2-17-8283/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 17.11.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-17-8283 Kohtuasi MK hagi JK vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04.10.2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JK apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MK (ik XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja KK, lepinguline esindaja Andrei Tšerednik Kostja JK (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas RESOLUTSIOON

1. Võtta JK apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 04.10.2017 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2. Tühistada Harju Maakohtu 04.10.2017 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis.
3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
4. MK (hageja) esitas 26.05.2017 hagi Harju Maakohtusse JK (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja vanemad on KK (ema) ja AK (isa). Hageja elab koos emaga ja isalt mõisteti 03.07.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-15252 välja elatis hageja kasuks. Isa kohtuotsust ei täitnud, mistõttu pöörduti kohtutäituri poole. Täitemenetluse kaudu ei õnnestunud hageja elatisenõuet täita ja võlgnevus aina kasvas. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel oli põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt, kes on hageja isa ema. Kostja vastuväited
5. Kostja vaidles hagile vastu. Kehtivate õigusaktide järgi peavad alaealist last ülal eelkõige tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanemalt ei ole võimalik lapse ülalpidamist saada. Hageja ei ole tõendanud, et lapse isalt väljamõistetud elatise maksmise kohustuse täitmisele suunatud õiguskaitsevahendid olid end ammendanud. Alternatiivselt märkis kostja, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostjal puudusid võimalused hageja ülalpidamiseks hagis taotletud suuruses. Nimelt on tema töötasu suurus ca 600-630 eurot kuus, kuid igakuised väljaminekud ca 600 eurot kuus. Temale kuulub koos abikaasaga korter Tallinnas, mida ta kasutab eluasemena. Samal pinnal elab ka kostja poeg. Kostja abikaasa on invaliid ja lisaks on tema ülalpidamisel kostja abikaasa 92-aastane ema. Maakohtu otsus
6. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 200 eurot alates 26.05.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Hagejat pidas ainuisikuliselt ülal ema oma vanemate abiga. Hageja isalt mõisteti 03.07.2009 otsusega asjas nr 2-09-15252 välja igakuine elatis 5 203 krooni alates 07.04.
7. Hageja isa elatise maksmise kohustust ei täitnud ja täiemenetluses oli hageja nõuet suudetud rahuldada vähesel määral. Perekonnaseaduse (PkS) § 106 lg 2 järgi juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Seega, kuna hageja isa lapse ülalpidamise kohustust ei täitnud, läks kohustus üle kostjale. Kostja ei olnud olukorras, kus oleks pidanud ta PkS § 102 alusel vähemalt osaliselt ülalpidamise kohustusest vabastama. Nimelt kuulus kostjale korter, mida ta oleks saanud välja üürida ja üüritulu arvelt hageja elatisenõuet täita. Ta ei pidanud võimaldama oma pojale tasuta äraelamist. Eelnevat kogumis arvestades oli põhjendatud hageja nõude rahuldamine osaliselt. Kostjalt tuli hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 200 eurot. Hageja apellatsioonkaebus
8. Kostja vaidlustas kohtuotsuse täies ulatuses ja palus teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus rikkus oluliselt nii menetlusõiguse kui materiaalõiguse norme. Maakohus määras asja arutamise kuupäevaks kohtuistungil 12.09.2017, mis kostja esindajale ei sobinud teises asjas varem määratud istungi tõttu. Kostja andis sellest koheselt kohtule teada, 2 kuid kohus istungi päeva ei muutnud. Kohus muutis istungi kellaaega, kuid ei teavitanud sellest kostjat, mistõttu võeti kostjalt võimalus viibida kohtuistungil ja oma seisukohti seal esitada. Pidades istungi kostja osavõtuta, rikkus kohus võrdsusprintsiipi ning otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse printsiipi. Ebaõige oli maakohtu seisukoht, et hageja isalt ei olnud võimalik elatist saada. Nimelt on täitemenetluses perioodil mai 2017 – august 2017 hageja seadusliku esindaja kontole laekunud kokku 1 298,5 eurot ning septembris ja oktoobris veel 216,7 eurot. Kostjale teadaolevalt käib hageja isa tööl ja saab invaliidsuspensioni, mistõttu on tagatud edaspidine summade laekumine täitemenetluse raames. Seega ei ole täidetud asenduskohustuse tekkimise eeldused. Veel enam, PkS § 106 lg 2 kohaldamine ei ole võimalik juhtumitel, kus vanem ise hoiab täitemenetlusest kõrvale või tal puudub vara. Seda on võimalik rakendada üksnes siis, kui kohustatud vanem on surnud, tema asukoht on teadmata vms. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Tsiviilasja materjalidest nähtub selgelt, et maakohus rikkus oluliselt kostja õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja tegi otsuse isiku (kostja) suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on nimetatud rikkumised aluseks esimese astme kohtu otsuse tühistamisele ja asja uueks arutamiseks saatmisele kaebuses esitatud asjaoludest olenemata. Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohus ei kutsunud kostjat kohtusse seaduse kohaselt. TsMS § 343 lg 2 järgi peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva, vaid menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla lühem. Tegemist ei ole vaid formaalse sättega, vaid see peab andma menetlusosalisele tegeliku võimaluse teha vajalikud tööalased jt korraldused, et õigel ajal ja kohas istungil osaleda. Toimiku materjalidest nähtub, et kostjale saadeti 12.09.2017 kell 12.00 määratud istungile kutse esmalt 21.08.2017 e-kirjaga (tlk 45-49). Kostja esindaja teatas 29.08.2017 e-kirjaga, et tal on eelnevalt määratud samaks päevaks kohtuistung kriminaalasjas nr 1-17-4559 ja tal ei ole võimalik seetõttu istungil osaleda. Esindaja märkis kirjas võimalikud vabad ajad istungi pidamiseks septembris ja oktoobris. 08.09.2017 kordas kostja esindaja taotlust istungi edasilükkamiseks (tlk 52). Kohtuniku sama päeva kirjale alustada istungiga kell 9.00 ja hiljem, et istung algab kell 8.45, teatas esindaja päev enne istungit, et tal ei ole võimalik istungil osaleda. Samuti taotles kostja istungi edasilükkamist, põhistades mõjuvat põhjust (teise asja arutamisel viibimine ja võimatus tööaega ümber korraldada) ega teatanud soovist asi tema kohalolekuta läbi vaadata (tlk 52). Seega esinesid käesolevas asjas välistused asja sisuliseks lahendamiseks kostja kohalolekuta. Maakohus viis istungi läbi selleks seaduses ettenähtud korda oluliselt rikkudes, arutades asja kostjata, jättes sisuliselt läbi viimata eelmenetluse, selgitamata välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Kohus rikkus oluliselt kostja õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Rikkumisi ei kõrvaldanud kohtu poolt peale istungit kostjale saadetud e-kiri (tlk 57), milles anti võimalus esitada soovi korral kuni 26.09.2017 tõendeid oma varandusliku seisundi kohta. Samas kirjas oli kohus esmalt andnud teada, et teeb elatise nõudes otsuse 27.09.
10. Kolleegium leiab, et selline avaldus kohtu poolt peale 12.09.2017 istungit, kus kohtunik mh oli 3 teinud teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja 27.09.2017 (protokoll, tlk 55), on arusaamatu ja vastuolus tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega. Kirjas teavitas kohus küll formaalselt õigusest esitada tõendeid, kuid see ei asenda poole õigust viibida asja arutamisel. Selliselt rikkus maakohus ka TsMS §-st 7 tulenevat poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Hagimenetluses tuleb mõlemale poolele anda tegelik, mitte üksnes näiline võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Tõendite hilisema esitamise võimaldamine on vastuolus TsMS § 399 lg-ga 5, mille kohaselt uurib kohus kohtuistungil kõiki vastuvõetud tõendeid ja järelikult saab kohus otsuse tegemisel arvestada vaid nende tõenditega, mida on kohus TsMS § 238 lg 1 järgi vastu võtnud. Tõendite uurimine kohtuistungil toimub TsMS §-s 243 sätestatud reegleid järgides. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kohus võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt. Kohus peab vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (Riigikohtu 08.04.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-09, p 11). Praegusel juhul ei ole maakohus selgitamiskohustust täitnud ega teinud menetlusosalistele ettepanekut tõendite esitamiseks. Hageja oli asja materjalidest nähtuvalt seisukohal, et kuna isa ülalpidamiskohustust ei täida, siis asub kostja tema asemele ning on kohustatud samaväärselt hoolitsema hageja ülalpidamise eest. Ringkonnakohus selgitab, et praeguse vaidluse puhul on tegemist asenduskohustuse seadmise nõudega, mille lahendamisel tuleb kohtul välja selgitada, kas riik on isa asemel tasunud igakuiselt elatisena 100 eurot kuus. Kui riik on isa asemel igakuiselt elatist tasunud, loetakse, et isa elatise tasumise kohustus on osaliselt riigi poolt täidetud. Kostja on tuginenud ka sellele, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega, millega tuleb kohtul elatise väljamõistmisel poole taotlusel arvestada (Riigikohtu 26.10.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1124-15, p 16 ja 25.05.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16). Alates
11. aastast on riigi poolt tasutava lastetoetuse suurus ühele lapsele 50 eurot kuus. Seega on võimalik, et osa lapse vajadusi on 150 euro ulatuses riigi poolt kaetud. Kuna alaealise lapse ülalpidamise kohustus lasub tema vanematel ning vanavanema ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, tuleb kohtul nimetatud asjaolud välja selgitada. Kostja on kaebuses väitnud, et lapse isa on asunud elatist maksma. Asja uuel arutamisel on võimalik hagejal täpsustada, millises ulatuses on kostja elatist tasunud ja elatisvõlga vähendanud. Lisaks kostja õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumisele, mis eraldivõetuna toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks saatmise esimese astme kohtule, on kohtuotsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata. Selliste rikkumiste korral tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks lahendamiseks maakohtule (vt Riigikohtu 14.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus. Menetluskulud
12. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4