Obsah (6)
§ 657§ 651§ 330§ 436§ 230§ 367Tsiviilasi nr 2-16-7374 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2017.a, Tallinn Tsiviilasj
§ 657lg 1 p 3).
Määruskaebus tuleb seega rahuldada. 7. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, milles hagi rahuldati ja menetluskulude jaotuse osas. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles hagi jäeti rahuldamata (
§ 651lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul maakohus jätnud täitamata eelmenetluse ülesanded, mh ei ole maakohus selgitanud välja hageja nõuet ega 5
(8)Tsiviilasi nr 2-16-7374 asja lahendamiseks vajalikke menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, mille tõttu on maakohus jätnud tuvastamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning mille tõttu ei ole ringkonnakohtul maakohtu poolt läbi viidud menetluse pinnalt võimalik lõpplahendit teha.
- Hageja nõuab kostjalt raha maksmist, mille rahuldamiseks on vaja kindlaks teha, kas kostja on raha maksmise kohustust rikkunud, kas hageja raha maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Selleks, et hinnata, kas kostja on raha maksmise kohustust rikkunud, tuleb kohtul teha selgeks, mille eest ja mis summa maksmise kohustuses kokku lepiti. Maakohus ei ole selgitanud välja, mille eest hageja nõuab 17.03.2016.a arvega 1143 euro tasumist. Maakohus viitab otsuses üksnes, et tellimuse kinnituse kohaselt on lepingu objekt väljaavanev välis-ukseplokk MU-1 valmistamine ja paigaldamine. Hageja viitas hagis tellimuse kinnitusele, millest nähtub, et kogusumma 2285 eurot kujunes kokku mitmest uksest, löögiplekkidest, klaaspakettidest, linkidest, postkastidest, sulgurist ning kahest vana uste demonteerimisest ja ustepaigaldusest (tl 8). Hageja juhatuse liige on istungil mh märkinud, et uks ei olnud ainuke asi, mis oli tellimuses (tl 75 pöördel). Kostja leidis, et ülejäänud asjad käivad uksega kaasas (ibid). Seega on maakohus jätnud välja selgitamata, mille eest hageja raha maksmist täpselt nõuab. Samuti ei ole maakohus otsuses tuvastanud, mille eest ja mis ulatuses on kostja juba tasunud. Istungil märkis hageja kohtu küsimusele, mille eest kostja tasunud on, et kõikidest 50%. Kohus on otsuses märkinud, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejale pool kogusummast tasunud, kuid on hagi rahuldamata jätmisel põhjendanud, et kostja ei pea tasuma arvet 89 euro (ilma käibemaksuta) osas, mis on tellimuse kinnituse kohaselt 100% ühest uste demonteerimise ja paigaldamise tasu kirjest (tl 8). Samas on mh tellimuse kinnitusel vanade uste demonteerimise ja ustepaigalduse tasuna märgitud täiendavalt ka teise kirjena 74 eurot (ilma käibemaksuta), mille on maakohus jätnud tähelepanuta. Jättes välja selgitamata, mille eest hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist ja mille eest on kostja juba tasunud, ei saa maakohus asja sisuliselt lahendada. Seega on maakohus jätnud täitmata eelmenetluse ülesande, mille tulemusel on vaja välja selgitada hageja nõue. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel luua selgus, mille eest hageja nõuab raha, kas ja mis osas on see sissenõutavaks muutunud ning mille eest on kostja tasunud. Maakohus peab asja uuel lahendamisel ka arvestama, et maakohtu otsust ei kaevatud edasi hagi rahuldamata jätmise osas. Täiendavalt tuleb kohtul hinnata ja pooltega arutada, kas leping on osadeks jaotatav või moodustavad sooritused ühtse tehingu, mille osas õiguskaitsevahendite kasutamine on võimalik ka osaliselt ehk kas ukse paigaldamist ja valmistamist ja muid tellimuse kinnitusel märgitud osi saab lugeda ühtseks tehinguks või saab need jaotada mitmeks eraldi soorituseks (RKTKo 3-2-1-110-08, p 12).
- Iseenesest välistab hageja täitmise nõude kostjapoolne lepingust kehtiv taganemine. Seoses taganemisega nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja 24.03.2017.a taganemisavaldus on esitatud hilinenult. Maakohtu põhjendustest nähtuvalt leidis maakohus, et taganemisavaldus on esitatud hilinenult protsessuaalselt ja seega maakohus sellega ei arvesta.
§ 330
lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Käesoleval juhul nähtub 15.02.2017.a protokollist, et kohus andis erinevaid tähtaegasid nii tõendite kui ka seisukohtade esitamiseks. Samas ei nähtu protokollist, et kohus oleks menetlusosalistele selgitanud, mis kuupäevast alates ei ole pooltel võimalik enam avaldusi, taotlusi, tõendeid ega vastuväiteid esitada. Enda seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaegu andes peab kohus selgelt märkima ning menetlusosalistele selgitama, mida antud tähtajad tähendavad
mõttes. Protokollist nähtuvalt andis kohus 6
(8)Tsiviilasi nr 2-16-7374 tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks 24.03.2017.a ning tähtaja ka vastaspoolele sellele vastamiseks 31.03.2017.a (tl 76). Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene protokollist, et maakohus oleks selgitanud, et lõplike seisukohtade esitamisel ei tohi pooled enam avaldusi, taotlusi, tõendeid ega vastuväiteid esitada. Seda ei saa järeldada ka sellest, et maakohus on varasema tähtaja andnud tõendite esitamiseks. Kostja esitas taganemisavalduse 24.03.2017.a (tl 93), seega kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Hagejale oli vastavalt protokollile kohtu poolt määratud ka võimalus esitada selles osas enda seisukoht, seega on väär maakohtu väide, et hagejal ei olnud võimalust nimetatule seisukohta esitada. Seega oleks maakohus saanud iseenesest asja lahendamisel seda sisuliselt hinnata. Arvestades et kohus ei selgitanud, et eelmenetlus lõpeb kohtuistungil, on asjakohatu heita kostjale ette, et ta oleks pidanud taganemisavalduse esitama istungil. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et kostja ei ole toonud välja taganemise avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Kostja märkis, et ta taganeb, kuna hageja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Mida kostja peab silmas lepingu rikkumise all, on kostja terve menetluse jooksul erinevates menetlusdokumentides välja toonud. Taganemise põhjust on käesolevas olukorras võimalik järeldada kostja varasematest väidetest. Seega oleks maakohus pidanud taganemisavaldust menetlema, sh hindama, kas see on esitatud mõistliku aja jooksul ja kas kostja poolt väljatoodud asjaoludel ja väidete alusel oli kostjal õigus taganeda jne. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul luua asja uuel lahendamisel selgus, kas ja mis osas on kostja lepingust kehtivalt taganenud. 10. Kui kohus leiab, et kostja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, tuleb maakohtul hinnata, mida kujutasid endast kostja vastuväited 28.06.2016.a vastuses hagile. Kostja on iseenesest tuginenud VÕS § 111 lg-le 1 (tl 46). Samas VÕS § 111 lg 7 kohaselt kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest lg 1 alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Käesoleval juhul ei ole kostja seda aga taotlenud, vaid kostja on palunud jätta hagi rahuldamata, mis viitab sellele, et kostja ei soovi VÕS § 111 lg 7 kohaldamist. Seega tuleb maakohtul pooltega arutada ja hinnata, mis õiguskaitsevahendit (kas VÕS § 111 lg 1, hinna alandamist vms) on kostja eelnevalt taganemisavaldusele kasutanud. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (
§ 436
lg 7), vaid peab hindama poolte esitatud väiteid sisuliselt ning vajadusel juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (RKTKo 3-2-1-42-12, p-d 9, 11). Apellatsioonkaebuses tugines kostja ka väitele, et maakohus ei ole kohustanud hagejat dokumentatsiooni üle andma ega hinnanud seda lepingutingimustele vastavuse osas. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus on jätnud hindamata kostja vastuväite seoses dokumentide üleandmisega. Üksnes põhjendustes sedastamine, et hagejal tuleb üle anda kostjale kogu ust puudutav dokumentatsioon, ei ole piisav. Muuhulgas tuleb maakohtul pooltega arutada ja välja selgitada, kas kostja soovib hagi rahuldamise korral, et tasunõue seotakse resolutsioonis dokumentide üleandmise tingimusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul luua selgus, mis õiguskaitsevahendeid on kostja soovinud kasutada. 11. Muuhulgas on maakohus jätnud tähelepanuta ning hindamata hageja väite, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma ülejäänud lepingu summast hagejale kolm kalendripäeva enne kauba kättesaamist. Sellest tulenevalt on maakohus jätnud hindamata ja pooltega arutamata, kas poolte tahe oli lepingu sõlmimisel pöörata ümber tõendamiskoormis, mille kohaselt peab hageja tõendama, et üleantud asi vastas lepingutingimustele. Iseenesest võivad pooled
§ 230
lg 1 lause 2 kohaselt kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust. Selleks tuleb maakohtul hinnata ja pooltega arutada ka poolte käitumist käesoleva lepingu täitmisel, mh seda, et olenemata lepingu 7
(8)Tsiviilasi nr 2-16-7374 p-st 2.3 tegi hageja endapoolse soorituse enne tasu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul hinnata lepingu p 2.3 tähendust tõendamiskoormisele. 12. Lisaks eeltoodule on maakohus mõistnud kostjalt hageja kasuks välja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni, kuigi hageja seda taotlenud ei ole. Maakohtu resolutsioonist tulenevalt on kohus mõistnud välja sissenõutavaks muutunud viivise kuni 10.05.2016.a ja järgmises punktis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagist nähtuvalt on hageja palunud välja mõista viivised summas 93,48 eurot seisuga 10.05.2016.a.
§ 367
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. See ei tähenda, et kohus võib hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude esitamise korral omaalgatuslikult mõista viivise välja ka edasiulatuvalt alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Seega on maakohus ebaõigesti mõistnud välja viivise põhinõudelt perioodi eest pärast kohtuotsuse jõustumist kuni põhinõude täitmiseni. 13. Arvestades, et ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada eelnimetatud põhjustel, mh kuivõrd maakohus on eelmenetluse viinud läbi puudulikult, ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele. 14. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)