) § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (
lg 41).
lg 4² kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (
Asjaolud ja kohtu põhjendus
lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1008,51 eurot. 3. 20.09.2017 dokumendis on hageja märkinud, et soovib nõuda kostjalt sisse ka seadusest tulenevaid viiviseid alates 01.01.2017 kuni summa täieliku tasumiseni. Kohus selgitab hagejale, et kohus ei ole viivise osas hagi menetlusse võtnud, kuna hageja ei ole kohtule esitatud dokumentides viivise nõuet
Hagiavalduses on hageja üksnes märkinud, et kui kostja jätkab tasumisele vastuvaidlemist, siis nõuab hageja temalt ka seaduses ettenähtud määras viivist. 12.04.2017 esitatud dokumendis on küll hageja oma nõuet suurendanud, kuid viivist ei ole kostjalt nõudnud. Ka 21.08.2017 toimunud eelistungil ei ole hageja täiendavat viivisenõuet esitanud ning on jäänud oma hagiavalduse juurde. Pärast kostjapoolset hagi õigeksvõtmist on hageja 20.09.2017 dokumendis teatanud, et soovib kostjalt välja nõuda ka viiviseid. Kohus selgitab, et ka nimetatud dokumendis ei ole hageja esitanud selgelt väljendatud nõuet
Kuna hageja ei ole esitanud kohtule nõuet viivise väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks, siis jätab kohus 20.09.2017 dokumendis märgitud hageja soovi tähelepanuta. 2
lg 6, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuivõrd hagiavalduse kohtusse esitamise on tinginud kostjapoolne käitumine ning kostja ei ole kohe hagi õigeks võtnud, tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta kostja kanda. 6.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot (tasutud 23.02.2017.a e-toimiku vahendusel ja tl 39, maksekorraldus). Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena ka lepingulise esindaja kulud summas 1185 eurot. Hageja esindaja on osutanud hagejale järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta): 1) õigusabi, korduvad kohtumised hagejaga, tõenditega tutvumine, õigusliku positsiooni analüüs – 2,25 tundi, kokku 225 eurot; 2) Hagi koostamine ja kohtule esitamine 2,5 tundi, kokku 250 eurot; 3) Kostja vastustele seisukohtade esitamine 4 tundi, kokku 400 eurot. 4) kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 1,7 tundi, kokku 170 eurot 5) täiendava tõendi esitamine koos lisaseisukohtadega – 1,4 tundi, kokku 140 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 1185 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades menetluse käiku, asja keerukust ning hageja poolt esitatud seisukohti ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kohtu hinnangul olla suuremad kui 700 eurot. Kohus arvestab siinkohal hagi koostamisele vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi, kostja vastusetele seisukoha koostamise ajakuluks 2 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise ajakuluks 1,5 tundi ning täiendava tõendi esitamise koos lisaseisukohtadega ajakuluks 0,5 tundi. Kohus arvestab ajakulu hindamisel muuhulgas ka esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 700 eurot (ilma käibemaksuta). /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.