab seega eestkoste lõpetamise avalduse rahuldamata.
2. PKS § 202 lg 2 teise lause kohaselt ei ole eestkoste vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa lõpetada eestkostet põhjusel, et isiku huve oleks võimalik kaitsta muul viisil. Isikul puuduvad perekonnaliikmed või muud abilised, kes temaga koos olles saaksid teda igapäevaselt toetada ja tema jaoks vajalikke toimingud sooritada. Xxxxpoeg xxxx on ise eestkostetav. Samuti ei näe kohus võimalust isiku õiguste kaitseks volituse andmise kaudu. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole Xxxxkäesolevalt seisundis, mis võimaldaks tal anda volitusi.
3. Kohus teostab järelevalvet ja muudab vajadusel eestkoste mahtu. Kuivõrd isiku üle seatud eestkoste tähtaeg on 06.06.2017, algatas kohus 08.03.2017 määrusega menetluse Xxxxeestkoste pikendamiseks kohtu algatusel ning küsis menetlusosalistelt seisukohti eestkoste pikendamise osas, selgitades ka, et kontrollib, kas eestkoste lõpetamata jätmisel on põhjendatud Xxxxteovõimet laiendada ja kui, siis millises osas. Menetlusosalised on saanud anda selles osas oma seisukoha. Kohus on käesolevas määruses leidnud, et avaldus isiku eestkoste lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et Xxxxüle seatud eestkostet tuleb pikendada.

§ 526

lg 3 kohaselt ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Võttes arvesse, et eksperdiarvamuse kohaselt vajab isik eestkostet 3 aasta vältel, samuti seda, et isiku tervislik seisund on võrreldes eestkoste seadmise ajaga paranenud, ei pea kohus põhjendatuks pikendada eestkoste tähtaega maksimaalse aja, s.o viie aasta võrra. Kohus on eeltoodu seisukohal, et Xxxxüle seatud eestkostet tuleb pikendada kolme aasta võrra.

§ 526

lg 2 p 5 ja lg 3 ning PKS § 203 lg 4 alusel kontrollib kohus kolme aasta pärast, kas eestkoste jätkumine on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 15.04.2020. 14.

§ 526

lg 2 p 3 ja 4 kohaselt märgitakse määruses eestkostja ülesanded ning kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Ekspertiisiakti nr 124 kohaselt võib Xxxxteha tehinguid vaid eestkostja nõusolekul. Eestkostja hinnangul, samuti eestkosteasutuse arvamuse kohaselt ei ole Xxxxvõimeline sooritama mingeid tehinguid. Samas on eestkostja Xxxxkohtule kinnitanud, et Xxxxon võimaldatud teostada tehinguid igakuiselt 60 euro ulatuses (30 eurot on kaardil, 30 eurot saab sularahas). Karksi Kodu esindaja hinnangul saab Xxxxtema kasutusse antud raha planeerimisega väga hästi hakkama. Samuti on esindaja hinnangul põhjendatud eestkoste jätkamine vaid suuremate tehingute tegemisel. Kohus on asja materjalide põhjal seisukohal, et Xxxxon võimeline tegema tehinguid eestkostja poolt temale selleks antud vahendite piires, hetkel on selleks summaks 60 eurot. Kohus leiab, et eestkoste on seatud kõigi muude asjade ajamiseks ja õiguslike tehingute tegemiseks (välja arvatud perekonnaõiguslikud tehingud ja valimisõiguse teostamine, sellest järgnevalt). 6 2-11-14384 15. PKS § 203 lg 2 kolmanda lause kohaselt annab kohus eestkoste seadmisel hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse (

§ 526lg 5).

Eestkosteasutuse ja eestkostja seisukohtades ning eksperdiarvamuses on leitud, et eestkoste on põhjendatud kõigi asjade ajamiseks. Esindaja ning hoolekandeasutuse esindajate hinnangul on eestkoste põhjendatud vaid rahakasutuse ja raviküsimuste osas. Kuivõrd isiku eestkoste piiramine on põhjendatud vaid vajalikus ulatuses ning kohus ei ole eeltoodu põhjal veendunud, et isik ei saa aru PKS § 203 lg-s 2 nimetatud toimingutest, leiab kohus, et isiku teovõimet ei tuleks piirata perekonnaõiguslike tehingute osas. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole Xxxxvõimeline teostama valimisõigust. Esindaja ning hoolekandeasutuse esindajate hinnangul on eestkoste põhjendatud vaid rahakasutuse ja raviküsimuste osas. Kohus leiab, et kuivõrd Xxxxüle ei ole seatud eestkostet kõigi tehingute tegemiseks, ei ole põhjendatud ka tema teovõime piiramine valimisõiguse osas. Kohus leiab, et Xxxxtervislik seisund lubab teostada valimisõigust, mistõttu tuleb talle jätta valimisõigus.

1. Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt on Xxxxõde Xxxxsobiv isik jätkama oma õe eestkostjana. Ta on taganud õele vajaliku ravi ja hoolduse. Xxxxon kinnitanud, et on nõus jätkama Xxxxeestkostjana. Kohtule ei ole teada teised füüsilised isikud, kes oleksid avaldanud soovi hakata Xxxxeestkostjaks. Xxxxpoeg Artur Aareleid on ise eestkostetav. Kuna PKS § 174 lg-st 1 tulenevalt võib eestkostjaks olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik, ei saa hetkel kaaluda Artur Aareleidi määramist Xxxxeestkostjaks. Xxxxon täitnud nõuetekohaselt aruandekohustust kohtu ees. Xxxxon avaldanud rahulolematust Xxxxtegevusele tema eestkostjana. Kohtu hinnangul ei ole etteheited põhjendatud, kuivõrd Xxxxpoolt väidetud eestkostjapoolne huvipuudus ei ole tõendamist leidnud. Hoolekandeasutuse juhi ja tugiisiku kinnitusel on Xxxxnäidanud üles huvi Xxxxkäekäigu vastu ning tema eest hoolt kandnud, teda külastanud, talle vajalikke esemeid toonud ning hoolekandeasutusse Xxxxkäekäigu vastu huvi tundes helistanud. Kohus on seisukohal, et Xxxxon jätkuvalt sobiv isik täitma Xxxxeestkostja ülesandeid ning puudub vajadus eestkostja muutmiseks. Xxxxeestkostja ametiaega tuleb pikendada. Eestkostjal on PKS § 194 lg 2 alusel kohustus esitada igal aastal kohtule aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta. Aruanne tuleb esitada igal aastal
2. juuniks. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
3. Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Xxxxon avalduses ning enda ärakuulamisel avaldanud soovi pääseda tagasi koju elama. Isiku esindaja hinnangul oleks Xxxxpraeguses seisundis võimeline hakkama saama väljaspool hooldusasutust, vajadusel saab teda nõustada eestkosteasutuse sotsiaaltöötaja või toetada mõne muu eestkosteasutuse pakutava teenuse osutamisega. Isiku tõenäolist võimekust väljaspool hooldusasutust toe abil hakkama saada on kinnitanud ka hoolekandeasutuse juht ning Xxxxtugiisik. Kohus leiab, et eestkostjal tuleb kaaluda võimalust toetada Xxxxhakkamasaamist ning vajaliku ravi tagamist tema kodus. Esitatud arvamustest saaks Xxxxhakkama väljaspool hooldusasutust, kui tema rahakasutus kodus on tagatud selliselt, et isiku esmavajaduste tagamine on kontrollitud või kui isik on toetatud elamise vms teenusel. Menetlusabi taotlus, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7 2-11-14384
4. Avalduselt ei ole tasutud riigilõivu. Avaldaja on taotlenud avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu tasumisest vabastamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 7 tulenevalt on riigilõivu suurus käesolevas asjas 10 eurot. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse

§ 180

lg 1 p-des 1-7 toodud menetluskuludest, sh täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest.

§ 181

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 186

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Eestkostja aruandest (III kd, tl 42-45) nähtuvat oli Xxxxarvelduskontol 31.05.2016 seisuga 1978,28 eurot. Eestkostja kinnitusel (III kd, tl 41) oli eestkostetava arvel 11.04.2017 seisuga üle 2000 euro. Kohus leiab, et Xxxxmenetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna tal on piisavalt vara, et tasuda riigilõiv 10 eurot. Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele (

§ 179lg 4).

Kohus leiab, et avaldajal tuleb tasuda kohtulahendi alusel avalduselt riigilõiv 10 eurot. Avaldaja eest tasumisele kuulunud riigilõiv tuleb tasuda tema eestkostjal Xxxxvara arvelt.

§ 179

lg-s 5 on sätestatud, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab eestkostjat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt

§ 179

lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 179

lg-st 9 tulenevalt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19.

§ 172

lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. 20. Eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale (

§ 531lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp 8 2-11-14384 Kohtunik 9