KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-5644
(650017000163)Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- novembri 2017 määrus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja kaebuse läbivaatamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik Artemi Kurvits, määruskaebus RESOLUTSIOON
- Viru Maakohtu
- novembri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jäta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla 16.06.2017 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 650017000163 tunnistas Artemi Kurvitsa süüdi KarS § 275 lg 1 alusel ja karistas rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot. A. Kurvits sai otsuse kätte 16.06.
- Otsust tutvustasid talle ametnik ja tõlk. Kaebuse esitamise viimane päev oli 01.07.
- Selle ajavahemiku kestel, s.o 16.06.2017 - 01.07.2017 A. Kurvits kaebust maakohtule ei esitanud ja otsus jõustus 04.07.
- Viru Maakohtusse saabus A. Kurvitsa kaebus 23.10.
- A. Kurvits palub tühistada Viru Vangla 16.06.2017 otsuse, samuti taotleb ta kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebus on allkirjastatud 19.10.
- A. Kurvits selgitab, et kaebuse esitas ta halduskohtule, kuna kontaktisik ütles talle, et Viru Vangla 16.06.2017 otsus on haldusakt.
- Kohtute Infosüsteemist nähtub, et A. Kurvits on 18.06.2017 väärteoasja nr 650017000163 raames esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud väärteoasja kohtus läbi vaatamiseks. Tartu Halduskohus tegi 27.06.2017 määruse kaebuse tagastamiseks, kuna VTMS § 114 lg 1 p-de 1, 2 kohaselt saab kiirmenetluses või üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebust esitada üksnes kohtuvälise menetleja asukohajärgsele maakohtule. Halduskohus märkis, et sama klausel on selgelt kirjas ka väärteomenetluse otsuses nr
- Viru Maakohus jättis 08.11.2017 määrusega A. Kurvitsa taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse läbi vaatamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 4.
- Tutvunud väärteoasja materjalidega ja esitatud kaebuse ning taotlusega, leiab kohus, et ei esine ühtki asjaolu, mida kohtupraktika kohaselt saaks pidada mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 mõttes. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine oleks olnud tingitud menetlusaluse isiku või tema lähedaste raskest haigusest, loodusõnnetusest, sidehäirest või et esines mingi muu objektiivne ehk isikust mitteolenev takistus kaebuse õigeaegseks esitamiseks, mis on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-90-10 järgi mõjuvad põhjused. 4.
- Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja otsus nõuetekohaselt koostatud ning seega loetakse, et see on menetlusaluse isiku poolt kätte saadud 16.06.2017, mida kinnitas A. Kurvits allkirjaga. A. Kurvitsale pidi olema teada otsuse sisu ja edasikaebamise kord. Sellist positsiooni toetab fakt, et kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud kaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva jooksul asukohajärgsele maakohtule ning A. Kurvitsale otsuse tutvustamise juures viibis tõlk. 4.
- VTMS § 114 ja § 117 lg 1 p 1 sätestavad kohtule konkreetse tähtaja ja selle kontrollimise nõude. Lähtuvalt eelnevast ei olnud A. Kurvitsal ühtegi objektiivset takistust, mille tõttu ei olnud tal võimalik esitada kaebust tähtaja jooksul, s.o kuni 01.07.
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Kurvits, taotledes selle tühistamist ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja märgib järgmist. 5.
- Kahe kinnipeetavast tunnistaja ütlused laimavad A. Kurvitsat. Menetlusealuse isiku määruskaebuse kohaselt provotseeris üks kinnipeetavatest V. J. teda vulgaarsete ja ebatsensuursete sõnadega, millele ta reageeris. Valvur ei mõista hästi kõnekeelset ja rutakalt lausutud vene keelt, mistõttu arvas, et solvangud olid mõeldud temale. Tegelikult vastas A. Kurvits teise kinnipeetava laimule. 5.
- Viru Vangla omavolitseb kinnipeetavaga, esitab valeütlusi, solvab, piinab, võltsib materjale, hoiab teda teistest eraldatud kambris, seejuures karistades teda kahekordselt. Lisaks varjavad prokuratuur ja kohus Viru Vangla omavolitsemist. A. Kurvitsa korduvatele pöördumistele on vastatud, et tal puuduvad faktid. A. Kurvits ei saa Eesti Vabariigi põhiseadusest ja Euroopa konventsioonist tulenevaid kaitseõigusi kasutada. 5.
- A. Kurvitsale öeldi, et ta võib esitada avalduse halduskohtusse, mida ta tegigi. Halduskohus seletas, et taolisi asju nemad ei lahenda, kuid ei tagastanud A. Kurvitsale kaebust. Seetõttu esitas A. Kurvits pöördumise kõrgemalseisvale halduskohtule ning kaotas aimduse kaebetähtaegadest. Kohtutel endil on õigus edastada kaebused õigele kohtualluvusele, nagu A. Kurvits oma sõnade kohaselt halduskohtult oli palunud teha. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub ringkonnakohus seisukohale, et Viru Maakohtu 08.11.2017 määrus kaebetähtaja ennistamata jätmises on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Maakohtu tuvastatud ja väärteotoimikus sisalduvad tõendid viivad ühesele järeldusele, et mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja möödalaskmiseks menetlusalusel isikul ei esinenud ja alus tähtaja ennistamiseks puudub. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 2
- Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel peab menetleja hindama, kas on tõendatud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud menetlusalusel isikul tähtaega järgida. KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Seega jätab seadus kohtule mõjuva põhjuse hindamisel kaalutlusruumi. Ringkonnakohus juhib siinkohal aga tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi korduvalt väljendatud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise, s.o sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-40-11 p 16, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused nr 3-1-1-152-05 p 6, nr 3-1-1-5-07 p 6 ja otsus nr 3-1-1-55-10 p 14)
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et praeguses väärteoasjas kaebetähtaja ennistamise mõjuva põhjusena käsitletavaid asjaolusid ei esine. A. Kurvits oli teadlik edasikaebamise korrast, kuna see oli selgelt väärteomenetluse otsuses kirjas ning otsust tutvustati talle tõlgi abiga, mida ta ka kinnitas oma allkirjaga. Lisaks on A. Kurvits kõrgemalseisvatele kohtutele varasemaltki esitanud kaebusi ja avaldusi, mistõttu pidi edasikaebamise kord talle tuttav ning arusaadav olema. Seega asjaolu, et A. Kurvits esitas kaebuse halduskohtule, kuna kontaktisiku sõnade kohaselt on Viru Vangla koostatud otsus haldusakt, ei ole käsitletav KrMS § 172 lg 2 mõttes mõjuva põhjusena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-55-10 väljendanud seisukohta, et kaebuse esitamine valele kohtule ei olu käsitletav mõjuva põhjusena, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist.
- A. Kurvits leiab, et halduskohus oleks pidanud tema kaebuse edastama maakohtule. Ringkonnakohus märgib, et A. Kurvits on sellise etteheitega juba pöördunud Tartu Halduskohtusse ning kaevanud seal tehtud määruse edasi ka Tartu Ringkonnakohtusse. Kohtud (s.o vastavalt
- juuli 2017 ja
- augusti 2017 määrustes nr 3-17-1315) on talle selgitanud, et Tartu Halduskohus tagastas 27.06.2017, juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p-st 1, A. Kurvitsa kaebuse temale õigesti. Tartu Ringkonnakohus on A. Kurvitsale selgitanud sedagi, et halduskohus ei saa kaebaja asemel tema kaebusega maakohtu poole pöörduda. Tartu Ringkonnakohtu kõnealune määrus jõustus
- septembril
- Kuivõrd kohtud on A. Kurvitsa sellist etteheidet juba arutanud, ringkonnakohus käesolevalt selles osas midagi ei lisa.
- Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus toimis A. Kurvitsa kaebuse esitamise tähtaega ennistamata jättes õigesti ning jättis kaebuse põhjendatult läbi vaatamata.
- Viimaseks märgib ringkonnakohus, et kuivõrd Viru Maakohus on põhjendatult jätnud A. Kurvitsa kaebuse läbi vaatamata, ei ole käesolevalt võimalik võtta seisukohta tema määruskaebuse väidete osas, mis puudutavad tema väärteoasja asjaolusid. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta A. Kurvitsa need argumendid, milles ka kaebab vangla, prokuratuuri ja kohtu tegevuse üle.
- Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 3