← Eesti

1-15-8649/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. november 2017 1-15-8649 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Evgeny Kurchikovi (isikukood 38812270324) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a määrus Evgeny Kurchikovi kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo Evgeny Kurchikovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Evgeny Kurchikovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Harju Maakohtu
  10. detsembri
  11. a otsusega tunnistati Evgeny Kurchikov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 5, 8 ja 9, § 1572, § 184 lg 1 ning § 185 lg 2 p 3 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti E. Kurchikovile liitkaristus 4 aastat ja 6 kuud vangistust, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus. Vangistuse alguseks luges kohus
  12. mai 2015 ja lõpptähtpäevaks
  13. novembri
  14. augustil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid E. Kurchikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vangla toetas E. Kurchikovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist, prokuratuur mitte.
  15. Tartu Maakohtu
  16. oktoobri
  17. a määrusega jäeti E. Kurchikov vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
  18. Kohus märkis, et formaalsed eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 1 alusel on täidetud. E. Kurchikovile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, millest süüdimõistetu on praeguseks ära kandnud ligikaudu 2 aastat 5 kuud vangistust. Seega on süüdimõistetu vangistusest ära kandnud vähemalt poole ja seejuures üle nelja kuu. E. Kurchikovil on vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise nõuetele.
  19. Samas ei pidanud maakohus KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid tingimusi E. Kurchikovi vabastamiseks täidetuks. E. Kurchikovi on korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude eest. Ta on toime pannud nii varavastaseid, avaliku korra vastaseid kui ka liiklusalaseid kuritegusid. Praegu kannab ta karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vaatamata varasematele karistustele, sh kolmele reaalsele vangistusele pole E. Kurchikov väljakujunenud tegutsemismustreid muutnud. Harju Maakohtu
  20. novembri
  21. a otsusega asendati E. Kurchikovile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid vangistus tuli täitmisele pöörata, kuna E. Kurchikov ei täitnud registreerimiskohustust ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seejuures tuli E. Kurchikov erakorralise ettekande arutamiseks tagaotsitavaks kuulutada. Lisaks on oluline arvestada, et kui E. Kurchikov vabanes
  22. jaanuaril 2015 eelmise karistuse kandmiselt, pani ta juba
  23. veebruaril 2015 toime uue kuriteo (varguse).
  24. E. Kurchikov kannab karistust raskete kuritegude eest. Eriti taunimisväärne on see, et E. Kurchikov andis narkootilist ainet edasi alaealisele. Käideldud narkootiline aine oli tugevatoimeline (fentanüül). Kuritegusid pani E. Kurchikov toime narkosõltuvusest ajendatuna. Tema puhul ongi peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus fentanüülist.
  25. Kohus pidas positiivseks, et E. Kurchikov soovib vabaneda narkootikumide tarvitamisest ja on astunud selleks ka konkreetseid samme – osalenud vanglas rehabiliteerivates tegevustes ning on vabanemise korral nõus jätkama sõltuvusravi ja rehabilitatsiooni Tervisekeskus Elulootus OÜ-s. Samas on E. Kurchikov olnud väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (ligikaudu 10 aastat). Tal on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Lisaks on E. Kurchikovil tekkinud motivatsioon ja soov narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda alles praeguse vangistuse jooksul. Senise eluviisi muutmine nõuab E. Kurchikovilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Maakohus märkis, et ta pole veendunud, et E. Kurchikov suudaks edukalt oma senist eluviisi muuta. Seda vaatamata lähedaste toetusele, vanglas läbitud rehabiliteerivatele tegevustele ning töökoha olemasolule.
  26. E. Kurchikovi käitumine karistuse kandmise ajal on olnud positiivne. Ta on osalenud loengutsüklis ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis, samuti riigikeele õppes B1 tasemel ja vangla tööhõives. Süüdimõistetul pole kehtivad distsiplinaarkaristusi.
  27. Vabanemise korral on E. Kurchikovil kindel elukoht oma vanemate juures. Kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu on positiivne. Samas leidis kohus, et tagasilanguse riske suurendab E. Kurchikovi naasmine samasse elukohta, kus ta elas enne karistuse kandmisele asumist.
  28. Positiivne on seegi, et E. Kurchikovil on vabanemise korral kindel töökoht L. OÜ-s abitöölise või maalrina. Seega on E. Kurchikovil võimalus vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat 2

(5)sissetulekut. See omakorda võimaldab äraelamist, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske.
  1. Politsei- ja Piirivalveameti otsusega tunnistati E. Kurchikovi elamisluba kehtetuks ja talle on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks. E. Kurchikov on selle otsuse vaidlustanud halduskohtus.
  2. Kokkuvõttes asus maakohus seisukohale, et ehkki E. Kurchikovi puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles ennetähtaegse vabastamise kahjuks rääkivaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, E. Kurchikovi isik). MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse E. Kurchikovi kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, kes palub Tartu Maakohtu määruse tühistada ja vabastada E. Kurchikov vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja hinnangul pole maakohus piisavalt põhjendanud, miks ta jättis E. Kurchikovi vangistusest vabastamata. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E. Kurchikovi poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45%, kusjuures puudub vägivallakuritegude oht. E. Kurchikov on vangistuses käitunud seaduskuulekalt, osalenud tööhõives, läbinud riigikeele kursuse B1 tasemel ja tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. E. Kurchikovil on vabaduses töökoht, samuti elukoht oma vanemate ja venna juures. Narkosõltuvuse kohta märgib kaitsja, et E. Kurchikov on vangistuses kahe ja poole aasta jooksul osalenud loengutsüklis ja tagasilanguse tugigrupi töös. E. Kurchikov pöördus ise OÜ Tervisekeskus Elulootus poole, et alluda pärast vabanemist sõltuvusravile. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta sõltuvusravi programmi olulise mõju narkosõltuvusest tuleneva kuritegeliku käitumise riski vähendamisel. E. Kurchikov avaldas istungil, et ta on kindlalt otsustanud loobuda narkootikumide tarvitamisest ja soovib elada õiguskuulekalt.
  4. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. E. Kurchikovi puhul on formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaldamiseks täidetud (vt käesoleva määruse punkt 4). Seega oleneb tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolu kohta.
  6. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. aprilli
  8. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei saa E. Kurchikovi KarS § 76 lg-st 4 lähtudes ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastada. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ega korda neid. 3
(5)
  1. Määruskaebuse esitaja tugineb maakohtu määrust vaidlustades muu hulgas Tartu Vangla iseloomustuses välja toodud protsendile selle kohta, kui suure tõenäosusega paneb E. Kurchikov järgmise kahe aasta jooksul toime uue kuriteo (45%). Ringkonnakohus märgib, et kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud, ei saa E. Kurchikovi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel sellega arvestada. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. (Vt lähemalt Tartu Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus asjas nr 1-11-14170, p 23 ja
  4. oktoobri
  5. a määrus asjas nr 1-16-6652, p 15). Seega jättis maakohus õigustatult riskiprotsendile tuginemata ja hindas E. Kurchikovi iseloomustavat teavet sisuliselt.
  6. Kolleegium leiab, et E. Kurchikovi poolt uute kuritegude toimepanemise riski ei saa alahinnata. Lisaks maakohtu määruses märgitule, osutab ringkonnakohus sellelegi, et süüdimõistetu soovib asuda elama oma vanemate ja venna juurde, kus ta elas ka enne vangistust. Ehkki ühelt poolt on positiivne, et E. Kurchikovil on toetav lähivõrgustik, tuleb samas arvesse võtta, et ka E. Kurchikovi vend on kriminaalkorras karistatud. Samuti suhtles E. Kurchikov vabaduses ka väljaspool pereringi valdavalt isikutega, kes tarvitavad narkootikume ja kes võivad mõjutada E. Kurchikovi asuma kuritegelikule teele (KoTo, tl 5). Vangla iseloomustuse kohaselt on E. Kurchikovi puhul oht kõige tõenäolisem siis, kui ta jätkab suhtlemist narkootikume tarvitavate isikutega ja laseb end neist mõjutada ning kui tal tekivad majanduslikud raskused ja ta vajab raha narkosõltuvuse rahuldamiseks (KoTo, tl 69). E. Kurchikovi kuritegelikud raha saamise meetodid viitavad puudulikule oskusele majanduslikuks toimetulekuks (KoTo, tl 5). E. Kurchikov on ka varem töötanud, kuid töökoha narkootikumide tarvitamise tõttu kaotanud ja hakanud kasutama narkootilise aine saamiseks ebaseaduslikke meetode (KoTo, tl 8 pöördel).
  7. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et see, kui E. Kurchikov läbiks kriminaalhoolduse ajal rehabilitatsiooniprogrammi OÜ-s Tervisekeskus Lootus, võiks maandada tema narkosõltuvusest tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski ja olla seetõttu küllaltki kaalukas argument E. Kurchikovi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et kõnealuse 9-kuulise programmi läbimise võib välistada Politsei- ja Piirivalveameti
  8. juuli
  9. a otsus, millega tunnistati E. Kurchikovi elamisluba kehtetuks ja talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks. E. Kurchikov on selle otsuse küll halduskohtus vaidlustanud, kuid halduskohtumenetluse tulemus ei ole praeguseks teada (kohtute infosüsteemist nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus
  10. oktoobri
  11. a otsusega E. Kurchikovi kaebuse rahuldamata, kuid halduskohtu otsus pole jõustunud, sest E. Kurchikov apelleeris selle). On ilmne, et E. Kurchikovi Eestist väljasaatmise korral pole tal võimalik rehabilitatsiooniprogrammi läbida ja nii uute kuritegude riski maandada. Järelikult kaotab kõnealune programm sellisel juhul ka kaalu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks rääkiva argumendina. OÜ Tervisekeskus Elulootus
  12. augusti
  13. a kirjast Tartu Maakohtule nähtub, et E. Kurchikov pöördus nende poole enne, kui ta sai teada enda väljasaatmisest (KoTo, tl 32 pöördel).
  14. Lisaks on oluline seegi, et E. Kurchikovi ennetähtaegne vabastamine praegu kantavast vangistusest on arutusel alles esimest korda ja tema vangistustähtaja lõpuni jääb veel peaaegu kaks aastat. Järgmiseks korraks, mil vangla peab vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt esitama kohtule materjalid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks (kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist), võivad ennetähtaegset vabastamist mõjutavad asjaolud olla muutunud E. Kurchikovi jaoks soodsamaks. Esiteks on selleks ajaks olnud rohkem aega jälgida, kas vangistuse ajal ilmnenud positiivsed arengud E. Kurchikovi käitumises kinnistuvad või esinevad ka tagasilöögid. Teiseks võib poole aasta pärast olla teada, kas otsus E. Kurchikovi Eestist 4
(5)väljasaatmise kohta tühistatakse või mitte ja kas süüdimõistetul on sellest tulenevalt reaalne võimalus osaleda OÜ Tervisekeskus Elulootus pakutavas rehabilitatsiooniprogrammis.
  1. Neil põhjustel leiab ringkonnakohus, et E. Kurchikovi vangistusest vabastamine oleks praegu ennatlik. Samas arvab kolleegium, et kui E. Kurchikovi käitumises ilmnenud positiivsed muutused jätkuvad ja kinnistuvad ning tal avaneb ka tulevikus võimalus osaleda narkosõltuvuse-vastases rehabilitatsiooniprogrammis, ei pruugi vangistuse täielik ärakandmine osutuda tingimata vajalikuks. Seetõttu võib tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine edaspidi kõne alla tulla.
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a määruse muutmata ja E. Kurchikovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
  5. E. Kurchikovi kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo E. Kurchikovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks üks tund ning kohtumääruse ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks üks tund. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  6. juuli
  7. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3, ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Määruskaebuse maht on umbes kaks lehekülge ja see koosneb suures osas E. Kurchikovi puudutavate faktide kirjeldusest. Selle kaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium ühe pooltunni. Samuti ei saa maakohtu määruse ja kohtuistungi protokolliga tutvumise põhjendatud ajakulu kolleegiumi arvates ületada üht pooltundi, sest kaitsja viibis ise kohtuistungil ja maakohtu määrus ei ole mahukas – põhjenduste osa on vaid kaks lehekülge, millest vaidlusalune argumentatsioon moodustab veidi üle lehekülje. Seetõttu loeb kolleegium määruskaebemenetluses E. Kurchikovile õigusabi osutamise põhjendatud ajakuluks kaks pooltundi. Sellele vastav riigi õigusabi tasu on 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot.
  8. Kuna E. Kurchikovi kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel E. Kurchikovilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.