← Eesti

2-16-14828/33

Obsah (8)§ 392§ 5§ 376§ 435§ 442§ 436§ 656§ 173

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. november 201

) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi maakohtule uuesti läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

  1. Hageja esitas kaasomandi lõpetamise nõude, mille lahendamisel juhindus maakohtus õigesti AÕS § 77 lg-st
  2. Samas rikkus maakohus asja läbivaatamisel menetlusnorme sellisel määral, mis võis tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. 9.

§ 392

lg 1 p 1 sätestab, et eelmenetluses selgitab kohus välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. Hageja nõudis kaasomandi lõpetamist kahel alternatiivsel viisil, st kinnistu jätmist kostjale või võõrandamist avalikult enampakkumisel. Lisaks palus hageja algses hagis tema enda tahteavalduste asendamist kohtulahendiga, mille kohtuistungil suuliselt asendas taotlusega asendada kohtulahendiga kostja tahteavaldused. Kummalgi juhul ei sõnastanud hageja tahteavaldusi, mida tuleks kohtulahendiga asendada. 10. Tulenevalt

§ 5

lg-st 1 ja §-st 439 lahendab kohus hagiasjas üksnes need nõuded, mis hageja esitab. Kui hageja nõuab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1 alusel tahteavalduse andmiseks kohustamist, siis peab 3

(5)hageja ka sõnastama selle tahteavalduse, mis tema arvates tuleks anda, samuti valima selgelt isiku, kelle vastu ta oma nõude suunab. Kuna hageja nõudis esimese võimalusena kaasomandi lõpetamist viisil, et kinnistu jääb tervikuna kostjale, siis ei olnud hagejal vajadust nõuda kostja tahteavalduse kohtulahendiga asendamist. Kinnistamisavalduse esitamise õigus on nii isikul, kelle õigusi kanne puudutab, kui ka isikul, kelle kasuks kanne tehakse (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1, Riigikohtu
  1. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17, p 15 teine lõik). Kui kostja pidi kohtuotsusega kaasomandi lõpetamise tulemusel saama kinnistu omanikuks, siis puudub üldjuhul mõistlik põhjus kohustada teda tegema talle endale soodsaid tahteavaldusi. Samuti ei saanud hageja nõuda enda tahteavalduse kohtulahendiga asendamist (Riigikohtu
  2. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 16 neljas lõik). Lisaks ei saanud hageja muuta nõuet suuliselt kohtuistungil, sest

§ 376

lg 3 esimese lause alusel kohaldatakse hagi muutmise avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut.

§ 376

lg 6 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud taotluse või täienduse võib hageja esitada ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, mh suuliselt kohtuistungil. Hagiga nõutava tahteavalduse andmiseks kohustatud isiku muutmine ei ole ükski

§ 376lg-s 4 loetletud avaldustest, mida ei peeta hagi muutmiseks.

Seega muutis hageja oma algse hagi eset, kui nõudis tema enda tahteavalduse asemel kostja tahteavalduse kohtulahendiga asendamist. Maakohus rikkus

§ 435

lg 1 kui tegi otsuse olukorras, kus asi ei olnud lõpliku lahendi tegemiseks valmis mh põhjusel, et hageja nõue oli välja selgitamata.

  1. Kui hageja nõuab kaasomandis oleva asja jätmist kostjale, siis saab sellise nõude rahuldada üksnes teatavatel eeldustel. Eelkõige peab kosja olema nõus asja tervikuna endale võtmisega, aga samuti ei saa kostjale panna suurema hüvitise maksmise kohustust kui summa, mida kostja on nõus ja võimeline maksma (Riigikohtu
  2. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828, p 14 kolmas lõik, ning selles viidatud
  3. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-14-17, p-d 23 ja 25). Maakohus ei ole vaidluse kõnealusele aspektile piisavalt tähelepanu pööranud ega seda pooltega arutanud. Ringkonnakohtu menetluses avaldas kostja esiteks, et tal on rahaline vastuväide hageja hüvitisnõudele, mida ta soovib panna maksma menetlusliku vastuväitena, ja teiseks, et ta on teatavatel tingimustel nõus maksma ka suuremat hüvitist kui algselt märgitud 9 586, 75 eurot. Sisuliselt tugines kostja kinnistule tehtud kulutustel rajanevale vastunõudele juba maakohtu menetluses (kostja
  4. novembri 2016 vastuse lk 3;
  5. jaanuari 2017 istungiprotokolli lk 1–2), aga sellele ei pööranud maakohus piisavat tähelepanu. Maakohus rikkus

§ 392

lg 1 p 3, sest kostja vastuväidete faktiline ja õiguslik tähendus jäi välja selgitamata.

  1. Maakohus asus vaidlustatava otsuse p-s 8 seisukohale, et kostjal võib olla hageja vastu rahaline nõue, aga kostja ole esitanud selles nõudes vastuhagi. Ringkonnakohtu hinnangul saab kostja esitada menetlusliku tasaarvestuse vastuväite ka praegusega sarnases olukorras, st juhul, kui hageja nõuab kaasomandi lõpetamisel asja jätmist kostjale ja soovib selle eest saada rahalist hüvitist. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei peaks kaasomandi lõpetamise nõude kostja saama kasutada samu menetluslikke instrumente, mis on kättesaadavad teistele kostjatele rahalisele nõudele vastu vaidlemisel (vt üldiselt tasaarvestuse vastuväite kohta nt Riigikohtu
  2. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-185-13, p 10 teine lõik;
  3. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 44;
  4. mai 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-04, p 11).

§-dest 348 ja 351 tuleneva selgitamiskohustusega oli käesolevas asjas järelikult ka hõlmatud kostja võimalik tasaarvestus, selle aluseks olevad asjaolud ja neid käsitlevad poolte 4

(5)väited. Maakohus rikkus viidatud norme ega täitnud piisavalt selgitamiskohustust, kui jättis kostja võimaliku tasaarvestuse tähelepanuta. 13. Lisaks eelnevas käsitletud olulistele menetlusnormide rikkumisele on maakohus vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud veel tõendite analüüsimise ja otsuse põhjendamise kohustust. Hinnates kinnistu turuhinnaks poolte esitatud asjatundjate arvamustes märgitud hindade keskmise, rikkus maakohus

§ 442lg-s 8 sätestatud tõendite analüüsimise kohustust. Ts

ÜS § 65 järgi on asja väärtus selle harilik turuväärtus, mitte poolte esitatud tõenditest nähtuv keskmine turuväärtus. Kui poolte esitatud dokumentaalsetel tõenditel on märgitud kinnistu erinevad turuhinnad, siis ei saa kohus määrata kinnistu väärtust kindlaks poolte esitatud dokumentaalsest tõendist nähtuvate turuhindade ligikaudse keskmisena (Riigikohtu 3. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07, p 14 viies lõik). Vaidlustatud otsuse resolutsioon ja põhjendav osa ei ole omavahel kooskõlas. Maakohus leidis, et kostja peaks hagejale hüvitama 40 000 eurot, aga kohustas kostjat tasuma summa 40 000 krooni. Vastavalt

§ 436lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (nt Riigikohtu

  1. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-17, p 9 koos seal viidatud varasema praktikaga).
  2. Koosmõjus on eespool p-des 9–13 käsitletud maakohtu menetluslikud rikkumised asja läbivaatamisel sellised, mis võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ning tingivad vaidlustatud otsuse tervikuna tühistamise

§ 656lg 1 p 5, lg 2 teise lause ja lg 4 alusel.

Kuigi pooled ei ole otsesõnu vaidlustanud kaasomandi lõpetamise viisi, ei saa siiski ka selles osas jätta maakohtu otsust muutmata, sest kinnistu kostjale jätmise eeldused ei olnud eelmenetluses piisavalt välja selgitatud. Eelmenetluse ülesannete olulises osas täitmata jätmine ja selgitamiskohustuse rikkumine toob kaasa asja maakohtule tagasisaatmise eelmenetluse staadiumis (Riigikohtu

  1. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-16, p 10;
  2. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik)
  3. Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral puudub ringkonnakohtul vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid (vt nt Riigikohtu
  4. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 28 esimene lõik). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul viia läbi kohane eelmenetlus võttes mh arvesse käesolevas otsuses märgitut. Kostjale tuleb anda võimalus oma tasaarvestuse vastuväide selgelt avaldada ja sisustada, samuti tõendada ulatuses, milles poolte vahel kujuneb vaidlus. Samuti tuleb maakohtul selgitada välja kostja tahe küsimuses, kas ja kui suure hüvitise eest on ta nõus ja võimeline kogu kinnistu enda omandisse saama.
  5. Vastavalt

§ 173

lg 3 teisele lausele jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada sõltuvalt asja sisulise lahendamise tulemusest. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.