RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 1414 ning § 142 lgte 1, 2 ja 8 alusel taotluse seada karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 järgi kahtlustatava U. V-i varale kohtulik hüpoteek tsiviilhagi tagamiseks. Taotluse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1.

1. U. V-i kahtlustatakse KarS § 201 lg 1 järgi talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramises. Kahtlustuse kohaselt pani ta teo toime järgmiselt. U. V. on finantseksperdina kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Samuti oli ta A OÜ juhatuse liige ja maksu- ning ärinõustamisteenuste juht. Harju Maakohus otsustas tsiviilasjas nr X-XXXXXXX määrata finantsekspertiisi. U. V. koostas A OÜ nimel hinnapakkumise, mida Harju Maakohus aktsepteeris ja määras finantsekspertiisi tegemisel eksperdiks U. V. Finantsekspertiisi tegid A OÜ töötajad. Pärast ekspertiisi tegemist taotles kahtlustatav, kelle pädevuses oli A OÜ juhatuse liikmena äriühingu vara käsutamine, Harju Maakohtult ekspertiisitasu 30 240 eurot väljamaksmist A OÜ asemel T OÜ-le. Sellega pööras kahtlustatav talle usaldatud vara, s.o A OÜ 1-17-7210 nõudeõiguse ekspertiisi eest tasu saamiseks, ebaseaduslikult T OÜ kui kolmanda isiku kasuks. Harju Maakohus kandiski
2. veebruaril 2017 vastava summa T OÜ arvelduskontole. Selle osaühingu juhatuse ainuliige ja -osanik on U. V. 1.
3. Kuriteokahtlust kinnitavad kriminaalasjas kogutud tõendid, sealhulgas äriregistri väljatrükk, mille kohaselt on U. V. A OÜ ja T OÜ juhatuse liige; U. V-i ja A OÜ vahel sõlmitud juhatuse liikme teenistusleping; A OÜ kirjaplangil esitatud finantsekspertiisi hinnapakkumine tsiviilasjas nr X-XXXXXXX, mille allkirjastas U. V.; kahtlustatava e-kirjade väljatrükid, milles sisalduvad taotlused Harju Maakohtule eksperditasu väljamaksmiseks; kannatanu esindaja S. L. ja tunnistaja B. A. ütlused, milles kirjeldatakse ekspertiisi tegemise asjaolusid, sealhulgas kahtlustatava panust. 1.
4. A OÜ esitas kriminaalasja menetlemisel U. V-i vastu tsiviilhagi summas 30 240 eurot. On kindlaks tehtud, et kahtlustatavale kuulub Tallinnas korter, mille turuhind on ca 178 751 eurot 59 senti. Korterile on seatud hüpoteek summas 130 000 eurot ASi L kasuks. Prokuröri hinnangul on tsiviilhagi tagamiseks põhjendatud U. V-ile kuuluvale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmine tsiviilhagis nimetatud summa ulatuses.
5. Harju Maakohtu
6. augusti
7. a määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus ja seati A OÜ tsiviilhagi tagamiseks kahtlustatav U. V-i korteriomandile esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 30 240 eurot. Määruse kohaselt võib kohtuliku hüpoteegi seadmise peale esitada Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai või pidi saama teada vaidlustatavast määrusest.
8. Harju Maakohtu määruse peale esitas
9. septembril 2017 määruskaebuse kahtlustatava kaitsja vandeadvokaat K. Rande, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja tsiviilhagi tagamise abinõu kohaldamata jätmist.
10. Tallinna Ringkonnakohtu
11. septembri
12. a määrusega jäeti kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. Kohus põhjendas seda järgmiselt. Kahtlustatav U. V. sai Harju Maakohtu
13. augusti
14. a määruse, millega seati kohtulik hüpoteek tema kinnisasjale, isiklikult allkirja vastu kätte
15. augustil
16. Vara arestimise määruse tutvustamise ja kätteandmise juures viibis ka kaitsja K. Rande.

§ 387

lg 2 kohaselt esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates sellest, kui isik sai vara arestimise määrusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise tähtaja viimaseks päevaks oli seega

1. august
2. Kaitsja esitas määruskaebuse
3. septembril 2017, seega hilinenult. Tähtaja ennistamist ei ole määruskaebuses taotletud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. U. V-i kaitsja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Ringkonnakohus käsitas taotlust määruskaebusena ja edastas selle Riigikohtule. Kaitsja taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 5.
5. Maakohtu määruse kohaselt on hagi tagamise abinõu kohaldamine vaidlustatav 15 päeva jooksul alates määrusest teadasaamisest. Võimalik, et tegemist ei ole kohtu eksimusega, vaid kohus lähtus teadlikult

§ 387

lgst 1, mis näeb ette üldise 15-päevase määruskaebetähtaja.

§ 387lg 2 näeb ette erandliku 10-päevase edasikaebetähtaja sättes loetletud juhtudel.

Selles loetelus on nimetatud vaid vara arestimise määrust, kuid ei ole otsesõnu märgitud hagi tagamise 2

§ 1414

lgs 2 on küll sätestatud, et hagi tagamise abinõu rakendamisel kohaldatakse vara arestimise sätteid, kuid viidatakse seejuures vaid

§le 142, mitte määruskaebetähtaegu reguleerivale

§le 387. Eeltoodu võimaldab asuda seisukohale, et hagi tagamise muu abinõu kohaldamisel rakendub üldine 15päevane määruskaebetähtaeg. Kuivõrd kohtupraktikas puudub ühene seisukoht hagi tagamise abinõu vaidlustamise tähtaja osas ja seadus annab võimaluse erinevateks tõlgendusteks, lähtus määruskaebuse esitaja maakohtu antud kaebetähtajast. 5.2.

§ 172

sätestab kaebetähtaja ennistamise, kui tähtaja möödalaskmiseks esines mõjuv põhjus. Muu hulgas võib selliseks põhjuseks olla asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Taotluse tähtaja ennistamiseks võib esitada 14 päeva jooksul alates takistuse äralangemisest. Kaitsja sai võimalikust kaebetähtaja möödalaskmisest teadlikuks Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a määrusest, milles asuti erinevalt maakohtust seisukohale, et hagi tagamise abinõu kohaldamise vaidlustamisel tuleb lähtuda vara arestimise määruse vaidlustamiseks ette nähtud erandlikust 10-päevasest kaebetähtajast. Kui maakohtu viide edasikaebetähtaja kohta on ekslik, siis maakohus eksitas sellega ka kahtlustatavat ja tema kaitsjat. Koostoimes seaduse puuduliku tekstiga tuleb seda lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks.
3. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör K. Puusepp esitas kaitsja määruskaebusele vastuse, milles vaidleb selle rahuldamise vastu.

§ 1414lg 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) §s 378 ette nähtud hagi tagamise abinõude kohaldamisel järgitakse

§s 142 kirjeldatud korda.

§ 387

lg 2 p 1 kohaselt esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vara arestimise määrusest teada või pidi teada saama. Tegemist on piisavalt selge regulatsiooniga. Samuti jõudis Tallinna Ringkonnakohus viitega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrusele kriminaalasjas nr 3117508 põhjendatult järeldusele, et määruskaebuse tähtaegsust ei mõjuta kuidagi asjaolu, et maakohtu määruses märgiti edasikaebetähtajana ekslikult 15 päeva. Kuivõrd määruskaebuse esitas vandeadvokaadist kaitsja, ei saa edasikaebetähtaja rikkumist kuidagi õigustada. 3

§ 387

lg 2 ps 1 sätestatud korras, s.o 10 päeva jooksul alates sellest, kui isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule hagi tagamise abinõu otsustanud maakohtu kaudu. 8. märtsil 2014 jõustunud

§ 1414

lg 2 kohaselt järgitakse hagi tagamise abinõude kohaldamisel vara arestimist reguleeriva

§ 142korda.

Eeltoodust tulenevalt rakendub kolleegiumi hinnangul vastavat korda järgides tehtud määrusele ka vara arestimise määruse vaidlustamise reeglistik

§ 387

lg 2 ja § 390 lg 4 tähenduses, sest hagi tagamise abinõu kohaldamist ei ole võimalik vaadelda eraldi selle vaidlustamise korrast. Praegusel juhul esitas kaitsja maakohtu määruse peale kaebuse enam kui 10 päeva möödudes määrusest teadasaamisest, rikkudes sellega seaduses sätestatud tähtaega. Seega luges ringkonnakohus määruskaebuse õigustatult mittetähtaegseks, mistõttu ringkonnakohtu määrus tuleb jätta selles osas muutmata. 8. Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks selgitab kolleegium, et maakohtu määruses kirjeldatud määruskaebekorda – määruskaebuse esitamine Harju Maakohtu määruse peale 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu – Eesti õiguskorras ei eksisteeri.

§ 387

lgs 1 on sätestatud, et üldjuhul – kui ei ole tegemist sama paragrahvi teises lõikes loetletud kohtumäärustega – esitatakse määruskaebus 15 päeva jooksul vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

§ 387

lgs 2 loetletud kohtumääruste puhul esitatakse määruskaebus 10 päeva jooksul vaidlustatud kohtumääruse teinud maakohtu kaudu ringkonnakohtule või ringkonnakohtu määruse peale otse Riigikohtule. 9. Kaitsja taotluse kohta ennistada maakohtu määruse vaidlustamiseks ette nähtud tähtaeg märgib kolleegium järgmist. Kriminaalmenetluse seadustiku sõnastusest ja loogikast tulenevalt vaatab Riigikohus

§ 387

lg 1 ja § 389 lg 4 alusel läbi määruskaebusi ringkonnakohtu määruse peale, s.o kaebusi, milles vaidlustatakse ringkonnakohtu seisukohta ja selle põhjendusi. See tähendab, et kui ringkonnakohus ei ole mingis küsimuses seisukohta võtnud, ei ole Riigikohtul endal võimalik määruskaebemenetluses hakata ringkonnakohut asendama ja kõnealust küsimust ringkonnakohtu eest lahendama. Praegusel juhul ei ole Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a määruses võetud seisukohta määruskaebetähtaja ennistamise võimalikkuse osas. Vastupidi, määruses märgitakse, et tähtaja ennistamist ei ole taotletud, mistõttu seda küsimust ei lahendata. Kooskõlas eelmärgituga ei kuulu Riigikohtu pädevusse ringkonnakohtule esitatud ja selles toimuvat menetlust puudutava tähtaja ennistamise taotluse esmakordne lahendamine. Olukorras, kus ringkonnakohtule esitatakse määruskaebuse tähtaja ennistamise taotlus, peab ringkonnakohus selle taotluse lahendama määrusega. Vastav põhimõte tuleneb

§ 319lgst 7 koostoimes § 390 lgga 1.

Kui ringkonnakohus jätab tähtaja määrusega ennistamata, saab seda määrust omakorda

§ 387lgs 1 sätestatud üldises määruskaebekorras vaidlustada.

Edastades tähtaja ennistamise taotluse Riigikohtule ja jättes selle lahendamata, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses.

Kirjeldatud viga ei tingi ringkonnakohtu

1. septembri
2. a läbi vaatamata jätmise määruse tühistamist, sest selles väljendatud seisukohad puudutasid ainult 4

§ 172

lg 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates hetkest, mil langes ära kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus. Üldjuhul peab isik esitama tähtaja ennistamise taotluse koos selle toimingu tegemisega, milleks tähtaja ennistamist taotletakse, ehk praegusel juhul koos määruskaebuse esitamisega. Kuna maakohtu määruses märgitud eksliku kaebetähtaja puhul ei ole tegemist takistuse kui faktilise asjaoluga, vaid ebaselgusega õiguslikus olukorras, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud aktsepteerida võimalust, et tähtaja ennistamise taotlus esitatakse 14 päeva jooksul pärast seda, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, võttes seisukoha selle tähtaegsuse kohta. Praegusel juhul esitas seega kaitsja tähtaja ennistamise taotluse ringkonnakohtule tähtaegselt. Sellest tulenevalt tuleb kaitsja tähtaja ennistamise taotlus tagastada ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule lahendamiseks. Juhul, kui ringkonnakohus otsustab tähtaja ennistamise taotluse rahuldada, saab ta seejärel vaadata määruskaebuse läbi ja lahendada asja sisuliselt, sõltumata varem tehtud läbi vaatamata jätmise määrusest. 9.

1. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb ringkonnakohtul lähtuda järgnevatest põhimõtetest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. jaanuaril 2009 asjas nr 3117508 tehtud määruse kohaselt ei muuda kohtuotsuses või -määruses esitatud seadusele mittevastav lahendi vaidlustamise kord iseenesest seaduses kirjeldatud kaebekorda ega selle tähtaegu. Siiski tuleb kolleegiumi hinnangul sellist menetleja eksimust või ebatäpsust kaebekorra selgitamisel võtta arvesse kaebetähtaja ennistamise otsustamisel (vt nt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. novembri
4. a määrus asjas nr 1174754). Seda eriti praegusega analoogsetel juhtudel, mil tegemist on seaduse muudatuse järel Riigikohtu praktikas käsitlemata menetlusliku küsimusega. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamist ei välista iseenesest ka asjaolu, et määruskaebuse esitas professionaalne jurist ehk advokaat, kui kohtu eksimus ei olnud ilmne ega kohe äratuntav (näiteks kümneaastane tähtaeg kümnepäevase asemel).
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 361

lg 1 pst 1 ja § 390 lgst 1, jätab Riigikohus ringkonnakohtu määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

§ § 319 lg 7 ja § 390 lg 1 alusel saadab kolleegium kaitsja määruskaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. (allkirjastatud digitaalselt) 5