Võlgnikule teadaolevalt tegi kohtutäitur 16.12.2016.a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse sissenõudjalt, kuid ei ole lõpetanud täitemenetlust nr 119/2012/1159 ega vabastanud võlgniku vara arestist. 01.03.2017.a. esitas võlgnik kohtutäitur Taive Peedosaarele taotluse täitemenetluse lõpetamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks. Kohtutäitur teatas 22.03.2017.a. vastuses võlgniku pöördumisele, et keeldub menetluse lõpetamisest, kuna sissenõudjaga on pooleli vaidlus kohtutäituri tasu osas ja seetõttu ei ole selge, kes jääb kohustatud isikuks tasu osas. Kohtutäitur oli seisukohal, et alles peale sissenõudja poolt kohtutäituri tasu maksmist lõpetatakse avaldaja (võlgniku) suhtes toimuv täitemenetlus. Avaldaja esitas kohtutäiturile kohtutäituri 22.03.2017.a. otsuse peale kaebuse, milles palus avaldaja kaebus rahuldada, lõpetada täitemenetlus 119/2012/1159 ja vabastada vara arestist. Kohtutäitur jättis oma 19.04.2017.a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata, viidates samadele põhjendustele, mis sisaldusid kohtutäituri 22.03.2017.a otsuses. Kohtutäitur rikub
-is sätestatut, kui sissenõudjalt
lg 1 p 1 sätestatud taotluse saamisel keeldub lõpetama täitemenetlust ja võlgniku vara arestist vabastamast. 19.04.2017.a. otsuses toodud põhjenduse (sissenõudjal on tasumata kohtutäituri tasu) täitemenetluse lõpetamata jätmiseks on otsitud ega anna õiguslikku alust keelduda menetluse lõpetamisest. Sissenõudja ei vaidlusta asjaolu, et tema on
lg 1 p 1 alusel avalduse esitamise korral kohustatud isikuks kohtutäituri tasu maksmisel. Vaidlus käib tasu suuruse üle. Nimetatud asjaolu on teada ka kohtutäiturile. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-36-16 punktis 18 sõnaselgelt märkinud, et sissenõudja on KTS § 41 lg 2 kohaselt kohtutäituri tasu maksma kohustatud subjekt ka juhul, kui sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse lõpetamise avalduse (
Kaebuse esitaja rõhutab, et
lg 1 p 1, mille kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel, ei näe kohtutäiturile ette vastavasisulise avalduse saamise korral diskretsiooniõigust selle üle, kas võlgniku suhtes menetlus lõpetada või mitte. Kohtutäitur põhjendab täitemenetluse lõpetamata jätmist Riigikohtu lahendiga, milles on käsitletud
Riigikohus on selgelt eristanud kahte erinevat täitemenetluse lõpetamise alust ja nende tagajärgi:
muul põhjusel, kui võla maksmine, menetluse lõpetamisel on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuks sissenõudja (3-2-1-32-16 punktis 13) ja sellisel juhul puudub kohtutäituril õigus jätkata menetlust võlgniku suhtes.
lg 1 p 2 alusel (võla maksmine otse sissenõudjale) aga on kohtutäituri tasu osas õigus Riigikohtu juhiste kohaselt täitemenetlust võlgniku suhtes jätkata, kuna sissenõudja nõude rahuldamine hõlmab ka kohtutäituri tasunõuet. Kuna käesoleval juhul ei ole sissenõudja esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks põhjusel, et võlg on otse tasutud ehk
lg 1 p 2 alusel, vaid muul põhjusel, s.o.
lg 1 p 1 alusel, on kohtutäituri viited Riigikohtu juhistele menetluse jätkamise õigustamisel asjakohatud. Avaldaja suhtes toimuv täitemenetlus ei sõltu ega saa sõltuda sissenõudja kohustuse täitmisest, kuna kohtutäituril puudub nõudeõigus tasu osas avaldaja kui võlgniku vastu. Seega on avaldaja suhtes menetluse jätkamine ja tema vara aresti all hoidmine vastuolus seadusega ja sellega rikutakse oluliselt avaldaja õigusi. KOHTUTÄITURI SEISUKOHT Kohtutäitur leiab vastuses (tl 30-32), et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur on võlgnikule ning ka tema esindajale selgitanud, et täitemenetlus lõpetatakse siis, kui kõik täiteasjaga seotud nõuded on rahuldatud. Eeltoodud seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendi 3-2-1-51-17, p 21 “…kohtutäituril ei ole vähemalt üldjuhul põhjust lõpetada täitemenetlust enne, kui rahuldatud on ka kohtutäituri tasunõue, sest sissenõudja nõude
lg 1 p 2 tähenduses hõlmab ka täituri tasunõuet (vt Riigikohtu 16.septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p 29). Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses (Riigikohtu 15.juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 17). Samuti on sissenõudjal õigus nõuda, et täitemenetlust ei lõpetataks
lg 1 p 2 alusel seni, kuni võlgnik on KTS § 41 lg 2 järgsed summad tasunud (Riigikohtu 15.juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3216, 18).” Võlgniku esindaja on edastanud kohtutäiturile kompromissettepaneku, kuid arvestades kohtutäituri seaduse § 28 lg 2 teises lauses sätestatut, mis määrab kohtutäituri tasustamise põhimõtted, on täituril keelatud tasu osas kokkuleppeid sõlmida. Kohtutäitur on võlgniku esindajale edastanud seisukoha, et juhul, kui võlgnik deponeerib vähendatud kohtutäituri tasu kohtutäituri ametialasel arvel, saab täitemenetluse võlgniku vastu lõpetada. SISSENÕUDJA SEISUKOHT Sissenõudja leiab (tl 31-32), et esitatud kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 1 alusel avalduse saamisel ei ole kohtutäituril valikuõigust ning kohtutäitur peab lõpetama võlgniku suhtes täitemenetluse ning nõudma kohtutäituri tasu vähendatud ulatuses sisse sissenõudjalt. Kohtutäitur viitab järjepidevalt Riigikohtu lahenditele, millel ei ole käesoleva asjaga puutumust.
muul põhjusel, kui võla maksmine, menetluse lõpetamisel on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuks sissenõudja (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-16, punkt 18) ja sellisel juhul puudub kohtutäituril õigus jätkata menetlust võlgniku suhtes, kuna võlgniku vastu ei ole kohtutäituril nõuet.
lg 1 p 2 alusel (võla maksmine otse sissenõudjale) aga on kohtutäituri tasu osas tal õigus Riigikohtu juhiste kohaselt täitemenetlust võlgniku suhtes jätkata, kuna sissenõudja nõude rahuldamine hõlmab ka kohtutäituri tasunõuet (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-77-15 p 29 ja 3-2-1-32-16 p 17). Seega on üheselt selge, et kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuks on sissenõudja, kelle suhtes kohtutäitur ka ise on 16.12.2016.a. teinud tasu väljamõistmise otsuse ja kelle vastav kohustus tuleneb selgelt KTS § 41 lg 2. Seadus ei anna võimalust jätkata menetlust võlgniku suhtes olukorras, kus võlgniku vastu puuduvad nõuded. Sellise käitumisega rikutakse võlgniku õigusi ja tekitatakse talle kahju. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Täitemenetluse seadustiku (
) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub maakohtu pädevusse kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja
MS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus, juhindudes TsMS § 477, on teinud menetlusosaliste seisukohad ja muud materjalid menetlusosalistele e-toimiku kaudu nähtavaks, menetlusosalised ei ole taotlenud enda kohtu poolt ära kuulamist. Kohus loeb asja lahendamiseks piisavaks menetlusosaliste kirjalikult esitatud seisukohti ja dokumente. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtutäiturile esitatud kaebuses taotles kaebuse esitaja kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamist ja vara arestist vabastamist
lg 1 p 1 alusel, kuna sissenõudja oli esitanud kohtutäiturile vastava avalduse.
Kohtutäitur jättis vaidlustatud otsusega võlgniku taotluse täitemenetluse lõpetamise ja vara arestist vabastamise nõudes rahuldamata (tl 6-8). Kaebuse esitaja on vaidlustanud kohtutäituri otsuse, leides, et kohtutäitur rikub
-is sätestatut, kui sissenõudjalt
lg 1 p 1 sätestatud taotluse saamisel keeldub lõpetama täitemenetlust ja võlgniku vara arestist vabastamast. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all, et sissenõudja on esitanud 07.12.2016.a. taotluse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 119/2012/1159
Vaidluse all on asjaolu, kas kohtutäitur saades
lg 1 p 1 sätestatud avalduse sissenõudjalt menetluse lõpetamiseks on kohustatud täitemenetluse lõpetama või võib jätkata täitemenetlust võlgniku suhtes kohtutäituri tasu saamiseks, mille maksmiseks on kohustatud sissenõudja. Kohus nõustub kaebuse esitaja ja sissenõudjaga, et
KTS-is ja
-is ei ole sätestatud võimalust jätkata sissenõudja sellekohase täitemenetluse lõpetamise avalduse alusel menetlust üksnes täituri tasu sissenõudmiseks.
Käesolevas asjas ei ole ka vaidlust selles, et täituri tasu tuleb hüvitada sissenõudjal. Seda seisukohta täituri kulude hüvitamiseks sissenõudja poolt täitemenetluse lõpetamisel
lg 1 p 1 alusel kinnitavad ka mitmed Riigikohtu lahendid (näiteks kohtuasjas nr 3-2-1-36-16, p 18). Kohtutäitur ise on 16.12.2016.a. teinud sissenõudjalt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl 26-27). Kohtutäituri ja sissenõudja vahel on pooleli küll vaidlus kohtutäituri tasu suuruse üle, kuid mitte tasu maksmise kohustuse suhtes.
p 16 järgi on kohtutäituri tasu ja täitekulude määramise otsus iseseisev täitedokument, mille täitmiseks saab vajadusel kohtutäitur algatada täitemenetluse. Kohus nõustub kaebuse esitajaga ja sissenõudjaga, et kohtutäituri poolt viidatud Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-2-1-51-17, 3-2-1-77-15 , 3-2-1-32-16 jt käsitlevad täitemenetluse lõpetamise juhte
Sissenõudja nõue
Neil asjaoludel nõustub kohus kaebuse esitajaga ja sissenõudjaga, et kuna võlgniku vastu nõuded puuduvad, tuleb tema vastu algatatud täitemenetlus lõpetada.
lg 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Seega tuleb A. U. kaebus kohtutäituri otsuse peale täiteasjas nr 119/2012/1159 rahuldada ja tühistada kohtutäitur Taive Peedosaare 17.aprilli 2017.a. (digiallkirjastatud 19.aprillil 2017.a.) otsus täiteasjas nr 119/2012/1159, millega kohtutäitur jättis rahuldamata A. U. taotluse täitemenetluse lõpetamiseks ja vara arestist vabastamiseks täiteasjas nr 119/2012/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.