← Eesti

3-17-2512/5

Obsah (5)§ 121§ 47§ 43§ 249§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-2512 Haldusasi Nikita Volõnski kaebus suitsetamist keelavate õigusakti

) § 4 lg 1; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1). Seega ei ole esitatud kaebus justiitsministri määruse vaidlustamiseks esitatud osas halduskohtus lubatav (vt ka Riigikohtu 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749, p 9). 3.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebus tuleb justiitsministri määruse vaidlustamise nõude osas seega tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

  1. Kohtul on kaebuse sõnastuse põhjal alust arvata, et kaebaja sooviks on vaidlustada ka Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49, millega muudeti Tartu Vangla kodukorda ja kehtestati Tartu Vangla territooriumil suitsetamiskeeld, ning kodukorra vastavat punkti 2.
  2. Sellise käskkirja vaidlustamine ning vangla kodukorra vaidlustamine halduskohtus tühistamisnõudega on iseenesest lubatav (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-17-749, p 12 ja seal viidatud praktika), kuid sellele peab eelnema kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le
  3. Samuti on tõhusaks õiguskaitse abinõuks vanglale kohustamisnõude esitamine ning selle rahuldamata jätmisel esmalt vaide esitamine vanglale ja vaide rahuldamata jätmisel, tagastamisel või tähtaegselt läbi vaatamata jätmisel on õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Tõhusaks õiguskaitseks on otstarbekas samaaegselt taotleda nii suitsetamiskeeldu sätestava kodukorra muudatuse kehtetuks tunnistamist kui ka vangla kohustamist teha suitsetamist võimaldavaid toiminguid.
  4. Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast (

§ 47lg 1). Vang

S § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisel tagastab kohus kaebuse (

§ 121lg 1 p 4).

5.

  1. Tartu Vangla teatas 27.11.2017 vastuseks 22.11.2017 kohtunõudele (tl 8), et Nikita Volõnski on esitanud 24.08.2017 Tartu Vanglale pöördumise, mis registreeriti dokumendihaldussüsteemis numbriga 2-3/2477-1 (tl 13). Pöördumisele on vastatud 20.09.2017 vastuskirjaga nr 2-3/2477-2 (tl 9). 5.
  2. Vangla vastuse lisana on esitatud kaebaja kaebusena pealkirjastatud 24.08.2017 pöördumine Tartu Vanglale, milles kaebaja leidis, et vangistuse täideviimine peab olema kooskõlas seadustega ja peab tagama inimõigused. Kaebaja märkis, et vangla ei saa keelustada suitsetamist, kui seda ei ole seadusega keelatud. Kui vangla ei ehita vastavaid suitsuruume, siis soovis kaebaja, et teda viidaks suitsetama väljapoole vanglat või vabastataks vanglast, kui vangla ei suuda tagada tema inimõigusi. Kaebaja viitas ka vangla direktori käskkirjale nr 1-1/
  3. Tartu Vangla käsitas eelnimetatud pöördumist märgukirjana ja vastas sellele 20.09.2017 vastusega nr 2-3/2477-
  4. Vangla selgitas, et Tartu Vangla kodukorra punkti 2.
  5. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Tubakaseadus (TubS) § 30 lg 2 p 1 kohaselt on riigi- 2

(3)3-17-2559 ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal. VangS § 105 lg-st 1 tulenevalt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Seega on TubS § 30 lg 2 p 1 mõttes vangla ruumide näol tegemist riigiasutuse ruumidega. Kehtiv tubakaseadus näeb ette, et vanglas suitsetamise lubamise otsustab vangla valdaja. Tubakaseaduse eelnõu seletuskirjas on toonitatud, et ruumide või maa-ala valdajal ei ole kohustust suitsetamisruumi ja/või -ala eraldamiseks. Vanglal puudub ka pädevus isiku vanglast vabastamiseks. 5.
  1. Kaebaja ei ole vaielnud vastu, et tegemist pole märgukirjaga ega ole väitnud, et on tegelikult soovinud esitada vanglale vaiet Tartu Vangla kodukorra punkti 2.3, mis kehtestab suitsetamiskeelu Tartu Vangla territooriumil, kehtetuks tunnistamiseks ning vangla kohustamiseks suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Olukorras, kus vangla tagastab õigusvastaselt talle esitatud vaide, peetakse kohtupraktika kohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19 ja 20). Kaebaja ei ole märgukirjana käsitatud dokumendile vastust saades pöördunud kohtusse ega ole ka praeguses haldusasjas väitnud, et ta oleks läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse vastavalt VangS § 11 lg-le
  2. Kaebaja ei ole 24.08.2017 pöördumist esitanud ka Tartu Vanglas kasutusel oleval vaide blanketil. 5.
  3. Tartu Vangla 27.11.2017 vastuse kohaselt ei ole kaebaja Tartu Vanglale esitanud teisi samalaadseid pöördumisi ega vaideid. 5.
  4. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust VangS § 11 lg 5 tähenduses. Kuna kaebaja ei ole läbinud tühistamiskaebuse esitamiseks kohustuslikku kohtueelset menetlust, tuleb kaebus

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

6. Kuna kaebaja ei ole läbinud tühistamis- ega kohustamisnõuete esitamiseks vajalikku kohustuslikku kohtueelset menetlust, ei saa kohus kaebajat praeguse menetluse raames suunata ka tema õiguste kaitseks muu tõhusa nõude esitamisele. Kohus selgitab aga, et

§ 43

lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega (vt ka käesoleva määruse põhjenduste p 4). 7. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. 8. Kuna taotlusega kohtusse pöördumise hetkel ega ka vangla vastuse koostamise ajal (27.11.2017) ei toimu vaidemenetlust, mille käigus saaks esitada esialgse õiguskaitse taotlust, ning kohus ei pea esitatud kaebuse alusel võimalikuks alustada ka kohtumenetlust, ei ole praegu menetlust, mille käigus esialgset õiguskaitset kohaldada.

§ 121

lg 1 p-d 1 ja 4, mille alusel kohus kaebuse tagastab, ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata (

§ 55lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.