Obsah (6)

§ 37§ 4§ 121§ 43§ 249§ 55

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta Kohtuasja number 3-17-2514 Määruse kuupäev 29.11.2017 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Vadim

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kohus käsitleb esmalt kaebaja nõuet tühistada justiitsministri määrus (I), seejärel lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II) ning viimasena annab kaebajale juhiseid seoses suitsetamise keelu vaidlustamisega (III). I
2. Kaebaja palub tühistada justiitsministri määrus, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja ning keelati suitsetamine kogu vangla territooriumil. Kaebaja poolt viidatud justiitsministri määruseks on justiitsministri 06.10.2016 määrus nr 21 „Justiitsministri
3. novembri
4. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 82 ning § 641 p 3 ja
6. Kuni 30.09.2017 kehtinud VSkE § 82 reguleeris suitsetamise korraldust ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võis kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VSkE § 82 lg-d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetatavatele sigarettidele ja nende hoidmisele. 01.10.2017 jõustunud redaktsioonis kannab VSkE § 82 pealkirja suitsetamisest loobumise korraldus. Paragrahvi lg 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Vaidlustatud määrusega tunnistati kehtetuks varasemalt kehtinud VSkE § 82 lg-d 2 ja
7. VSkE § 82 lg 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSkE § 641 p-de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdseks keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
8. Kohus selgitab, et kaebaja poolt vaidlustatud justiitsministri määruse näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lg-te 1 ja 2 mõttes, mida saaks

§ 37lg 2 p 1 alusel halduskohtus vaidlustada.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on

§ 4

lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 pst 1 tulenevalt nähtud ette teistsugune menetluskord. Seega ei ole kaebaja esitatud nõue justiitsministri määruse tühistamiseks lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). 11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Vadim Pankovi kaebuse justiitsministri määruse tühistamise nõudes

§ 121lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2 II 12.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

1. Vadim Pankov on kohtule esitatud kaebuses taotlenud ka esialgset õiguskaitset ministri määruse peatamiseks.
2. Esmalt selgitab kohus, et esialgse õiguskaitse korras ei ole justiitsministri 06.10.2016 määruse kehtivuse või täitmise peatamine võimalik, kuivõrd justiitsministri määruse peale esitatud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus rõhutab, et esialgse õiguskaitse korras saab peatada vaid haldusakti täitmise või kehtivuse, kuid nagu eelpool tõdetud, ei ole justiitsministri määruse näol tegemist haldusaktiga HMS-i tähenduses.
3. Kohtule esitatud materjalidest on ilmnenud, et Tartu Vanglal ja Justiitsministeeriumil ei ole käesoleval hetkel sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses. Kuigi kaebaja on vanglale 23.11.2017 esitanud pöördumise (pealkirjastatud taotlus) lubada kaebajal Tartu Vanglas suitsetada ja lubada kaebajal osta vanglas sigarette, ei ole nimetatud pöördumise vanglale esitamisega täidetud esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitamiseks lubatavuse eeldused (

§ 249lg-d 2 ja 5), sest kõnealune pöördumine ei ole vaie ega kaebus.

1. Tartu Ringkonnakohus on 24.07.2017 kohtumääruses asjas nr 3-17-1207 märkinud, et kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.
2. Arvestades, et Tartu Halduskohus tagastas käesoleva määrusega Vadim Pankovi kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale kaebust ega ole esitanud vaiet, puudub kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus

§ 249lg-te 1, 2 ja 5 mõistes.

Seepärast ei ole täidetud ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

III

1. Kohus peab vajalikuks Vadim Pankovile selgitada kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega seotud võimalusi.
2. Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrusest nr 3-17-749 tulenevalt on taotlejal võimalik halduskohtus vaidlustada alates 01.10.2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata. 3
3. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (edaspidi TVK) p 2.
4. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati TVK-s Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/
6. Suitsetamise võimaluse saamiseks on kaebajal võimalik esitada mitmesuguseid taotluseid. Esmalt, kaebajal on võimalik esitada TVK p 2.
7. suhtes vaie, esitades selle vangla kaudu Justiitsministeeriumile. Kuivõrd kaebaja eesmärgiks on saada ka suitsetamise võimalus, peaks koos vaidega esitama vanglale ka nõude võimaldada vangla territooriumil suitsetada ning osta selle tegevuse jaoks võimalikke vahendeid. Peale viimati nimetatud nõude kohta tehtud vangla otsustust peaks kaebaja esitama vanglale vaide, kui ta ei ole rahul vangla otsustusega suitsetamise võimaluse ja selleks vahendite ostmise võimaldamise kohta. Kui kaebaja on kätte saanud Justiitsministeeriumi vaideotsuse ja Tartu Vangla otsustuse suitsetamise võimaldamise ja sigarettide jm vajaliku ostmise võimaldamise osas on kaebaja läbinud vangistusseadus § 11 lg-s 5 nimetatud kohustusliku kohtueelse menetluse ja kaebaja saab esitada kohtule kaebuse. Kohtule esitatud kaebusega saab kaebaja nõuda tühistada TVK p 2.
8. ja kohustada vanglat lubama kaebajal vangla territooriumil suitsetada ja kauplusest osta sigarette ja tikke. Kohtule esitatava tühistamisja kohustamiskaebuse esitamisel saaks Vadim Pankov taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu.
9. Vadim Pankov on 23.11.2017 Tartu Vanglale esitanud taotluse, milles soovib, et tal oleks lubatud vanglas suitsetada ja palub luba Tartu Vangla kauplusest sigarettide ostmiseks. Tartu Vangla on kohtule esitatud vastuses märkinud, et kõnealuse taotluse lahendamise tähtaeg on 24.12.
10. Käesoleva määruse tegemise ajal ei ole teada, millise otsustuse teeb vangla kaebaja 23.11.2017 esitatud taotluse suhtes. Kui vangla on lahendanud kaebaja kõnealuse taotluse (st kohustamisnõue) ja kaebaja ei ole rahul vangla otsustusega, on kaebajal võimalik esitada vanglale vaie ning alles pärast vaideotsust esitada kohtule samasuguse nõude osas kaebus. Kohus selgitab, et kuivõrd vanglale esitatud taotlusest nähtub, et Vadim Pankovi sooviks on vanglas suitsetada ja soetada selleks vastavaid vahendeid, võiks kaebaja esitada Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu vaide TVK p-le 2.
11. juhul, kui vangla nimetatud nõude olemasolu iseseisvalt 23.11.2017 taotluse menetluse käigus välja ei selgita.
12. Kui kaebaja on esitanud Justiitsministeeriumile (Tartu Vangla kaudu) vaide või vangla otsustuse peale kaebuse, on lähtuvalt

§ 249

lg-st 2 ja 5 võimalik kaebajal esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 4