1-15-9413/20

(4)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sulev Lindepuu on Tartu Maakohtu 25.01.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9413 süüdi tunnistatud KarS § 113 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 7 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti Sulev Lindepuule 4 aastat 8 kuud vangistust. Sulev Lindepuule mõistetud karistuse algust loeti KarS § 68 lg 1 alusel alates 04.07.
2. a, s.o Sulev Lindepuu kahtlustatavana kinnipidamise päevast. Kohtuotsus jõustus 02.02.
3. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.07.2015 ja lõpeb 04.03.
4. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 04.11.
5. 01.11.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Sulev Lindepuu ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Sulev Lindepuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates on positiivne, et Sulev Lindepuu on läbinud vangistuses sotsiaalprogramme ja osalenud tööhõives. Negatiivne on süüdimõistetu puhul tema isik, kuriteo sooritamise asjaolud, elutingimused peale vabanemist ja tema käitumine karistuse kandmise ajal (kaks kehtivat distsiplinaarkaristust). Samuti asjaolu, et vabanemise korral puudub isikul töökoht ja seega ka sissetulek (vabanemisfondis 79,35 €), puudub lähedaste toetus. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Sulev Lindepuu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Sulev Lindepuu avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda ja minna elama Pärnusse Aktiveerimiskeskusesse, mis on mõeldud vanglast vabanenutele. Vanglas on kinnipeetav läbinud programmi „Viha juhtimine“ ja praegu töötab. „Eluviisitreeningu“ programmi saab läbida keskuses. Sulev Lindepuu selgitas, mille eest on mõistetud talle distsiplinaarkaristusi. Vabaduses on Sulev Lindepuul väidetavalt olemas töökoht Pärnus kalatööstuses. Kaitsja leidis, et dokumendid ja asjaolud oleks justkui Sulev Lindepuu vabastamise vastu. Vaatamata sellele leidis kaitsja, et varasemad karistused on Sulev Lindepuu puhul ületähtsustatud, need on arhiveeritud karistused. Samuti leidis kaitsja, et üks karistuse eesmärk, isoleerimine, on juba oma eesmärgi täitnud ja praegu tuleks pöörata rõhku sellele, kuidas inimest hakata ühiskonda tagasi tooma. Tegemist ei ole eeskujuliku minevikuga inimesega, tal ei ole ka lähedasi, kuid praegu oleks tal oluliselt parem sulanduda ühiskonda, kui ta vabaneb elektroonilise järelevalvega ja läheb aktiveerimiskeskusse, kus on tema üle järelevalve. Kaitsja arvates tasub seda proovida, sest risk ei ole teab mis suur. Seda enam, et need kohustused, mis vangla on teinud ettepaneku kohaldada, on küllalt karmid ja kui ta neid ei täida, siis läheb ta vanglasse tagasi. Kaitsja esitas ka kaitsetasu taotluse ning palus võimalusel jätta sõidukulud riigi kanda, kuna kaitsja sõitis kohtuistungile Tallinnast pikka maad. 2

(4)KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sulev Lindepuu temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Sulev Lindepuu vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxTegemist on Pärnu Linnavalitsusele kuuluva elamispinnaga, mis on antud tähtajatule rendile nimetatud keskusele. Keskuse juhataja xxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Keskus on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Sulev Lindepuu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sulev Lindepuud on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, varasemad karistused on praeguseks kustunud. Vanglakaristust kannab Sulev Lindepuu neljandat korda. Sulev Lindepuu on ka varasemalt pannud toime vägivallakuritegusid, kuid esmakordselt on kuritegu lõppenud kannatanu surmaga. Käesolevat karistust kannab Sulev Lindepuu eluvastase süüteotapmise- eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Ka karistuse kandmise ajal ei ole Sulev Lindepuu suutnud kehtestatud reegleid järgida, tal on praegu kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimane neist on määratud 12.09.2017, s.o vaid kuu enne vangla iseloomustuse koostamist. Isik, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks endale teadvustama, kui oluline on kehtestatud korra järgimine ka kinnipidamisasutuses. Just isiku käitumise järgi saab kohus hinnata, kas karistus on kinnipeetavale avaldanud vajalikku mõju ja muutnud tema suhtumist selliselt, et ta oleks valmis vabaduses täitma ühiskonnas kehtestatud reegleid. Sulev Lindepuu oma käitumisega annab põhjust selles kahelda. Individuaalset täitmiskava on kinnipeetav täitnud, läbitud on sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“, kuid läbimata on sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Tööhõives Sulev Lindepuu osaleb. Kohtu arvates oleks edasiste kuriteoriskide vältimiseks vajalik ka teised individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused läbida enne isiku vabanemist. Sulev Lindepuu vabanemisjärgsete elutingimuste puhul saab pidada positiivseks kindla elukoha olemasolu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus pakutakse isikule lisaks majutusele ka teisi teenuseid, mis teda ühiskonda sulandumisel abistavad. Väidetavalt on Sulev Lindepuul olemas võimalus ka tööle saada. Negatiivseks peab kohus asjaolu, et isikul puudub toetav lähivõrgustik ning ka seda, et Sulev Lindepuu suhtlusringkond on koosnenud valdavalt alkohoolikutest, mis soodustab õigusvastast käitumist. Kõike eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et Sulev Lindepuu vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Esmalt leiab kohus, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei vasta toimepandud kuriteo raskusele. Sulev Lindepuule on eluvastase süüteo eest mõistetud karistus, mis jäi seaduses sätestatud sanktsiooni alammäära lähedale ning mida vähendati veel ühe kolmandiku võrra asja 3

(4)arutamise tõttu lühimenetluses. Seega on Sulev Lindepuu teise inimese tapmise eest praeguseks karistust kandnud vaid kaks aastat ja neli kuud, mis ei ole kohtu arvates piisav. Lisaks eeltoodule ei ole praeguseks ärakantud karistus Sulev Lindepuu puhul oma eesmärki täitnud. Sulev Lindepuu on karistuse kandmise ajal toime pannud mitmeid distsipliini rikkumisi, millest saab järeldada, et isik ei ole oma suhtumist kehtestatud reeglitesse vajalikul määral muutnud. Ka Sulev Lindepuu vabanemisjärgsed elutingimused ei garanteeri isiku edaspidist õiguskuulekat käitumist. Seega ei esine Sulev Lindepuu puhul selliseid asjaolusid, mis tema vabastamist võimaldaksid, mistõttu jätab kohus Sulev Lindepuu tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Menetluskulud Sulev Lindepuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 27.11.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Ahto Sirendi. Kaitsja esitas 27.11.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 153,24 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 153,24 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsja palus kohtuistungil jätta menetluskulud (sõidukulu) osaliselt riigi kanda. Kohtu arvates on kaitsja taotlus põhjendatud ja määrab, et Sulev Lindepuult tuleb riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest summas 96 eurot. Sõidukulu summas 57,24 eurot jääb riigi kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4