KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuasi Mai Grauberg 22.09.2017, Tallinn, Kentman

§ 2054

sätestab, et sõidukijuht, kes ei sõida mööda rööpaid, vastutab tema poolt tekitatud isikukahju ja varakahju eest, mis on tekitatud sõiduki käitamisel, 2 välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et tal ei olnud võimalik kahju tekitamist vältida. Sõidukite kokkupõrke korral eeldatakse, kuni vastupidise tõendamiseni, et iga sõiduki juhu panus kahjusündmuse toimumisel ja sõidukitele kahju tekkimisele on võrdne. Sõiduki omanik või valdaja või omandireservatsiooniga ostja vastutab solidaarselt sõiduki käitajaga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et sõidukit käitati vastuolus tema tahtega. Käesolevas sättes nimetatud isikud vastatutavad ka kahju eest, mille põhjuseks oli sõiduki tootmisviga või hooldamisviga. Kohtule esitatud Xxxx, Xxxxja Xxxxseletuskirjadest nähtuvalt juhtus liiklusõnnetus Itaalias 10.06.2017 Padova ja Veneetsia vahelises kiirteel nii, et hageja ja seletuskirja andnud isikud sõitsid mootorratastega kiirteel kolmandas reas, kui ootamatult/järsku keeras teisest reast kolmandasse ritta sõiduk Opel hagejale ette ning pidurdas järsult nii, et käis kolakas ning Xxxxlendas õhku. Seletuskirjade kohaselt toimus kõik nii kiiresti, et vaevu oli võimalik omi mootorrattaid pidurdada ja seisma jääda. Xxxx seletuskirja kohaselt ei andnud Opeli juht enne manöövrit suunatuld. Xxxxseletuskirja kohaselt tegi Opel oma manöövri nii, et möödus rida vahetades Xxxx nn napilt Xxxxnina eest

1. rea vasakusse serva, tõenäoliselt puutus kokku tee vasakpoolse servaga, pidurdas tugevalt ja liikus oma masinaga Xxxx ette ning vahemaa ratturite ja Opeli vahel jäi väga väikseks. Seletuskirja järgi ei jõudnud Xxxxpidurdada ja oma mootorratast peatada ning sõitis rehvide suitsedes Opelile tagant paremasse nurka sisse ja seejärel paiskus suure kaarega otse teise ritta sõiduteele. Õnnetuses osalenud Opeli juhi seletuskirjast nähtub, et ta sõitis
2. reas ning märkas, et tema sõidureas 100 m ees olev sõiduk pidurdas järsult ning siis pidurdas tema rahulikult ning siis sõitis talle tagant mootorrattur autole sisse. Kokkupõrke tagajärjel põrkus tema auto vastu tee vasakpoolset piiret. Kohtus ülekuulatud tunnistaja Xxxxütles, et tema, Xxxxja teised ratturid sõitsid kiirteel
3. reas (malelaua põhimõttel), Opel sõitis kõrvalreast ootamatult
4. ritta Xxxxette ja siis järsku pidurdas ning Xxxxsõitis Opelile otsa. Tunnistaja Xxxxkinnitas, et kõik mootorratturid sõitsid kolmandas reas kui järsku sõitis teisest reast nende sõiduritta Opel ning tunnistaja nägi kohe Opeli piduritulesid. Tunnistaja hinnangul ei olnud Opel veel manöövrit lõpetanud, kui juba hakkas pidurdama, sj ei näinud ta Opeli suunatuld. Tunnistaja ütles, et selles olukorras ei olnud võimalik pikivahet taastada. Hinnates tunnistajate ütlusi ja nende seletuskirju kui dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab kohus, et nendega on tõendatud, et liiklusavarii juhtus seetõttu, et Opeli juht tegi oma sõidukiga järsu manöövri, sj suunatuld näitamata nii, et reastus
5. reast
6. reas liikunud ja Xxxxjuhitud mootorratta ette ning pidurdas koheselt ja järsult ilma, et oleks võimaldanud tema taha jäänud Xxxxtaastada pikivahet. Sellise manöövri tulemusel ei olnud xxxx võimalik vältida, sõltumata pidurdamisest, otsasõitu Opelile. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav Opeli juhi seletuskirjast nähtuv situatsioon, mille kohaselt sõitis ta kogu aeg
7. reas ja kuna tema ees 100 m kaugusel hakkas üks auto pidurdama, siis tema pidurdas rahulikult ja siis sõitis mootorrattur talle otsa, kuna tema seletuskiri ei ole kooskõlas tunnistaja ütluste ja Itaalia politseile vahetult pärast õnnetust xxxx, xxxx ja xxxx seletuskirjades märgituga (mille järgi tegi ta kõrvalreast järsu manöövri Xxxxjuhitud mootorratturi vahetusse ette ja pidurdas koheselt, mis välistas Xxxxotsasõitu vältida). Seega leiab kohus, et Xxxxon tõendanud, et Opeli juhi poolt Opeli käitamine, st sellega järsu manöövri tegemine teisest sõidureast kolmandasse sõiduritta vahetult Xxxxjuhitud mootorratta ette ning sellele järgnev kohene järsk pidurdamine põhjustas otseselt liiklusavarii, mida ei saanud Xxxxvältida ja mille tagajärjel tekkis XxxxOpelile otsasõidust tingituna tervise-kui isikukahju ning varakahju. Nii on Xxxxosa vaidlusaluses avariis null ehk tema vastutus on liiklusõnnetuses välistatud

§ 2054

mõtte kohaselt ning selle eest vastutab Opeli 3 juht

§ 2054järgi.

Kuna vaidlus puudus hageja varakahju ja isikukahju tekkimise ja suuruse üle, siis puudub vajadus esitatud tõenditele hinnangut anda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb

§ 2054

alusel välja mõista hagejale varalise kahju (nii asjade kahju kui tervisekahjuga seotud varalise kahju) katteks kokku 8066,10 € ja isikukahju katteks 3000 €, kokku 11066,10 € ning alates 23.07.2016 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lause alusel viivist võlgnetavalt hüvitiselt kuni hüvitise tasumiseni. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind TsMS § 162 lg 1, 2 jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on avalduse kohaselt TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi riigilõiv 600 € ja esindaja kulud järgmiselt: advokaat K. Saare kulu 22 h ja 19 min eest 3481 € käibemaks) ja vandeadvokaat A. Urmi kulu 4 h ja 15 min eest 765 € (sh käibemaks). Kostja pole vaielnud vastu esitatud menetluskuludele. Kokku on esindajatel kulunud aega 26 h ja 34 min. Arvestusest nähtub töö tõendite kogumiseks erinevatest asutustest, lisaks sisaldab töö suhtlemist kindlustusandja ning Itaalia ametnikega, hagi koostamist ning menetlusdokumentidega tutvumist ja kliendiga suhtlemist. Kohtu hinnangul vastab kulunud aeg tehtud tööle, arvestades tõendite spetsiifilist kogumist eri asutustelt ja seda ka välisriigist. Küll aga leiab kohus, et vaidluses piisanuks siiski ühest esindajast, mistõttu tuleb arvestada sellele juurde istungi aeg 1 h ja 27 min vaid 1 advokaadi aja eest. Seega leiab kohus, et ümardatult on kokku kulunud aega 28 h, mis sisuliselt tähendab 3,5 (8 tunnist) tööpäeva. Arvestusest nähtuvalt on esindaja kulude määr K. Saarel 130 €/h + käibemaks ja A. Urmil 150 €/h + käibemaks. Kohtu hinnangu tuleb piirata kulusid, lähtudes sellest, et A. Urmi tasu määr on suurem kui kohtupraktikas on tunnustatud teiselt menetlusosaliselt kulude väljamõistmisel. Seega määrab kohus kulude suuruse kindlaks 28 h eest määraga 130€/h + käibemaks ehk kokku 4368 € (sh käibemaks). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks TsMS § 175 lg 1, § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 162 lg 1, 2 järgi esindaja kulusid 4368 € (sh käibemaks) ja lõivu 600 €, kokku 4968 €. Kostja menetluskulusid ei esitanud, seega jäävad need tema enda kanda. (digitaalne allkiri) Kohtunik 4