lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jättis kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus
lg 1 p 6 alusel keelduda.
lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Vastavalt PKS § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus leidis otsust tehes õigesti, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Mõlemad pooled kinnitasid, et nende suhted on lõppenud. Ühe hinnangul lõppesid need viis aastat tagasi ja teise arvates 1,5 aastat tagasi. Nad elasid küll suurema osa ajast, kui nende abielusuhted olid juba lõppenud, ühel elamispinnal, kuid seda vaid korterikaaslaste, mitte abikaasadena. Praegu viibib kostja Tallinna Vanglas. Lisaks olid mõlemad veendunud, et nende abielusuhted olid lõppenud pöördumatult. Hageja põhjendas seda asjaoluga, et kostjal on halvad elukombed (joob, tarbib narkootikume, on vägivaldne). 2 Ka apellatsioonkaebuses ei toonud kostja esile ühtegi põhjust, miks tema hinnangul hageja ja kostja abielusuhted siiski ei olnud lõppenud. Väited, millele tuginedes arvas kostja, et kohtul tuleks teha teistsugune lahend ja poolte abielu jätta lahutamata, puudutasid nende ühist last, keda kostja ei soovinud kaotada ja kostja registrijärgset elukoha aadressi, millest kostja ei soovinud ilma jääda. Need soovid ei ole aga eelduseks abielu lahutamata jätmiseks. Veel enam, abielu lahutamisega ei kaasu vahetult lapsest või senisest elukohakandest ilma jäämine. Kostja jääb poolte ühise lapse isaks ka pärast abielu lahutamist. Ringkonnakohus selgitab, et kuni kohtu kaudu ei ole vanematelt ära võetud lapse hooldusõigust, on nad lapse täieõiguslikud vanemad. Samuti ei sõltu isikute elukohakanded rahvastikuregistris isiku perekonnaseisust. Rahvastikuregistri kanne peab kajastama tegelikkust. See tähendab, et kui isik elab sellel aadressil ja puuduvad rahvastikuregistri seaduses sätestatud alused elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest või elukoha aadressi muutmisest keeldumiseks (nt tegu ei ole eluruumiga, tegu on valeandmetega, ruumi kasutatakse omaniku nõusolekuta vms), peab rahvastikuregistris kajastuma just see aadress isiku elukohana. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (
Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.