) § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4, vangistusseadus (VangS) § 11 lg 5). Kaebaja ei ole Tartu Vanglale esitanud taotlust võimaldada ja tagada talle suitsetamine vanglas (nt, et talle väljastatakse suitsud, tagatakse suitsetamiseks koht ja aeg jm), millest Tartu Vangla oleks keeldunud. Kaebaja ei ole seega saanud vaidemenetluses vaidlustada Tartu Vangla keelduvat toimingut ja esitada nõuet kohustamaks vanglat võimaldama ja tagama suitsetamine vanglas. Kohtule teadaolevalt ei ole J. Tint esitanud Tartu Vanglale kohustamisnõuet. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust menetluskorrast.
Kaebuse tagastamine ei võta isikult õigust pöörduda uuesti kohtusse (
8. Kohus jätab J. Tindi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna kaebuses esitatud kohustamisnõude menetlusse võtmine pole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatud (
Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub kohtumenetlus, mille tarvis oleks esialgset õiguskaitset võimalik kohaldada. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui kohus oleks kohustatud J. Tindi taotlust läbi vaatama, ei näe kohus, et vanglas kehtiv suitsetamiskeeld tooks J. Tindile kaasa pöördumatuid õiguslikke tagajärgi, mida ei oleks tulevikus võimalik heastada. Suitsetamiskeeluga on piiratud eeskätt kinnipeetava üldist vabadusõigust. Vabadusõiguse kontekstis ei ole suitsetamise näol tegemist sellise hüve ja väärtusega, mida peaks tingimata saama teostada kohtumenetluse ja vaidluse ajal. Kui tulevikus peaks suitsetamise keeld osutuma õigusvastaseks ja kehtivuse kaotama, saab isik seda tegevust soovi korral jätkata. Kohus ei näe inimväärikuse kontekstis ka seda, et 2 vanglas suitsetamise keelamisega kaasnevad võimalikud võõrutusnähud oleksid sedavõrd intensiivsed, et ületaksid suitsetamise mittevõimaldamisega paratamatult kaasnevad mõõdukad kannatused, valu või üleelamised kohtumenetluse ajaks. Ühtlasi puudub teave selle kohta, et suitsetamine oleks isikule vajalik selleks, et vältida tervisekahju saabumist. 9. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui kaebaja tahteks on kaitsta enda õigusi, tuleb tal esmalt pöörduda vangla poole taotlusega, et talle võimaldataks vanglas suitsetada ning et talle väljastatakse suitsetatavaid tubakatooteid ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada (RVastS § 6 lg 1 ja lg 3). Kui vangla keeldub kaebajale suitsetamise võimaldamisest ja suitsu väljastamisest, tuleb tal esitada vangla keelduva tegevuse peale vaie ja nõuda vangla kohustamist võimaldada suitsetamist ja väljastada sigaretid (VangS § 11 lg 5). Samuti tuleb kaebajal vaidemenetluses taotleda Tartu Vangla kodukorra nende punktide tühistamist, mis keelavad vanglas suitsetamise (VangS § 11 lg 41). Kui vai(d)e(d) jäetakse rahuldamata, on kaebajal õigus pöörduda halduskohtu poole taotlusega kohustada vanglat kaebajale tagama suitsetamise võimalus ja väljastada kaebajale sigaretid ning tühistada vangla kodukorra vaidlusalused punktid (
Selle vaidluse raames saab kohus hinnata, kas justiitsministri määruse asjassepuutuvad sätted on põhiseaduspärased ning kas vangla kodukorra punktid, mis keelavad suitsetamise, on õiguspärased. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.