← Eesti

2-16-123019/16

Obsah (9)§ 113§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 29§ 65§ 66

Tsiviilasi nr: 2-16-123019 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2017, Tallinn Tsivii

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

  1. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et - kostjale kuulus 828/1515 mõttelist osa kinnistust registriosa numbriga 9152502, mis asub Harju maakonnas, Saue linnas, Kadakamarja tn 9; - hageja oli Saue Linnavolikogu otsusega 20.10.2011 nr 102 ÜVVKS § 7 lg 21 ja lg 3 alusel vee-ettevõtjaks Saue linnas Kadaka piirkonnas; - hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimiseks lepingut; - kostja kaasomandis olev kinnistu nr 9152502 oli ühendatud veevõrku ja kinnistule oli paigaldatud ühe liitumispunktiga üks veetrass.
  2. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on hageja teenuseid tarbinud ning kas ta on kohustatud nende eest tasuma. Samuti vaidlesid pooled selle üle, kas tsiviilasjas nr 212-51564 11.11.2016 määrusega kinnitatud kompromissist tulenevalt olid hageja nõuded kostja vastu välistatud.
  3. Võlaõigusseaduse (

) § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul oli kostja jätnud tasu maksmise kohustuse omavoliliselt tarbitud vee eest nõuetekohaselt täitmata, võiks iseenesest tegemist olla kohustuste rikkumisega tulenevalt

§-st 100. Nimelt sätestab

§ 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas 4

(7)Tsiviilasi nr: 2-16-123019 täitmisega viivitamine. Seega võiks võlausaldajal ehk antud juhul hagejal olla õigus vastavalt

§ 101

lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

  1. Vaatamata eeltoodule leidis maakohus, et hagi tuli jätta rahuldamata tsiviilasjas nr 212-51564 sõlmitud kompromissi tõttu. Maakohus märkis, et kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-12-51564 sõlmitud kompromissi osapooleks, kuid kompromissi kohaselt on loetud tasutuks kõik kinnistuga registriosa nr 9152502 seotud nõuded. Kompromissi näol oli tegemist jõustunud kohtulahendiga, mille peale edasikaebamisest hageja loobus. Maakohus leidis, et kinnistu ainsat liitumispunkti arvestades laienes hageja poolt kompromissi p-s 7 antud kinnitus kõigi kinnistuga seotud nõuete tasutuks lugemise kohta ka kostjale kui kinnistu kaasomanikule. Hageja on kompromissi sõlmides loobunud kõigist vee- ja kanalisatsiooniteenuse tasu nõuetest seonduvalt kostjale kuuluva kinnistuga.
  2. Kuna hagi oli põhinõude osas põhjendamata jättis maakohus rahuldamata ka viivise nõude. Apellatsioonkaebus
  3. 10.04.2017 esitas Harju Infra OÜ apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 08.03.2017 otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
  4. Maakohus jättis hagi rahuldamata vaid põhjusel, et 11.11.2016 sõlmitud kompromissi resolutsiooni p-s 7 loeti tasutuks kõik kinnistuga (registriosa nr 9152502) seotud nõuded seoses veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamisega. Maakohtu hinnangul puudutas nimetatud kompromiss kõiki kinnistu kaasomanikke. Hageja arvates tuleb kompromissi tõlgendada kompromissi poolte ühisest tegelikust huvist ja tahtest lähtuvalt, milleks oli soov luua õigusselgus kompromissi poolte vaheliste nõuetega seoses. Kompromissi pooled ei pidanud kompromissi sõlmimisel silmas kostja õigusi ega võimalikke nõudeid kostja vastu. 11.11.2016 sõlmitud kompromissi eesmärgiks oli kompromissi poolteks olevate isikute õigussuhete reguleerimine. Kostja ei ole esitanud menetluses tõendeid selle kohta, et kompromissi osapooled oleksid kompromissi sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste käigus kokku leppinud, et kompromiss võiks laieneda hageja võimalikele nõuetele kostja suhtes.
  5. Kompromissi laienemist kostjale ei saa põhjendada maakohtu otsuses tooduga, mille kohaselt on kinnistul registriosaga nr. 9152502 üksnes üks liitumispunkt. Ühe liitumispunkti paiknemine kinnistul ei välista teenuse osutaja poolt vastaval kinnistul kõnealuse liitumispunkti kaudu teenuste osutamist mitmele tarbijale. Sellises olukorras tekib teenuse osutajal nõue kõigi isikute vastu eraldi, kes on kinnistul teenuseid tarbinud. Tarbitud teenuste eest tasuvad kõik tarbijad eraldiseisvalt teenuse osutajaga sõlmitud kokkulepete alusel. Tsiviilasjas nr 2-12-51564 sõlmis hageja tarbitud teenuste eest maksmise osas kompromissi ühe isikuga tema poolt tarbitud teenuste osas. Kompromiss ei puudutanud hageja nõudeid isikute vastu, kes samal kinnisasjal olid tarbinud teenuseid ja jätnud tasumata. Kompromiss räägib selgelt vaid ühest tarbijast ega välista kuidagi hageja poolt kinnistuga seoses nõuete esitamist teiste kaasomanike vastu. 5

(7)Tsiviilasi nr: 2-16-123019 Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
  3. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega hageja ja teise kinnistu kaasomaniku vahel sõlmitud kompromissi kohta. Kuna kostja ei ole kompromissi pool, siis ei ole kohtumäärusega kinnitatud kompromiss TsMS § 457 lg 1 järgi kostjale kohustuslik, kuid vastupidist ei ole maakohus vaidlustatud otsuses väitnud. Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2016 määrusega kinnitatud hageja ja kinnistu (registriosa nr 9152502) teise kaasomaniku vahelise kompromissi p 7 järgi loeti tarbija poolt hagejale tasutuks kinnistuga (registriosa nr 9152502) seotud kõik nõuded seoses veeveevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamisega, välja arvatud võlg, mille tasumises oli kompromissi sõlminud isikute vahel kompromissi p-s 3 kokku lepitud. Maakohus on kompromissi tõlgendanud

§ 29

lg 1 järgi kompromissi poolte ühisest tegelikust huvist ja tahtest lähtuvalt, arvestades kompromissi tekstis toodut. Kompromissi tegemise ajal pidi olema hagejale teada, et tal on nõue ka kostja kui kinnistu (registriosa nr 9152502) teise kaasomaniku vastu, kuna nõue on hageja väidetel tekkinud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist. Vaatamata sellele on hageja sõlminud kinnistu teise kaasomanikuga kompromissi, mille kohaselt ei ole tal kogu kinnistu osas rohkem nõudeid, väljaarvatud kompromissi p-st 3 tulenevad, mis tasumises on kokku lepitud. 26. ÜVKS § 8 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega veeettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. Seega saab vee-ettevõtja teenuse osutamiseks sõlmida kinnistu omaniku või omanikega ühe lepingu kinnistu kohta. Välistatud on olukord, kus ühe peakraani ja mõõteseadmega kinnistu kohta on teenuse osutamise lepingud sõlmitud iga kaasomanikuga eraldi. Juhul, kui kaasomandis oleva kinnistu osas ei ole sõlmitud ÜVK teenuse osutamise lepingut, kuid kinnistu omanikud kasutavad teenust omavoliliselt ning jätavad teenuse eest tasumata, vastutavad nad vee-ettevõtja ees

§ 65lg 4 järgi solidaarselt.

Kolleegiumi arvates tuleneb 11.11.2016 määrusega kinnitatud kompromissi p 7 sõnastusest, et hageja on lugenud tasutuks kõik kinnistuga (registriosa nr 9152502) seotud nõuded, s.t 11.11.2016 kompromissis on hageja loobunud

§ 66lg 2 mõttes nõuetest kinnistu (registriosa nr 9152502) teise kaasomaniku vastu. Seega ei ole hagejal võimalik nõuda kostjalt võla tasumist. 6

(7)Tsiviilasi nr: 2-16-123019
  1. Hageja leiab, et kompromissi laienemist kostjale ei saa põhjendada sellega, et kaasomandis oleval kinnistul on üks liitumispunkt. Apellandi arvates ühe liitumispunkti paiknemine kinnistul ei välista teenuse osutaja poolt vastaval kinnistul ühe liitumispunkti kaudu teenuste osutamist mitmele tarbijale. Kolleegium ei nõustu hageja sellise seisukohaga. Tulenevalt ÜVKS § 8 lg-st 1 saab ühe liitumispunkti kaudu osutatava teenuse kohta sõlmida ainult ühe lepingu ühe tarbijaga, kelleks võivad solidaarselt olla kõik kinnistu kaasomanikud.
  2. Kolleegium märgib, et kostja esitas maakohtule praeguse teenuse osutajaga Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi sõlmitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu (tl 69-70), mille lisast nähtuvalt on Kadakamarja 9 kinnistul vaid üks põhiveemõõdusõlm, mis asub teise kaasomaniku kasutuses oleva eluruumi põhikorrusel. Kostja saab vee teise kaasomaniku kasutuses olevas elamuosas (Kadakamaraja 9-1) paikneva arvesti kaudu. Eeltoodu tähendab, et kostja poolt kasutatavat vett eraldi ei mõõdeta ning kostja ei ole eraldi tarbijaks ÜVKS § 8 lg 1 mõttes. Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi sõlmitud lepingu järgi on tarbijaks kinnistu kaasomanikud ühiselt. Menetluskulude jaotus
  3. Kolleegium määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kolleegium jätab TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
  4. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kostja menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest summas 468 eurot (tasu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud 3 tunnis eest). Hageja esitas vastuväite kostja menetluskulude, leides, et ajakulu ei ole põhjendatud.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul on sisuliselt üheleheküljelise dokumendi koostamise kuluna 3 tundi ülepaisutatud. Kostja lepinguline esindaja on kogenud õigusnõustaja, kes suudab viidatud dokumendi kiiremini koostada. Põhjendatud ajakulu 05.05.2017 menetlusdokumendi koostamiseks on kolleegiumi arvates 1,5 tundi. Arvestades kostja esindaja tunnihinnaks 156 eurot, mis sisaldab käibemaksu, mõistab ringkonnakohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 234 eurot. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuulub menetluskulu väljamõistmisele koos käibemaksuga. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.