) § 619 alusel käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Asjas ei ole vaidlust, et poolte vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping õigusteenuse osutamiseks.
alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
lg-te 1 ja 3 alusel kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades 3 2-16-105811 mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kostja lepinguline kohustus seisnes tasu maksmises ning tema võis keelduda tasu maksmisest juhul, kui hageja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole aga kohtumenetluse käigus tuginenud sellele, et hageja ei ole oma kohustusi (nõuetekohaselt) täitnud. Vastupidi poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning kostjal ei olnud pretensioone tehtud töö suhtes. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja märkis vastuses hagile, et tema on esitanud pretensioone arvete suhtes. Kostja ei ole aga selle väite kohta ühtegi tõendit lisanud. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostja on arved kätte saanud (sellele kostja vastu ei vaidle) ning kostja ei ole mõistliku aja jooksul arvete suhtes pretensioone esitanud. Kohtumenetluse käigus pretensioonide esitamine on aga ilmselgelt liiga hilja ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et kostja ei saa sellele tugineda ega keelduda tasu maksmisest.
lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis kliendilepingust tulenevat kohustust täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kõigepealt kohustuse täitmist. Seega on hagiavaldus selles osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub välja mõista kostjalt viivis seadusega ette nähtud määras. Kostja leiab, et viivise nõue pole põhjendatud, kuna kostja on väidetavalt esitanud pretensioone arvete suhtes ja hageja ei proovinud kohtuväliselt kostjaga kokku leppida. Kohus on juba eelnevalt selgitanud, et kostja ei ole tõendanud pretensioonide esitamist. Samuti ei näe seadus ette võlausaldaja kohustust alati püüda võlgnikuga kohtuväliselt kokku leppida. Kui võlgnik ei täida oma kohustusi, võib võlausaldaja kohtusse pöörduda ja kasutada kõiki lubatud õiguskaitsevahendeid, s.h nõuda viivist ning selleks ei ole võlausaldajal vaja anda võlgnikule kohtuväliselt täiendavat tähtaega vms. Seega leiab kohus, et viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
¹ lg 1 alusel kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla 40 eurosissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja palus välja mõista kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot. Kostja ei ole nimetatud nõudele vastu vaielnud. Kohus leiab, et nimetatud nõue tuleb rahuldada. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2506,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 414,35 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ja jooksva viivise alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni seadusega ettenähtud määras. 4 2-16-105811 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS §-st 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kostja kahjuks, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Antud asjas puuduvad hagejale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning kohus leiab ka, et antud juhul ei oleks see ka põhjendatud, kuna hageja on advokaadibüroo, kes ilmselgelt on võimeline ise oma õigusi kaitsma. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.