← Eesti

2-16-5962/50

Obsah (13)§ 635§ 640§ 14§ 1043§ 113§ 23§ 641§ 642§ 127§ 115§ 1044§ 1045§ 140

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-5962 Otsuse kuupäev Tartu, 20. detsember 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Koh

) § 113 lg-st 1 tulenevas määras alates

  1. aprillist 2016 kuni põhivõla tasumiseni.
  2. Kostja I vaidles hagile vastu. Kostja I leidis, et AS-i HANSABUSS buss ei ole hävinud juhuslikult ning kostja I ei vastuta sõiduki hävimise eest, mistõttu on hageja nõue kahjuhüvitise ning viivise saamiseks alusetu ja põhjendamatu. Kostja I on hinnapakkumises märkinud järgmist: „Pakkumine ei sisalda varjatud vigastuste või pakkumises välja toomata detaile ning vahetust.“ Töövõtulepingu järgi pidi kostja I tegema keretöid enda pakkumuse kohaselt. Lisaks pidi kostja I tellija ning kindlustusandja saadud juhiste järgi kontrollima enne keretööde algust võimalike varjatud kahjude olemasolu esisillas, roolikarbis, käigukastis ning mootoris. Webasto eelsoojendi ei kuulu sõiduki juhtimissüsteemi, ei ole alusvankri, esisilla, roolikarbi, käigukasti ega mootori osa, 2

(10)2-16-5962 vaid kuulub sõiduki eelsoojendussüsteemi ning on oma olemuselt iseseisva süsteemina lisavarustus. Hageja viidatud Webasto kontrollimine ei olnud töövõtulepinguga kokku lepitud ning tellija ei täpsustanud selle kontrollimise vajadust töövõtjale antud juhistes. Sõiduki avariijärgse seisundi (sh vajalikud remonditööd) olid tuvastanud tellija ja kindlustusandja enne sõiduki kereremondi töödeks üleandmist kostjale I. Tegemist ei ole juhusliku hävimisega, kuna bussis tekkinud tulekahju ei olnud juhusliku faktori tagajärg, vaid tulenes bussi enda omadustest. Bussi hävimine on saanud alguse selle enda süsteemidest, mitte välistest mõjuritest. Kostja I ei saanud kasutada eelsoojendit bussi pesemise või salongi puhastuse ajal, kuna tal ei olnud võimalik süsteemi kasutada. Webasto eelsoojendi sundlülitamine armatuurlaualt ei ole tehniliselt võimalik, kui selle süsteemi juhtpaneel on enne programmeerimata. Kuivõrd buss ei süttinud tellija juhiste järgi kontrollitud süsteemidest, siis kostja I vabaneb vastutusest bussi kahjustumise eest. Kostja I ei seadnud kahtluse alla, et tulekahju kese oli Webasto elektrimootori juures.
  1. Kostjad II–IV vaidlesid hagile vastu. Ei ole tõendatud, et tulekahju sai alguse Webasto eelsoojendist. Kostjate II–IV hinnangul võis raske liiklusõnnetuse tulemusel tõenäoliselt kahjustuda ka mõni muu elektriline seadeldis või kogu bussi elektrisüsteem ning hiljem põhjustada selle süttimise. Hageja ei ole tõendanud, et eelsoojendi oli sisse lülitatud. Kostjad III–IV ei ole bussi puhastustööde käigus Webasto eelsoojendit kasutanud ning selleks puudus ka vajadus. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad III–IV oleksid Webasto eelsoojendi sisse lülitanud. Kostjate III–IV ülesandeks oli puhastada bussi sisemised pinnad. See ei sisaldanud bussi käitamist ning bussi sisemise puhastamise jaoks ei olnud vajalik ühtegi bussi juurde kuuluvat tehnoloogilist või elektroonilist seadet kasutada. Kostjatele II–IV ei olnud teada, millise avarii oli buss täpselt teinud ning mis oli kahjustada saanud. Samuti ei ole kostjaid II–IV mingil viisil teavitatud võimalikest varjatud ohtudest või tehnilistest puudustest. Juhul kui kohus peaks leidma, et hageja nõue kostjate II–IV vastu on osaliselt või täielikult põhjendatud, siis peaks kohus kostjatelt II–IV väljamõistetavat kahju vähendama, arvestades seda, et kostjad III ja IV on füüsilised isikud, samuti seda, et nende tehtud tööde maht piirdus 450 euroga. Lisaks tuleks kahjuhüvitise määramisel arvesse võtta hageja käitumist. Ta esitas kostjate II–IV vastu hagiavalduse alles kolme aasta möödudes ning kostjatega II–IV enne kohtuväliselt kontakteerumata. Lisaks paluvad kostjad II–IV jätta hagi rahuldamata nõudeõiguse lõppemise tõttu. Kostjad II–IV leidsid, et juhul kui bussi kindlustusjuhtumieelne väärtus oli hageja hinnangul 127 000 eurot, millest hageja maksis kindlustushüvitisena välja 125 000 eurot, siis sai hagejal tekkinud kahju olla 125 000 – 65 000 = 60 000 eurot, millele lisandusid 600 eurot ekspertiisi ja 2464 eurot 90 senti transpordi eest, ehk 63 064 eurot 90 senti, mitte 83 564 eurot 90 senti.
  2. Harju Maakohus jättis
  3. detsembri
  4. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt välja menetluskulud kostja I kasuks 4015 eurot, kostja II kasuks 1527 eurot 50 senti, kostja III kasuks 1833 eurot ja kostja IV kasuks 1833 eurot. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja I olid sõlminud bussi remontimiseks töövõtulepingu.

§ 635

lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled töövõtu ulatuse üle ning kas kostjal I oli Webasto eelsoojendi korrashoiu kontrollimise kohustus või eeldas selline kontroll tellija konkreetset juhist. Maakohus leidis, et kuna töö hävis, tuleb kohaldada

§ 640, mis sätestab töövõtja vastutuse kuni töö valmimiseni.

Hageja ei olnud tööd vastu võtnud, mistõttu tuleb hinnata

§ 640

lg 2 kohaldamist.

§ 640

ei rakendu, kui töö hävis või kahjustus ühe või teise töövõtulepingu poole tegevuse tagajärjel. Siinjuures on vaidlus selles, kas hageja pidi kostjale I andma korralduse kontrollida Webasto eelsoojendi korrasolekut. Arvestada tuleb lepingueelsete läbirääkimiste 3

(10)2-16-5962 sätetega (

§ 14

). Seega oli pooltel kohustus käituda läbirääkimistel teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt, arvestada üksteise õiguste ja huvidega. Vaatamata üldisele teatamiskohustuse tunnustamisele on lepingupoolel endal samuti kohustus teavet hankida, et oma huve kaitsta. Tuvastamaks, kas tegemist oli asja juhusliku hävimisega, esitas hageja tulekahju tekkepõhjuste tõendamiseks eksperdiarvamuse nr 20120501001, mille kohaselt süttis põlema bussi mootoriruum ning tulekahju võis tekkida Webasto eelsoojendi elektrimootorist, millele viitavad tugevad termilised kahjustused selles piirkonnas. Samuti on märgitud, et tulekahju tekkimine oli võimalik ainult sisselülitatud Webasto eelsoojendiga. Kostjad esitasid asjatundja arvamuse, mille kohaselt Webasto eelsoojendi veatõrke korral ei lase eelsoojendi end käivitada, samas on võimalik, et korraliste hoolduste tegemata jätmisel võib elektrimootor süttida. Ei ole tõendatud, et Webasto eelsoojendi oli bussi koristamise ajal sisse lülitatud. Samuti ei ole tõendatud asjaolu, et Webasto eelsoojendi oli korrapäraselt hooldatud. Eksperdiarvamusest nr 20120501001 luges maakohus tuvastatuks, et tulekahju kese oli Webasto eelsoojendi elektrimootori juures, samas on asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuse kohta oletuslikku laadi, sedastades, et „võib jõuda järeldusele, et tulekahju võis tekkida Webasto eelsoojendi elektrimootorist (vaata ka joonist 1), millele viitavad tugevad termilised kahjustused antud piirkonnas“. Maakohtu hinnangul ei andnud hageja konkreetseid juhiseid süsteemi korrashoiu kontrollimise kohustuse kohta. Tegemist ei olnud bussi juhusliku hävimisega. Riskiteguriteks võisid olla asjaolud, et bussi Webasto eelsoojendi oli jäetud nõuetekohaselt hooldamata või selle süsteem sai avarii käigus kahjustada. Nimetatud asjaolu ei saanud olla kostjale I töölepingu sõlmimisel teada. Samuti ei ole sellisest ohust kostjat I teavitatud. Riskitegureid ei välista uuringu raport nr 16026 ega lükka ümber AS-i HANSABUSS koostatud kinnitus, et buss oli igapäevaselt kasutuses ja tehniliselt korras. Asjaolu, et Webasto eelsoojendi võimalik süttimine oli kostja I kontrolli all, on ümber lükatud Webasto eelsoojendite ametliku esindaja Eestis, Aktsiaseltsi K.G. Knutsson tootejuhi Meelis Laanemetsa arvamuse ja kasutusjuhendiga. Sellest tulenevalt on eksperdiarvamuse nr 20120501001 järeldus pealiskaudne, kuna seadet ei ole piisavalt põhjalikult kontrollitud, tegemata on jäetud eelsoojendi juhtaju diagnostika, mille abil oleks olnud võimalik saada informatsiooni seadme töörežiimi ja veakoodide kohta. Puuduvad tõendid, et kostjad oleksid süsteemi sisse lülitanud, kuid isegi süsteemi sisselülitamisel ei oleks defektse Webasto eelsoojendi käivitumine võimalik selle kontrollmehhanismi tõttu. Seega oli tõendamata, et tulekahju sai alguse eelsoojendi elektrimootorist. Webasto eelsoojendi süttimine lisapõhjuseta on välistatud. Teiseks leidis kohus, et poolte läbirääkimistest tulenevalt oli töövõtt antud määratletult. Pakkumises on kirjas, et „pakkumine ei sisalda varjatud vigastuste või antud pakkumises välja toomata detaile ning vahetust“ (tl 12–15). Samuti on tellija andnud korralduse, et tuvastada tuleb võimalikud probleemid esisillas, roolikarbis, käigukastis ja mootoris (tl 16–17). Lisaks on tellija andnud konkreetsemaid juhiseid kahjustuste likvideerimiseks (tl 11). Asjatundja Meelis Laanemetsa arvamusega on tuvastatud, et vooluringi iga katkestamise tulemusena on vaja enne Webasto eelsoojendi kasutamist süsteemi juhtplokk eelprogrammeerida ning enne seda ei ole eelsoojendi sundkäivitamine võimalik. Kohus leidis, et Webasto eelsoojendi süsteemi kontrollimist ei olnud töövõtulepingus kokku lepitud ega olnud ka eraldi tellija juhistega antud kostjale I parandamiseks. Kohtu hinnangul ei tulene kostja I vastutus ka lepinguvälistest sätetest. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud. 4

(10)2-16-5962 Kostjate II–IV vastutus on lepinguvälise vastutuse sätete (

§ 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1054 lg 2 ja § 1050 lg 1) alusel välistatud.

Kohtu hinnangul oli tõendamata, et kostjad lõid oma tegevusega bussi põlemise olukorra ning et buss hävis sellisest olukorrast lähtunud riski realiseerumise tagajärjel. On tõendamata, et tulekahju sai alguse eelsoojendi elektrimootorist. Webasto eelsoojendi süttimine täiendava põhjuseta oli välistatud. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja III ja kostja IV käitumise tulemusena oleks saanud põlengut ära hoida. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja III seletuskiri, et kostjad oleksid hoolimatult suhtunud bussi põlengusse ega võtnud tarvitusele abinõusid põlengu kustutamiseks. Kuna kostjate vastutuse eeldused on täitmata, ei hinnanud kohus kahju suurusega seotud asjaolusid.

  1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
  2. Kostja I palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda.
  3. Kostjad II–IV palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  5. mai
  6. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi kostja I vastu rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi kostja I vastu, mõistis kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitise 83 564 eurot 94 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 23 104 eurot 43 senti ja sissenõutavaks muutuva viivise

§ 113lg 1 järgses määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni.

Ringkonnakohus jättis ½ hageja menetluskuludest kostja I kanda, ½ hageja menetluskuludest hageja kanda, kostja I menetluskulud tema enda kanda. Kostjate II–IV menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et bussis toimunud põlengu põhjusena saab lugeda tuvastatuks, et tuli sai alguse Webasto eelsoojendist. Sellele viitab nii Tuleohutusekspertiisi Büroo OÜ eksperdiarvamus kui ka Lettore OÜ uuringu raport. Mõlema tõendi kohaselt on asjatundjad jõudnud järeldusele, et põleng võis tekkida eelsoojendist. Tuleohutusekspertiisi Büroo OÜ eksperdiarvamuse järgi viitavad tulekolde alguskohale kõige tugevamad termilised kahjustused nimetatud piirkonnas. Lettore OÜ uuringu raportis toodud selgituste järgi võivad eelsoojendi ehitust arvestades olla põlengu algpõhjuseks korpuse tehniline vigastus või sisemine kütuseleke, mis võimaldas töötava eelsoojendi leegifrondil levida eelsoojendi põletist õhu ventilaatori elektrimootori tsooni ning sealt läbi korpuse ja õhu sissevõtuava mootoriruumi. Põlengu algpõhjusena on käsitletav ka kergestisüttivate ainete sattumine eelsoojendi õhu sissevõtuavast selle õhuvõtutrakti sisemusse. Samuti võib olla eelsoojendi süttimise põhjusena käsitletav eelsoojendi elektrimootori elektriline rike, mis põhjustas juhtmestiku või põlevmaterjalist kattedetailide ülekuumenemise ja isolatsioonimaterjali süttimise. Tehniliselt ei ole välistatud, et reisibussi eelsoojendi kahjustused tekkisid 26. oktoobril 2012. a toimunud liiklusõnnetuse tõttu, mille käigus paiskus buss kraavi paremale küljele ning selle tagajärjel tekkisid eelsoojendi vigastused või sattusid selle sisemusse põlevainest võõrkehad (I kd, tl 142–143). Ringkonnakohus pidas asjatundjate sellekohaseid selgitusi asjakohasteks ja usutavateks ega nõustunud maakohtuga, et asjatundjate arvamused lükkavad ümber Webasto eelsoojendite ametliku esindaja Eestis, Aktsiaseltsi K.G. Knutsson tootejuhi Meelis Laanemetsa arvamus ja kasutusjuhend. Toote maaletooja seisukohtadesse, sh väitesse, et avariis vigastada saada võinud eelsoojendi ei saa üldse käivituda ega kujutada endast mingit ohtu, tuleb ringkonnakohtu arvates suhtuda ettevaatusega. Tuleb arvestada, 5

(10)2-16-5962 et toote ametlik esindaja ei pruugi tootjavastutuse võimaliku riski tõttu olla arvamust andes erapooletu. Eeltoodu põhjal luges ringkonnakohus tuvastatuks, et tulekahju sai alguse eelsoojendi töökõlbmatusest. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga selles, et bussi eelsoojendi kui mugavusvarustusse kuuluva olulise tehnilise süsteemi avariijärgse korrasoleku kontroll ei olnud kostja I kohustuseks.

§ 23

lg 1 p 1 ja p 4 ning § 635 lg 1 mõtte järgi on töövõtu olemuslikuks eesmärgiks kokkulepitud tulemuse saavutamine. See on töövõtja põhikohustuseks ning seda tuleb kõnealusel juhul pidada esitatud kahju hüvitamise nõude lähtekohaks. Töövõtja peab tagama töö vastavuse ettenähtud eesmärgile ja tellija vajadustele. Töövõtja pidi bussi taastama raske avarii järel tekkinud kahjustustest, et bussi saaks uuesti eesmärgipäraselt kasutada. Pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu sõlmimisel oli kostja I lepingu sellisest eesmärgist ja tellija vajadustest teadlik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult mõistnud kostja hinnapakkumises toodud välistuse sisu, mille järgi ei sisalda pakkumine varjatud vigastuste või pakkumises välja toomata detaile ning nende vahetust. Ringkonnakohtu arvates on nimetatud välistusega silmas peetud seda, et tehtud pakkumise rahaline suurus hõlmab üksnes pakkumise tegemise ajaks tuvastatud vajalikke varuosi ja tööde hinda. Välistus ei tähenda seda, et kostja võis jätta pakkumises märkimata bussi puudused tuvastamata ja bussi lõplikult korda tegemata. Remondi käigus avastatud, kuid pakkumises märkimata puuduste korral oleks tulnud tellijal nende kõrvaldamise eest välistuse sisu kohaselt kostjale I üksnes täiendavalt tasuda. Asjaolu, et tellija on soovinud, et tuvastada tuleb võimalikud probleemid esisillas, roolikarbis, käigukastis ja mootoris, ei välista samuti kostja I vastutust. Tegemist ei ole tellija juhisega

§ 641

lg 3 tähenduses, mis oleks takistanud kostjal I eelsoojendi võimalikule rikkele tähelepanu pööramist. Samuti ei ole kostja I tõendanud, et ta oleks tellija juhiseid lepingu eesmärgi ehk bussi lõpliku kordategemise saavutamise seisukohast kontrollinud.

§ 641

lg 3 järgi ei või töövõtja eeldada, et tellija arvamus või juhised on ammendavad. Kostja I on valdkonna asjatundja, kes pidi enne tööle asumist ja ka töö tegemise käigus kontrollima, kas tulemuse saavutamine on võimalik või on tellija juhistel või asjal puuduseid, mis takistavad saavutada tellija juhiste järgimise korral tehtud töö vastavust ettenähtud eesmärgile ning tellija tegelikele vajadustele. Isegi siis, kui tellija tegutseb majandustegevuses töövõtulepingu raames, loetakse asjatundjaks eelkõige töövõtjat. See tähendab, et kostjal I tuli ilma erikorraldusteta teha kindlaks, mis remonti toodud bussil tegelikult viga on, seda enam, et avariist tingitud eeldatavad varjatud vigastused saavadki ilmneda sõiduki demonteerimise käigus. Pooled ei vaidle selle üle, et buss oli kostja I valduses remondiks viis kuud, et vead tuvastada ja kõrvaldada. Ka selle, et eelsoojendi oli jäetud varem nõuetekohaselt hooldamata, oleks kostja I saanud tuvastada, kui ta oleks eelsoojendi avariijärgset korrasolekut kontrollinud. Eeltoodu põhjal leidis ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et eelsoojendi süsteemi avariijärgset korrasolekut oleks tulnud töövõtulepingu järgi kontrollida. Hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus (

§ 641

) ning töövõtja vastutus selle eest (

§ 642). Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud eeldused täidetud.

Jättes eelsoojendi töökorras oleku kontrollimata, ei teinud kostja I bussi remonttöid

§ 641lg 2 p 1 järgi lepingule vastavalt ja rikkus sellega lepingut.

Kostja I on lepingu rikkumise eest

§ 642

lg 1 tähenduses vastutav, kuna põlengu põhjustanud rike ilmnes ajal, kui buss oli remonttööde tegemiseks kostjale I üle antud. Lepingu rikkumise ja kahju vahel on

§ 127

lg 4 järgi põhjuslik seos, kuna eelsoojendi korrasoleku kontrollimise ja selle parandamise või väljavahetamise korral ei oleks buss süttinud ega kahju tekkinud. Kahju tekkimise võimalus pidi olema kostjale raske avarii läbi teinud bussi taastamise kohustust arvesse võttes asjatundjana ka

§ 127lg 3 mõttes ettenähtav.

Kostja I oli töövõtulepingu sõlmimisel teadlik, millistel asjaoludel bussiga avarii toimus, ja seepärast pidi kostja aimama, millised võivad olla avarii 6

(10)2-16-5962 tagajärjel bussile tekkivad esmapilgul märkamata jääda võivad, kuid kontrollimist vajavad kahjustused. Samuti teadis kostja I, et bussi remontimise eesmärgiks oli selle täielik taastamine reisijateveo teenuse osutamise jätkamiseks. See tähendab, et kõigiti töökorda tuli seada ka eelsoojendi kui bussi mugavusvarustusse kuuluv oluline tehniline süsteem.

§ 115

järgse kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on

§ 127

lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb viidatud sätte alusel hagejale hüvitada hävinud bussi väärtus, millest on maha arvatud selle jäänuki eest saadud summa. Eeltoodu põhjal tuleb hagi kostja I vastu rahuldada ja mõista kostjalt I välja kahjuhüvitisena 83 564 eurot 90 senti, samuti sissenõutavaks muutunud viivis 23 104 eurot 43 senti. Alates kohtuotsuse tegemisest, s.o 18. maist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni tuleb kostjal I maksta viivist

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras.

§ 640

lg 2 ei ole kostja I suhtes rakenduva vastutuse alusena kohaldatav, kuna eespool tuvastatud asjaoludel ei olnud tegemist bussi juhusliku hävimisega. Samuti ei ole kostja I suhtes

§ 1044lg 2 järgi kohaldatav deliktiõiguslik vastutus.

Kostjate II–IV vastu on maakohus jätnud hagi õigesti rahuldamata. Maakohus on õigesti lähtunud sellest, et hageja ja kostjate II–IV vahel lepingu puudumise tõttu saaks kostjate II–IV suhtes rakendada üksnes deliktivastutust. Hageja heidab kostjatele ette tegevusetust ja seepärast saaks kostjate II–IV vastutus põhineda kas kaitsenormi (

§ 1045lg 1 p 7 ja lg 3) või käibekohustuse rikkumisel.

Hageja ei ole toonud esile ühtegi kaitsenormi, mille rikkumist saaks kostjatele II–IV ette heita, ja seepärast saab etteheide kostjate II–IV tegevusetuse kohta põhineda üksnes käibekohuste rikkumisel. Sõidukite puhastusteenust pakkuval ettevõtjal ega tema töötajatel ei ole käibekohustust kontrollida enne sõiduki puhastamise tööde tegemist sõiduki korrasolekut selle tehnilisest seisukorrast lähtuda võiva ja esmapilgul märkamatu süttimise ohu seisukohast. Selline kontrollikohustus saaks puhastusteenuse pakkujal olla üksnes ilmselge nt kohe märgatava kütuselekke vms vahetule süttimise ohule viitava olukorra suhtes, millega praegusel juhul tegemist ei olnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Kostja I palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas hagi kostja I vastu. Kostja I palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole ringkonnakohus tuvastanud tulekahju tekkepõhjust, vaid üksnes tulekahju leviku alguskoha. Selleks, et otsustada, kas kahju hüvitamise nõue on üldse tekkinud, oleks tulnud tuvastada tulekahju tekkepõhjus. Ringkonnakohus tugines tõenditele, kus asjatundjad on jõudnud järeldusele, et põleng võis tekkida eelsoojendist. Maakohus on õigesti märkinud, et asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuse kohta on oletuslikku laadi. Ringkonnakohus pole oletuslikkust ümber lükanud. Kuna tulekahju tekkepõhjust pole tuvastatud, ei ole võimalik conditio sine qua non põhimõttest lähtudes hinnata kostja I tegevuse või tegevusetuse seost kahjuga. Kostja I esitatud tõendist nähtus, et kahjustunud eelsoojendi ei olekski saanud käivituda. Hageja on bussi jäänuki võõrandamise ja aegumistähtaja lõpus esitatud hagiavaldusega loonud ise olukorra, kus pooltel ei ole enam võimalik tulekahju tekke asjaolusid kindlaks teha. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus isik teeb endast kõik võimaliku, et kahju tekkepõhjuse väljaselgitamine ei oleks enam võimalik, ja asub seejärel kohtus vaidlema, mis kahju tekkepõhjus ikkagi võis olla. 7

(10)2-16-5962 Ringkonnakohus on alusetult laiendanud töövõtulepingu piire. Kostja I nõustub sellega, et töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine. Samas ei tähenda eelmärgitu seda, et töövõtja peaks tegema hoomamata mahus töid – lepingu eesmärki tuleb tõlgendada töövõtu piiridest lähtuvalt. Pooled ei leppinud kokku, et kostja I pidi bussi ette valmistama kohe liinile minekuks. Kostja I kohustus oli tuvastada konkreetsed bussi puudused ja teha konkreetselt kokku lepitud tööd. Kostja I pädevuses on üksnes kere- ja veermikutööde tegemine. Kostja I hinnapakkumises on märgitud, et pakkumine ei sisalda varjatud vigastuste või antud pakkumises välja toomata detaile ning vahetust. Arvestades kokkulepitud tööde eesmärki, milleks oli viies tehnilises süsteemis või bussi komponendis (kere, sillad, juhtimissüsteem, käiguvahetussüsteem, mootor jõuallikana) puuduste tuvastamine ja kõrvaldamine, ei saa seda laiendada töödele, mis ei kuulunud töövõtulepingu alla. Ringkonnakohus on jätnud kahju suurusele esitatud vastuväited hindamata. Kostjad II–IV esitasid vastuväited, leides, et kui bussi kindlustusjuhtumieelne väärtus oli 127 000 eurot, millest hageja maksis kindlustushüvitisena välja 125 000 eurot, siis sai hagejal tekkinud kahju olla 60 000 eurot (125 000 – 65 000), millele lisandusid 600 eurot ekspertiisi ja 2464 eurot 90 senti transpordi eest, ehk kokku 63 054 eurot 90 senti, mitte 83 564 eurot 90 senti. Kostja I on kostjate vastuväidetega maakohtus ühinenud. Kohus oleks pidanud kahjuhüvitist

§ 140lg 1 alusel vähendama.

Ringkonnakohus on jätnud hindamata ka hageja ja kostja I majandusliku olukorra, mis erineb tuhandeid kordi. Hageja ei ole ka kahjustatud bussi omanik, vaid kindlustusettevõtja, kelle majandustegevuse sisuks ongi teiste isikute riskide maandamine. Sellega võib kaasneda mõne kaasuse puhul ka majanduslikult negatiivne tulemus. Kostja I on väikeettevõtja, kes üritab niigi keerulises konkurentsisituatsioonis oma majandustegevusega tegeleda. Ringkonnakohus oleks pidanud täiendavalt hindama kahjuhüvitise vähendamise osas ka asjaolu, et hageja on bussi jäänuki võõrandamise ja aegumistähtaja lõpus esitatud hagiavaldusega loonud olukorra, kus pooltel ei ole enam võimalik tulekahju tekke asjaolusid kindlaks teha. Sellest tulenevalt on kostjate võimalused olnud vastuargumentide esitamiseks piiratud, millest lähtuvalt tuleks täiendavalt kahjuhüvitist vähendada.

  1. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kassatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja I kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  3. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas ringkonnakohus on tuvastanud tulekahju tekkepõhjuse, kas ringkonnakohus on laiendanud põhjendamatult töövõtulepingu piire ning kas ringkonnakohus oleks pidanud kahjuhüvitise suurust vähendama.
  4. Kostja I tugineb kassatsioonkaebuses sellele, et ringkonnakohus pole tuvastanud tulekahju tegelikku tekkepõhjust. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus on arvestanud asjas esitatud asjatundjate arvamusi (Tuleohutusekspertiisi Büroo OÜ eksperdiarvamust (I kd, tl 19-27) ja Lettore OÜ uuringu raportit nr 16026 (I kd, tl 141–145)) ja järeldanud, et nende tõendite alusel saab lugeda tuvastatuks, et tulekahju sai alguse Webasto eelsoojendist. Seda ei lükanud ringkonnakohtu arvates ümber ka Webasto eelsoojendite ametliku esindaja Eestis, Aktsiaseltsi K.G. Knutsson tootejuhi M. Laanemetsa arvamus ja kasutusjuhend (I kd, tl 179–184). Seega on kahjunõude tekkepõhjus ringkonnakohtus tuvastatud. Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus 8

(10)2-16-5962 eelnimetatud tõendeid hinnates rikkunud ka menetlusõiguse norme. Tulenevalt TsMS § 688 lg-test 3–5 ei saa kolleegium ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata. 14. Kostja I tugineb kassatsioonkaebuses ka sellele, et ringkonnakohus laiendas põhjendamatult töövõtulepingu piire, kui leidis, et kostja I kohustuseks oli töövõtulepingu järgi kontrollida bussi eelsoojendit.

§ 635

lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine.

§ 641

lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 642

lg 1 esimese lause järgi vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Oluline on seega asjas tuvastada, milles pooled kokku leppisid. Toimiku materjalide järgi on kostja I saadetud hinnapakkumises märgitud: „Pakkumine ei sisalda varjatud vigastuste või antud pakkumises välja toomata detaile ning vahetust.“ (I kd, tl 15.) Kolleegiumi arvates on põhjendatud ringkonnakohtu järeldus, et hinnapakkumises märgitud välistusega on silmas peetud seda, et tehtud pakkumise rahaline suurus hõlmab üksnes pakkumise tegemise ajaks tuvastatud vajalikke varuosi ja tööde hinda. Samas ei selgu ringkonnakohtu otsuse põhjendustest, milliste tõendite või asjaolude alusel jõudis ringkonnakohus järeldusele, et kostja I kohustuseks oli töövõtulepingu järgi kontrollida ka Webasto eelsoojendussüsteemi. Toimikus on lisaks hinnapakkumisele ka AS-i HANSABUSS transpordi- ja logistikaosakonna juhataja M. Lepa

  1. novembril 2012 saadetud e-kiri hagejale, kus on viidatud, et „lisaks reaalsetele tehnilistele kahjudele võis avarii kaasa tuua veel varjatud kahjusid bussi alusvankri juures (esisild, roolikarp jm), käigukastis (võis viga saada käikude lülitussüsteem), mootoris (mootor töötas mingi aja külili asendis, mille korral puudus õlitus)“ (I kd, tl 11). Samuti nähtub toimikust, et kirjas, mille hageja saatis kostjale I ja AS-ile HANSABUSS, on viidatud sellele, et enne sõiduki keretööde algust tuleb tuvastada võimalikud probleemid esisillas, roolikarbis, käigukastis ja mootoris (I kd, tl 17). Eelnimetatud tõendid (eelkõige hageja kiri) viitavad kolleegiumi arvates võimalusele, et pooled leppisid kokku töödes, millele kostja I on menetluses viidanud. Kostja I viitas, et tema kohustuseks oli töövõtulepingu järgi puuduste tuvastamine ja kõrvaldamine järgmistes bussi süsteemides või komponentides: bussikere, sillad, juhtimissüsteem, käiguvahetussüsteem ning mootor jõuallikana. Kolleegium leiab, et selle kaasuse asjaoludel võiks kostja I kohustuse rikkumist ja vastutust jaatada juhul, kui kostja I oleks mõistlikult võttes pidanud märkama Webasto eelsoojendussüsteemi riket sõiduki kontrollimise käigus, kuid jättis sellest hageja informeerimata (vt informeerimiskohustuse kohta nt Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-10, p 9). Asjaolu, et Webasto eelsoojendussüsteemi rike oleks leitav tavapärase kontrollimise käigus ilma süsteemi demonteerimata, ei ole asjas tuvastatud. Kuna ringkonnakohtu järeldus, et kostja I kohustuseks oli töövõtulepingu järgi ka Webasto eelsoojendussüsteemi kontrollimine, ei ole kolleegiumi arvates piisavalt põhjendatud (TsMS § 654 lg-d 4 ja 5, § 669 lg 1 p 5), tuleb ringkonnakohtu lahend tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi ringkonnakohtule, et ringkonnakohus hindaks töövõtulepinguga kokkulepitud tööde mahtu esitatud tõendeid arvesse võttes. 9

(10)2-16-5962
  1. Kolleegium märgib, et välistatud pole kostja I vastutus kostjate II–IV eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 alusel. TsÜS § 132 lg 1 järgi vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 132 lg 2 järgi vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas hageja on esitanud menetluses asjaolusid, mille alusel võiks tulla kõne alla kostja I vastutus TsÜS § 132 järgi.
  2. Kui ringkonnakohus leiab ka asja uuel läbivaatamisel, et kostja I on rikkunud oma lepingulist kohustust ning vastutab hagejale tekkinud kahju eest, tuleb ringkonnakohtul hinnata ka seda, kas praegustel asjaoludel on alust kahjuhüvitise suurust

§ 140

lg 1 alusel vähendada (vt töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude puhul

§ 140kohaldamise kohta Riigikohtu 25.

novembri

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-15, p 13).
  2. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.
  3. Kostja I kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon kostjale I tagastada. Villu Kõve Henn Jõks Ants Kull 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.