Obsah (8)

§ 238§ 7§ 340§ 268§ 339§ 337§ 175§ 185

1-17-1964 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2017, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-17-1964 Kohtukoosseis Sten L

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetud vangistust kaheksa kuuni. Suurendada Roman Kotovitši kaheksa kuu pikkust vangistust Kar

S § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 26.11.2013 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuu 24 päeva võrra ja mõista Roman Kotovitšile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada R. Kotovitši karistusaja algust tema kinnipidamisest 13.11.2016. 2.2 Mõista Vladislav Uljanov süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistada teda üheaastase vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetud vangistust kaheksa kuuni. Lugeda Vladislav Uljanovi karistusest Kar

S § 68 lg 1 alusel kantuks kaks eelvangistuses viibitud päeva. Jätta KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel Vladislav Uljanovile mõistetud vangistus täitmisele pööramata, tingimusel et Vladislav Uljanov ei pane ühe aasta ühe kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Vladislav Uljanovile määratud katseaja kulgemist alates ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemisest.

1. Muus osas jätta Harju Maakohtu
2. mai 2017 otsus muutmata.
3. Apellatsioon rahuldada.
4. Mõista Eesti Vabariigilt Roman apellatsioonimenetluse õigusabikulud 360 eurot. Kotovitši kasuks välja tema EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanu ringkonnakohtu otsust vaidlustada ei saa. Kuna kannatanul on kassatsiooniõigus üksnes tsiviilhagi puudutavas osas ning ringkonnakohus tsiviilhagi ei lahendanud, kannatanu ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras vaidlustada ei saa. 2 1-17-1964 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Roman Kotovitšile ja Vladislav Uljanovile on esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p-i 1 järgi. Süüdistuse kohaselt kasutasid R. Kotovitš ja V. Uljanov 13.11.2016 ajavahemikul kell 06.16 kuni 06.30 Tallinnas aadressil XXX, XXX kütusetanklas neile varem tundmatu DD suhtes vägivalda. Nad lõid DD korduvalt rusikatega näo piirkonda, mitmel korral jalaga pea piirkonda ja mitmel korral jalaga keha piirkonda. Selle tulemusel kannatanu kukkus maha ja jäi liikumatult lamama. Löömisega tekitasid R. Kotovitš ja V. Uljanov kannatanule füüsilist valu ja kehalisi vigastusi. Vastavalt 13.11.2016 SA PERH väljastatud patsiendikaardile tuvastati DD-l subarahnoidaalne traumaatiline hemorraagia, subduraalne traumaatiline hemorraagia, pea lahtised hulgihaavad, turse näo vasakul poolel, nahaalune hematoom vasaku silma ümber, vasakul otsmiku piirkonnas 4,5 cm pikkune haav, paremal temporaalsel (oimul) haav pikkusega 2cm. Süüdistuse kohaselt rikkusid R. Kotovitš ja V. Uljanov kirjeldatud tegevusega korrakaitseseaduse (KorS) § 55 p-i 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 järgi on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.
6. Harju Maakohus mõistis
7. mai 2017 otsusega Roman Kotovitši ja Vladislav Uljanovi KarS § 263 lg 1 p-i 1 järgi süüdi. Roman Kotovitšile mõistis kohus karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1 aasta ja 4 kuuni.

1 aasta 4 kuu pikkust vangistust suurendas kohus omakorda KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 26.11.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuu ja 24 päeva võrra. R. Kotovitši liitkaristuseks sai 2 aastat 7 kuud ja 24 päeva vangistust. Vladislav Uljanovit karistas maakohus 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1 aastani. Kar

S § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jättis maakohus V. Uljanovi ärakandmisele kuuluva karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et V. Uljanov ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus märkis, et KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 13.11-14.11.2016, s.o 2 päeva lugeda karistusaja hulka. Harju Maakohus rahuldas ka kannatanu DD tsiviilhagi, mõistes R. Kotovitšilt ja V. Uljanovilt solidaarselt DD kasuks välja 518,66 eurot. 2.

1. Kohus asus seisukohale, et R. Kotovitši ja V. Uljanovi KarS § 263 lg 1 p-i 1 järgi kvaliftseeritav tegu on leidnud tõendamist järgnevate tõenditega. 3 1-17-1964 Kohus luges tõendatuks, et R. Kotovitš ja V. Uljanov DD peksid. Kohus tugines kannatanu enda ütlustele, mille kohaselt rünnati teda 13.11.2016 kella 06.15 ajal XXX kütusetankla juures, kuhu ta oli tulnud pärast baaripidu koos abikaasaga. Tanklas oli kolm meesterahvast, kellest ühega läks kannatanu kaklema ja teised kaks üritasid neid lahutada. Pärast kaklust läks DD tankla küljele, kus istus väljasõidu juures olevale kivist piirdeaiale. Kannatanu üritas lumega oma nägu puhastada ning see oli viimane, mida ta enda sõnul mäletas. Teadvusele tuli ta haiglas. Kannatanu ütlusi kinnitavad tankla töötajate NS ja AO ütlused ja asitõendi (tankla turvakaamera salvestise) vaatlusprotokoll. Tunnistajad nägid kannatanu kaklust ühe meesterahvaga kolmeliikmelisest seltskonnast. Sellele järgnenud kannatanu peksmist R. Kotovitši ja V. Uljanovi poolt nägid tunnistajad tankla turvakaamera videosalvestuselt. 30.01.2017 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on turvakaamera salvestiselt näha, kuidas R. Kotovitš ja V. Uljanov DD peksid. Kannatanule tekitatud vigastused on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis ja SA PERH 13.11.2016 väljastatud patsiendikaardil nr
2. 2.
3. Kohus leidis, et R. Kotovitš ja V. Uljanov panid kuriteo toime avalikus kohas: ööpäevaringselt avatud tanklas, kus asub ka kauplus. Maakohus asus seisukohale, et teenindusjaama näol on tegemist sellise avaliku kohaga, mille juures vägivallateo toimepanemine rikub avalikku korda ning häirib teiste isikute õigusrahu olulisel määral. Isikud, keda häiriti, olid tankla töötajad, kes nägid peksmist turvakaamera videopildi vahendusel. Arvestades DD peksmise intensiivsust, pidi see teenindusjaamas viibinud tunnistajate õigusrahu rikkuma intensiivselt. Kohus leidis, et tähtsust ei oma tõik, et sündmust nägid tunnistajad pealt videopildi vahendusel. Õigusrahu rikkumist olulisel määral näitavad maakohtu hinnangul tunnistaja NS ütlused, mille kohaselt jäi tunnistajale mulje, et kaks meest tapavad kolmandat. Kohus leidis, et R. Kotovitš ja V. Uljanov panid teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna pidasid võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu. Ühtlasi mõistsid, et toime pandud vägivallaga võivad nad kannatanule põhjustada füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 2.
4. Maakohus pidas põhjendatuks karistada R. Kotovitšit ja V. Uljanovit vangistusega. Kohus leidis, et arvestades kannatanu intensiivset peksmist muuhulgas elutähtsate organite piirkonda, ei ole rahaline karistus vastavuses süüdistatavate süü suurusega. Kohus võttis ka arvesse, et R. Kotovitšit on varem kriminaalkorras karistatud ning karistusregistri kohaselt puuduvad andmed, et V. Uljanov oleks tasunud talle väärtegude eest määratud rahatrahvid. Kohus pidas R. Kotovitši süüd keskmiseks ja leidis, et tema aktiivsus kannatanu peksmisel oli võrreldes V. Uljanoviga suurem. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus R. Kotovitši puhtsüdamlikku kahetsust ja valmisolekut kannatanule kahju hüvitada. Karistust raskendavaks asjaoluks luges maakohus teo toimepanemist grupi poolt KarS § 58 p 10 tähenduses. V. Uljanovi süüd pidas kohus keskmisest väiksemaks. Süü suuruse hindamisel arvestas kohus, et tema aktiivsus kannatanu peksmisel oli väiksem. Karistust kergendava asjaoluna arvestas 4 1-17-1964 kohus V. Uljanovi puhtsüdamlikku kahetsust ja valmisolekut kannatanule kahju hüvitada. Karistust raskendavaks asjaoluks luges maakohus teo toimepanemist grupi poolt KarS § 58 p 10 tähenduses.
5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Kotovitši kaitsja Tanel Mällas. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist R. Kotovitši KarS § 263 lg 1 järgi süüdimõistmise osas ning R. Kotovitši tegevuse ümberkvalifitseerimist KarS § 121 lg 1 järgi. KarS § 121 lg 1 järgi süüdimõistmise korral palub kaitsja mõista R. Kotovitšile karistuseks rahaline karistus. Alternatiivselt taotleb kaitsja mõista R. Kotovitšile maakohtu mõistetud karistusest kergem karistus ja asendada see KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõiglase kohtulahendi. 3.
6. Apellatsiooni kohaselt ei ole tuvastatud, et teoga häiriti kõrvalisi isikuid. Kaitsja viitab Riigikohtu
7. juuni
8. a lahendile, mille kohaselt ei piisa süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 263 järgi üksnes konstateeringust, et tegu toimus avalikus kohas. Lisaks peab kindlaks tegema, kas sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu. See eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu. Samas ei ole iga vahetult konfliktiväline isik hinnatava asjasse mittepuutuva, kõrvalise isikuna, kelle õigusrahu rikutakse. Konflikt toimus kannatanu ja süüdistatavate vahel varahommikul kella 06.15 ajal. Sellisel kellaajal ei ole inimeste liikumine sage. Ainsateks, kes konflikti pealt nägid, olid kütusetankla töötajad. Ühtlasi tuleneb tunnistaja NS ülekuulamise protokollist, et ta nägi konflikti videosalvestiselt, mitte vahetult. Sama kinnitab ka teine tunnistaja AO. Seega ei ole teada, kas tunnistajad, kelle õigusrahu väidetavalt rikuti, ka tegelikkuses reaalselt sündmusi nägid või mitte. Hilisem videosalvestise vaatamine ei ole kaitsja hinnangul samastatav füüsiliste isikute olemasoluga konflikti toimumiskohas. Kaitsja märgib, et kuivõrd lühimenetluses saab hinnata vaid olemasolevaid tõendeid, siis pole tunnistajate ütlusi võimalik täpsustada. Kaitsja hinnangul on aga olulise tähtsusega tuvastada, kas tunnistajad nägid konflikti reaalajas või mitte.

§ 7lg 3 kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks.

Seega ei esine kaitsja hinnangul R. Kotovitši käitumises KarS § 263 lg 1 objektiivset koosseisu ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida KarS §-i 121 järgi. 3.

1. R. Kotovitšile mõistetud karistuse kohta märgib kaitsja, et kohus on süüdistatava süü suuruse hindamisel jätnud arvestamata, et kannatanu käitumine oli süüdistatavate poolse ründe põhjuseks. Nimelt ründas kannatanu R. Kotovitšit esimesena, mille tagajärjel ründas R. Kotovitš kannatanut. Samuti ei ole kaitsja hinnangul süüdistatavatele mõistetud karistused omavahel võrreldes proportsionaalsed – R. Kotovitšile on mõistetud 2-aastane reaalne vanglakaristus, samas kui V. Uljanovile, kes samuti kannatanut ründas, mõisteti 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus tingimisi. Kaitsja leiab, et grupis sarnase süüteo toimepanemise eest mõistetud karistusmäärad peaksid olema võrreldavad. Antud juhul see nii ei ole. 5 1-17-1964 Veel märgib kaitsja, et arvestades asja tehiolusid, on R. Kotovitši vangistus võimalik KarS § 69 alusel asendada üldkasuliku tööga.
2. Apellatsioonimenetluses esitasid oma kirjalikud seisukohad süüdistatav R. Kotovitš, Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina ja apellatsiooni esitanud R. Kotovitši kaitsja T. Mällas ise. 4.1 R. Kotovitš toetas oma kaitsja esitatud apellatsiooni ja palus see täies ulatuses rahuldada. Süüdistatav palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega asendada talle põhjendamatul range karistus leebemaga. Süüdistatav leiab, et maakohus ei ole arvestanud, et aset leidnud vahejuhtum oli kannatanu provotseeritud. Konflikti algatas DD ning R. Kotovitši agressiivne käitumine oli normaalne reaktsioon ja ettearvatav enesekaitse füüsilisele solvangule. R. Kotovitš märgib, et tema karistusandmed näitavad, et ta ei ole agressor ega provokaator: varem teda KarS § 263 järgi karistatud ei ole. R. Kotovitš palub arvestada, et ta tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut. Samuti seda, et kannatanu varalised nõuded on tasutud ja pretensioone kannatanul ei ole. 4.2 Prokurör on seisukohal, et maakohtu järeldused nii kuriteo kvalifikatsiooni, tõendatusse kui mõistetud karistuse osas on arusaadavad, jälgitavad ja üheselt mõistetavad. Samuti vastab maakohtu otsus kaitsja viidatud Riigikohtu lahendis väljatoodud kriteeriumidele tegude kvalifitseerimisest KarS § 263 järgi. Prokurör leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 4.3 R. Kotovitši kaitsja T. Mällas märgib, et jääb apellatsioonis esitatu juurde. Viitega apellatsioonis esitatud Riigikohtu lahendile rõhutab kaitsja veelkord, et ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt on olulisel määral rikutud kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu. Kaitsja hinnangul on kohus ebaõigesti järeldanud, et tunnistajad nägid kaklust videopildi vahendusel. Ülekuulamisel antud ütluses avaldasid tunnistajad, et nägid kaklust videosalvestuse vahendusel. Kaitsja leiab, et tegemist on olulise vahega. Kohtul ei ole võimalik asuda ise tuvastama seda, kas tunnistajad nägid salvestist või otsepilti. Seega on kohus, kirjeldades asjaolusid, mida tunnistajad pole öelnud, rikkunud menetlusõiguse norme. Lisaks taotles kaitsja, et riigilt mõistetaks välja R. Kotovitši apellatsioonimenetluse kulud. Kaitsja seisukohtadele on lisatud R. Kotovitšile apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest esitatud arve, mille kohaselt on R. Kotovitši õigusabikulude suurus 360 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioon tuleb rahuldada. R. Kotovitši tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista sellest tulenevalt R. Kotovitšile uus karistus ning uus liitkaristus. Kuna maakohus on alusetult kvalifitseerinud teo KarS § 263 lg 1 p 1 alusel, 6 1-17-1964 tuleb

§ 340lg 3 alusel maakohtu otsus tühistada ka V.

Uljanovi teo kvalifikatsiooni ja karistuse osas. Apellatsioonis vaieldakse vastu maakohtu otsuses märgitule, et peksmist nägid pealt tankla töötajad. Kohtukolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtul ei ole õigust asuda tuvastama, kas tankla töötajad nägid sündmust pealt, ning seda õigust ei olnud ka maakohtul. Süüdistuses ei ole väidet, et tanklatöötajad peksmist pealt nägid, üldse esitatud.

§ 268

lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

§ 268

lg 5 esimene lause lisab, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses esitatud tõendamiseseme asjaolude kirjeldusest. Vastavalt Riigikohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohale tähendab

§ 268

lg-tes 1 ja 5 öeldu, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Kaitsja apellatsiooniski viidatud Riigikohtu

1. juunil 2017 kriminaalasjas nr 3-1-1-15-17 tehtud otsuse punktis 26 on selgitatud, et KarS § 263 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuse puhul tuleb kõrvaliste isikute häirimine süüdistuses ära näidata. Riigikohus selgitas, et kõrvalisi isikuid, keda teoga häiriti, ei ole vaja nimeliselt välja tuua. Piisav on, kui süüdistuses on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada. Süüdistusest peab seega olema näha, et kõrvalised isikud sündmust tajusid. Küsimust, kas tankla töötajad nägid sündmust pealt, võiks ringkonnakohus (ja oleks võinud maakohus) lahendada juhul, kui väide selle kohta, et tankla töötajad jälgisid sündmuste käiku turvakaamera vahendusel, oleks esitatud süüdistuses. Samuti oleks pidanud olema süüdistuses ära näidatud R. Kotovitši ja V. Uljanovi tahtlus kõrvaliste isikute häirimiseks. Tulenevalt KarS § 15 lg-st 1 on kuriteokoosseis täidetud, kui teo toimepanijal esineb tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. KarS § 263 lg 1 p1 puhul tähendab see muuhulgas, et vähemalt kaudne tahtlus peab olema ka kõrvaliste isikute häirimise suhtes. Kui peksmine toimub kõrvaliste isikute juuresolekul, on võimalik juba asjaolude kirjeldusest teha järeldusi peksjate tahtluse kohta. Maakohtu järeldus, et kõrvalised isikud jälgisid toimunut turvakaamera vahendusel, eeldab aga seda, et menetletavas kriminaalasjas oleks süüdistuses ära näidatud R. Kotovitši ja V. Uljanovi tahtlus kõrvaliste isikute häirimiseks, st see, et R. Kotovitš ja V. Uljanov vähemalt pidasid võimalikuks, et kõrvalised isikud jälgivad nende tegu turvakaamera kaudu. Maakohus on väljunud süüdistuse piirest, tuvastades, et  peksmist nägid pealt tankla töötajad ning seda, et  R. Kotovitš ja V. Uljanov pidasid võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu. Tuginedes süüdimõistva otsuse tegemisel asjaolule, mida süüdistuses kajastatud ei olnud, kuid mille puudumisel ei oleks tegu kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, rikkus maakohus
2. 7 1-17-1964 oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 järgi. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada R. Kotovitši Kar

S § 263 lg 1 p 1 järgi süüdimõistmise osas. 7. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et R. Kotovitši tegu tuleb kvalifitseerida ümber KarS § 121 lg 1 järgi. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud fakti, et R. Kotovitš ja V. Uljanov peksid DD, lüües teda rusikatega näo piirkonda, mitmel korral jalaga pea piirkonda ja mitmel korral jalaga keha piirkonda. Peksmise ajal kannatanu kukkus ning R. Kotovitš ja V. Uljanov jätkasid maas lamava kannatanu peksmist. Peksmise lõppedes jäi kannatanu maha liikumatult lamama. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust, et peksmisega tekitati DD-le valu ja tervisekahjustusi. Maakohus luges tõendatuks, et löömisega tekitasid R. Kotovitš ja V. Uljanov kannatanule füüsilist valu ja süüdistuses nimetatud tervisekahjustused: vastavalt SA PERH 13.11.2016 väljastatud patsiendikaardile diagnoositi DD-l subarahnoidaalne traumaatiline hemorraagia, subduraalne traumaatiline hemorraagia, pea lahtised hulgihaavad, turse näo vasakul poolel, nahaalune hematoom vasaku silma ümber, vasakul otsmiku piirkonnas 4,5 cm pikkune haav, paremal temporaalsel (oimul) haav pikkusega 2cm. Ringkonnakohus nendib, et subarahnoidaalse ja subduraalse hemorraagia (ämblikuvõrkkesta ja kõvakelme aluste verejooksude) puhul võiks tekkida küsimus, kas tegemist ei ole eluohtlike tervisekahjustustega tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 2 p 3 tähenduses. R. Kotovitšit ja V. Uljanovit ei ole aga süüdistatud raskete tervisekahjustuste tekitamises ning kohtule ei ole esitatud kohtuarstliku ekspertiisi akti, mille alusel saaks teha järelduse, kas tegemist on raskete tervisekahjustustega. Pealegi võib ringkonnakohus

§ 340

lg 2 p 3 kohaselt süüdistatava või tema kaitsja apellatsiooni alusel teo kvalifikatsiooni muutes mõista isiku süüdi vaid maakohtu otsuses toodust kergemas kuriteos. Seega on R. Kotovitši tegu käsitatav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine ühtki KarS § 121 lg-s 2 nimetatud kvalifitseerivat tunnust. Süüdistusest ei ilmne, et vähemalt mõni kannatanu tervisekahjustus oleks kestnud vähemalt neli nädalat. Tegemist ei saa olla lähi- või sõltuvussuhtes toimepandud teoga, kuna süüdistuse kohaselt süüdistatavad ja kannatanu üksteist eelnevalt ei tundnud. Süüdistuse teksti alusel võiks teha järelduse, et R. Kotovitšit süüdistatakse korduvalt toimepandud teos („lõid korduvalt“). Tõendite kohaselt on aga ilmselgelt tegemist ühe, samas kohas toimunud järjepideva peksmisega, kus erinevad löögid olid kantud ühtsest tahtest. Seega on süüdistus ses osas sõnastatud ebaõnnestunult, kuna see ei arvesta korduvuse tähendust karistusõiguses. 8. KarS § 121 lg-s 1 on karistusena nähtud ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. R. Kotovitši kaitsja taotleb R. Kotovitši karistamist rahalise karistusega või kergema vangistuse mõistmist ja selle asendamist üldkasuliku tööga. 8.1 Ringkonnakohus peab R. Kotovitši süüd KarS § 121 lg 1 kontekstis suureks ega pea seetõttu võimalikuks kohaldada rahalist karistust, mis on kergem põhikaristuse liik. Ringkonnakohus peab tegu KarS § 121 lg 1 kontekstis nii raskeks, et peab R. Kotovitši süüle vastavaks KarS § 121 lg 1 sanktsiooni ülemmäära. 8 1-17-1964 R. Kotovitš ja V. Uljanov peksid kannatanut jõhkralt. Asitõendi (tankla turvakaamera salvestise) vaatlusprotokolli kohaselt nägi peksmine välja järgnevalt. R. Kotovitš lõi tankla piirdeaial istuvat DD ootamatult jalaga näo piirkonda. Samal ajal jõudis nende juurde ka V. Uljanov. V. Uljanov haaras püsti hüpanud DD-l paremast käest, nii et DD kaotas tasakaalu ja kukkus. V. Uljanov hoidis maas lamavat DD kinni ja samal ajal lõi R.Kotovitš DD ühe korra jalaga keha piirkonda. V. Uljanov omakorda lõi DD ühe korra rusikaga näo piirkonda ja ühe korra rinna piirkonda. Seejärel tiris V. Uljanov DD äärekivi peale ja R. Kotovitš astus kaheksa korda jõuga DD-le pähe. Seejärel V. Uljanov ja R. Kotovitš lahkusid, jättes verise näoga kannatanu liikumatult lamama (kd I; tl. 46-47). Peksmise brutaalsust näitavad ka SA PERH patsiendikaart, millest nähtuvalt oli DD-l rohkelt vigastusi (kd I; tl. 11-13) ning tunnistaja NS ütlused, milles tunnistaja kirjeldas toimunut sõnadega, et kaks meest tapsid kolmandat (kd I; tl. 35-39). Ka seda, et DD jäeti läbipekstuna lihtsalt lamama, peab ringkonnakohus asjaoluks, millest tulenevalt on R. Kotovitši süü suur. Kaitsja on apellatsioonis ja R. Kotovitš oma seisukohtades väitnud, et kannatanu ründas esimesena R. Kotovitšit. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole seda väidet tõendatuks lugenud. Kohus on lugenud tõendatuks, et kannatanul tekkis eelnevalt tanklas teise meesterahvaga kaklus, kuid kohus ei ole tuvastanud, et just kannatanu kaklust alustas. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid argumente selle kohta, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud ja jõudnud tõendite hindamisel valele järeldusele. Ühtlasi tuleb märkida, et kõnealune väide puudutab eelnenud konflikti, kus kaklus lõpetati, ning kriminaalasja esemeks olev peksmist ilmselgelt ei algatanud kannatanu. Nagu eespool märgitud, algas asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt peksmine sellega, et R. Kotovitš läks ise istuva kannatanu juurde ja lõi teda jalaga näo piirkonda. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus väidet, et R. Kotovitši süüd vähendab asjaolu, et kannatanu ründas teda esimesena, ilmselgelt põhjendamatuks. Ringkonnakohus tõdeb, et maakohtu otsuse kohaselt avaldas R. Kotovitš puhtsüdamlikku kahetsust, mida tuleb arvestada süüd kergendava asjaoluna. Samas tuvastas kohus ka karistust raskendava asjaolu, milleks oli süüteo toimepanemine grupis. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks R. Kotovitši karistamist KarS § 121 lg 1 ülemmäärale vastava üheaastase vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendab ringkonnakohus R.

Kotovitšile mõistetud vangistust ühe kolmandiku võrra, st kaheksa kuuni. 8.2 R. Kotovitš pani KarS § 121 lg-le 1 vastava kuriteo toime katseajal, olles vangistuse kandmiselt KarS § 76 lg 5 alusel tingimisi vabastatud. Nimelt karistati R. Kotovitšit Harju Maakohtu 26.11.2013 otsusega nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistuse kandmiselt vabastati R. Kotovitš ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 08.09.2016 määrusega. KarS § 76 lg 5 alusel määras Tartu Maakohus R. Kotovitšile katseaja tähtajaga 20.01.

1. Eelmise vangistuse ärakandmata osa on 1 aasta 3 kuud 24 päeva. Vastavalt KarS § 76 lg-le 8 tuleb R. Kotovitšile KarS § 121 lg 1 järgi mõistetud 8-kuulist vangistust suurendada KarS § 65 lg 2 alusel eelmise karistuse ära kandmata osa 1 aasta 3 kuu 24 päeva võrra. Liitkaristus on seega 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada R. Kotovitši karistusaja algust tema kinnipidamisest 13.11.
2. 9 1-17-1964 8.3 Apellatsioonis on kaitsja taotlenud ka R. Kotovitši vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Karistusseadustik seda ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud isiku puhul, kes on pannud uue tahtliku kuriteo pannud toime katseajal, ei võimalda. Vastavalt KarS § 76 lg-le 8 liidetakse juhul, kui ennetähtaegselt vabastatu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, kandmata jäänud karistuse osa uuele karistusele ja viiakse täide. Ka KarS § 69 lg-st 1 tuleneb, et üldkasuliku tööga on võimalik asendada üksnes KarS §-des 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust, mis pööratakse täitmisele. Seda, et üldkasuliku tööga oleks võimalik asendada ka vangistust, mille kandmiselt on süüdlane KarS § 76 alusel ennetähtaegselt vabastatud, KarS § 69 lg 1 ette ei näe.
3. Vastavalt

340 lg-le 3 peab ringkonnakohus materiaalõiguse sätte ebaõige kohaldamise tuvastamise korral

§ 340

lg-t 1 kohaldama ka teiste süüdistatavate suhtes, sõltumata sellest, kas nad on apellatsiooni esitanud. Ringkonnakohus kvalifitseeris R. Kotovitši teo erinevalt maakohtust mitte KarS § 263 lg 1 p 1, vaid KarS § 121 lg 1 järgi. Seega kvalifitseeris maakohus ringkonnakohtu hinnangul teo valesti. Süüdistuse ja maakohtu otsuse kohaselt pani R. Kotovitš teo toime koos V. Uljanoviga: maakohus tuvastas, et mõlemad osalesid DD peksmises. Seega tuleb vastavalt

§ 340lg-le 3 tühistada maakohtu otsus ka V. Uljanovi Kar

S § 263 lg 1 p 1 järgi süüdimõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista V. Uljanov süüdi KarS § 121 lg 1 järgi. Kuna maakohtu otsusega V. Uljanovile mõistetud karistus ületab KarS § 121 lg 1 ülemmäära, tuleb maakohtu otsus tühistada ka mõistetud karistuse osas ja mõista V. Uljanovile uus karistus. Ringkonnakohus leiab, et V. Uljanovit tuleb sarnaselt R. Kotovitšile karistada eespool kirjeldatud peksmise jõhkruse tõttu üheaastase vangistusega.

§ 238lg 2 alusel tuleb ka V. Uljanovile mõistetud vangistust vähendada 8 kuuni. V. Uljanovi karistusest tuleb Kar

S § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks V. Uljanovi eelvangistuses viibitud 2 päeva. Sarnaselt maakohtule leiab ringkonnakohus, et V. Uljanovi puhul on võimalik jätta mõistetud vangistus KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel täitmisele pööramata, tingimusel et V. Uljanov ei pane katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. Kuna ringkonnakohus mõistis V. Uljanovile uue karistuse, tuleb KarS § 78 p 1 alusel arvestada V. Uljanovile määratud katseaja kulgemist alates ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemisest ning ringkonnakohus määrab katseaja pikkuseks 1 aasta 1 kuu. 10. Eelnevast tulenevalt ning tuginedes

§ 337

lg 1 p-le 4, § 338 p-dele 2 ja 3 ning § 339 lg-le 2 rahuldab ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse R. Kotovitši ja V. Uljanovi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdimõistmise ja neile mõistetud karistuste osas. Ses osas teeb ringkonnakohus

§ 340lg-tele 1 ja 3 ning lg 2 p-le 3 uue otsuse, mõistes R. Kotovitši ja V. Uljanovi süüdi Kar

S § 121 lg 1 järgi ning mõistes neile kergema karistuse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. 11. R. Kotovitši kaitsja on taotlenud, et Eesti Vabariigilt mõistetaks välja R. Kotovitši apellatsioonimenetluse kulud. Kohtule esitatud dokumendi (R. Kotovitšile õigusabi eest esitatud arve) kohaselt on R. Kotovitši õigusabikulud apellatsioonimenetluses 360 eurot. 10 1-17-1964 Vastavalt

§ 175

lg 1 p-le 1 loetakse menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Ringkonnakohus peab õigusabi eest R. Kotovitšile esitatud arvest nähtuvat töömahtu ja tunnihinda arvestades kaitsjatasu mõistlikuks.

§ 185

lg 1 näeb ette, et kui kohus teeb apellatsioonimenetluses

§ 337lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, hüvitab menetluskulud riik.

Seega tuleb taotlus rahuldada ja mõista Eesti Vabariigilt R. Kotovitši kasuks välja 360 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 11