← Eesti

2-17-4994/20

Obsah (6)§ 656§ 436§ 438§ 230§ 392§ 173

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10. november 201

) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi saadetakse läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel, sest ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Kaebus rahuldatakse osaliselt. 6.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Otsust tehes hindab kohus

§ 438

lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib 2

(4)

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist

§ 230

lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda

§ 230lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt.

  1. Lapse ülalpidamisasjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (vt Riigikohtu
  2. aprilli 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-09, p 11). Praegusel juhul maakohus selgitamiskohustust ei täitnud ega teinud ettepanekuid tõendite esitamiseks. Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud olnud maakohtus arutluse all ja neid ei ole vajalikus ulatuses esile toodud. Kohtul tuleb eelmenetluses selgitada mh välja, milliseid faktiväiteid soovivad pooled asjaolude kohta esitada ning milliste tõenditega tõendada (

§ 392lg 1 p-d 3 ja 4).

Kui hageja on hagi alusena mõne olulise asjaolu märkimata jätnud, siis tuleb kohtul talle eelmenetluses hagi puudust selgitada ja anda võimalus hagi muutmiseks või täiendamiseks (Riigikohtu

  1. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 11). Poolte võrdsusest tulenevalt tuleb juhul, kui kostja esitatud faktilised asjaolud ei ole tema vastuväiteid arvestades piisavad, ka kostjale seda selgitada, andes talle samuti võimaluse esitada vastuväiteid kinnitavaid faktilisi asjaolusid (vt eespool p 6 ja Riigikohtu
  2. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).
  3. Maakohus lähtus põhjendamatult kitsalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatust ega arvestanud hagis esitatud asjaolusid. Kohus jättis tähelepanuta, et hagiavalduse järgi on hageja vajadused 313 eurot kuus, mistõttu ei ole aru saada, millistel asjaoludel nõuab ta kostjalt 235 euro (miinimumelatis) maksmist. Kui vanemad peavad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdses ulatuses, siis eeldab miinimummääras elatise väljamõistmine lapse vajadusi summas 470 eurot kuus. Miinimumelatisele vastavate kulude tõendamise kohustusest vabastamise ei tähenda, et kui hageja toob esile sellest väiksemad kulud, siis saaks kohus välja mõista esile toodud kuludest ja vanema kohustuse ulatusest suurema elatise. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ja teise vanema vastava kohustuse ulatust (vt Riigikohtu
  4. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16). Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (PKS § 105 lg 3). Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada vanemate sissetulek, millest nad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt Riigikohtu
  5. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p 21.2, ja selles viidatud
  6. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Arvestades eelnevat tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel seoses esitatud hagiga tuvastada hageja vanemate varaline seisund ning hinnata, kas esineb alus ülalpidamiskohustuse täitmise võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumiseks, st kas on põhjendatud panna kostjale kohustus katta hageja vajadusi suuremas osas kui pool.
  7. Kostja avaldas, et ei ole võimeline nõutud elatist maksma oma majandusliku olukorra tõttu. Maakohus jättis kostja väited tähelepanuta ega selgitanud välja, mis on selle aluseks olevad asjaolud. Apellatsioonkaebuses tugines kostja sellele, et tal on kohustus üleval pidada ka teist alaealist last. Ka selle asjaolu oleks maakohus pidanud välja selgitama juba eelmenetluses. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Järeldus selle kohta, kas vanema teine laps osutuks vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, 3

(4)saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse (vt Riigikohtu
  1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1716, p 12). Arvestades eelnevat tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel ka tuvastada kostja teise lapse vajadused ja nende rahuldamise võimalused (mh teise lapse ema võimalused).
  2. Maakohus ei eristanud hageja nõuet perioodi eest enne hagi esitamist ja alates hagi esitamisest. PKS § 108 järgi on enne hagi esitamist möödunud aja eest hagejal küll ülalpidamiskohustuse nõue kuni aasta ulatuses, aga selle nõude rahuldamise eeldused võivad olla erinevad. Ka vaidluse seda aspekti peab maakohus pooltega arutama. Üldjuhul on otstarbekas mõista elatis välja kindla summana kohtulahendi tegemise aja seisuga ja edasiulatuvalt perioodiliselt. Selleks tuleb välja selgitada menetluse kestel tasutud elatise summa.
  3. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu
  4. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13; samuti
  5. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik, ja
  6. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-187-14, p 42). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus.
  7. Ringkonnakohus selgitab pooltele, et ka kohtumenetluse ajal tuleb kostjal maksta elatist hageja ülalpidamiseks. Kaebuse kohaselt on kostja nõus maksma 150 eurot kuus, st vähemalt selles summas tuleb elatist ka maksta ja sellest kohut mõistlikult teavitada. Kui kostja ei täida menetluse ajal lapse ülalpidamise kohustust, siis on hagejal õigus taotleda hagi tagamise korras kostja kohustamist mõistlikus ulatuses elatismaksete tegemiseks. 13.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.