Obsah (11)

§ 637§ 62§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 07.07.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 21.11.2016 esitatud hagiavalduse ning 22.12.2016 esitatud täpsustuse kohaselt sõlmisid Xxxx(hageja) ja Xxxx(kostja) 26.01.2016 üürilepingu, mille kohaselt andis kostja hagejale üürile ühe toa kahetoalisest korterist aadressil Xxxx, Tallinn. Pooled leppisid suusõnaliselt kokku, et üüripinda hakkab kasutama hageja tütar. Vastavalt lepingu p 2 kohustus hageja tasuma toa eest üüri 150 eurot kuus ja lepingu sõlmimisel tagatisraha 150 eurot. 17.05.2016 võttis kostja ära sooja vee ja ei lasknud tütart enam korterisse sisse. Oma asjad sai hageja kätte 26.05.2016, seega on hageja kasutanud üüripinda alates 26.01.2016 kuni 17.05.

1. Hageja palus kostjalt välja mõista 375 eurot, mis koosneb tagatisrahast summas 150 eurot, maakleritasust summas 150 eurot ja poolest maikuu üürist summas 75 eurot. Kõigi nõuete sissenõutavaks muutmise ajaks oli 17.05.2016, mil kostja lõpetas ühepoolselt lepingu ning hageja nõudis ettemakstud üüriraha, maakleri tasu ja tagatisraha tagasi. Kostja vastus Kostja leidis, et kostja ei ole kohustatud tagastama 75 eurot kasutamata päevade eest, kuna hageja koos hageja tütrega rikkusid üürilepingut. Kompromissi korras on kostja nõus tagastama hagejale tagatisraha summas 150 eurot. Menetluse käik 16.01.2017 määrusega keeldus kohus hageja järgmise nõude menetlusse võtmisest: maakleritasu summas 150 eurot kostjalt väljamõistmiseks (tlk 45). 16.01.2017 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse järgmiste nõuete osas: tagatisraha 150 eurot väljamõistmise nõudes, üüri summas 75 eurot väljamõistmise nõudes (tlk 47-48). Kohtu põhjendused 2
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 26.04.2017 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus järgnevates asjaoludes: - 26.01.2016 sõlmiti hageja ja kostja vahel üürileping (tlk 31-32); Hageja on tasunud kostjale üürilepingu sõlmimisel tagatisraha summas 150 eurot ning mai 2016 üürisumma 150 eurot (nimetatule ei ole kostja vastuväiteid esitanud); 17.05.2016 on kostja võtnud hageja tütrelt korteri võtmed (nimetatu nähtub nii hagiavaldusest kui ka kostja vastusest). Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tagatisraha ning poole maikuu üüri tagastamist.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 308 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. 3 Tsiviilasja materjalidest nähtub, et üürileping lõppes erakorraliselt 17.05.
3. Hageja on hagiavalduses märkinud, et üürileping kehtis 26.01.2016 kuni 17.05.
4. Ka kostja on vastuses kinnitanud, et on võtnud hageja tütrelt korteri võtmed 17.05.2016 (kostja vastus, tlk 53). Kohus ei pea vajalikuks eraldi hinnata erakorralise ülesütlemisega seoses väljatoodud asjaolusid (s.o asjaolud, mis puudutavad poolte erimeelsusi, mis viisid üürilepingu lõppemiseni). Pooled ei vaidle üürilepingu ülesütlemise üle. Seega ei anna kohus eraldi hinnangut ka poolte väljatoodud asjaoludele seoses üksteise süüdistamisega.
5. VÕS § 337 sätestab, et kui üürnik on üüri või kõrvalkulud üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest ette maksnud, peab üürileandja ettemaksu koos käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud intressiga tagastama. Kuna üürileping kehtis kuni 17.05.2016, siis oli kostjal õigus nõuda üüri 17 päeva eest, s.o summas 82,28 eurot. Hageja on tasunud maikuu üüri ette summas 150 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 337 kohaselt 67,72 euro tagastamist (150-82,28).
6. VÕS § 308 lg 3 sätestab, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks nõue hageja vastu. Samuti ei ole kostja oma vastuses hagiavaldusele esitanud sisulisi vastuväiteid tagatisraha tagastamisele. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma tagatisraha summas 150 eurot tagastamist.
7. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse suurusele ega teavitanud ka, et üür ja tagatisraha oleks hagejale tagastatud. Tuginedes eeltoodule kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista 217,72 eurot, s.o tagatisraha summas 150 eurot ning tasutud mai 2016 üür summas 67,72 eurot. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab menetluskulude poolte endi kanda jätmisel ka

§-s 163 lg 2 sätestatuga.

§ 163

lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta 4 menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole enda kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesoleval juhul pakkus kohus pooltele kompromissi, millega kostja nõustus kuid hageja mitte. Seega ei pea kohus põhjendatuks jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 10.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5