TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi 3-17-2301 23.11.2017, Tartu Mare Priks Ivo Kulik kaebus justiitsminis

) alates 01.10.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus jätnud Ivo Kuliku esitatud kaebust käiguta selgitamaks välja, millist justiitsministeeriumi otsust on Ivo Kulik soovinud vaidlustada.
2. Kuni 30.09.2017 kehtinud

§ 82

reguleeris suitsetamise korraldust ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võis kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida.

§ 82

lg-d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetatavatele sigarettidele ja nende hoidmisele. 10. 01.10.2017 jõustunud redaktsioonis kannab

§ 82pealkirja suitsetamisest loobumise korraldus.

Paragrahvi lg 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Vaidlustatud määrusega tunnistati kehtetuks varasemalt kehtinud

§ 82

lg-d 2 ja 21.

§ 82

lg 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas.

§ 641

p-de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdseks keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.

1. Kaebaja poolt vaidlustatud justiitsministri määruse näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse § 51 lg-te 1 ja 2 mõttes, mida saaks HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel halduskohtus tühistada. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt nähtud ette teistsugune menetluskord. Seega ei ole kaebaja esitatud nõue lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määruse nr 3-17-749 p 9).
2. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab Ivo Kuliku kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
3. Kohus märgib, et ei ole Ivo Kuliku kaebust jätnud käiguta, selgitamaks välja, kas kaebaja on soovinud koos kaebusega esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eelduseks on HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 järgi pooleli olev menetlus. Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi antud vastusest nähtub, et Ivo Kulik ei ole vanglale ega ministeeriumile seoses suitsetamise keeluga esitanud vaideid või muid pöördumisi. Kuna puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, mistõttu isegi, kui Ivo Kuliku kaebus oleks sisaldanud esialgse õiguskaitse taotlust, jätaks kohus selle HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohus pidanud põhjendatuks küsida Ivo Kuliku seisukohta, kas kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust.
4. Kohus selgitab kaebajale eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrusest nr 3-17-749 tulenevalt, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada alates 01.10.2017 jõustunud

redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on 2 kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti (sh

) põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (edaspidi TVK) p 2.

1. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati TVK-s Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/
3. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
4. Kui Ivo Kulik leiab, et Tartu Vangla on tema õigusi rikkunud, siis TVK muudatuste osas tühistamiskaebuse esitamine on tõhus õiguskaitsevahend. Täiendavalt võib olla asjakohane kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks kaebaja taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määruse nr 3-17-749 p 12). Ühes vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik kohtult taotleda ka esialgset õiguskaitset (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).
5. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse kohtule esitamiseks tuleb aga esmalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, nagu kohus juba käesoleva määruse p-s 15 märkis. Käesolevalt võib aga tühistamiskaebuse osas olla vaide esitamise 30-päevane tähtaeg juba möödunud. Seda isegi, kui arvestada, et üldkorraldust on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 määruse nr 3-3-1-95-07 p 13-14). (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3