) § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav Kolmas isik Artur Ušakov isikukood: 38807190222; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; elukoht: Xxxx; keskeriharidus; töökoht: Xxxx; varem kriminaalkorras karistatud, viimati: - 09.11.2015 Harju Maakohtu otsusega 1-15-9278
järgi vangistus 3 kuud, mida lühimenetluses vähendati 2 kuuni, ärakandmata 1 kuu ja 28 päeva vangistust katseajaga 1 aasta, lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Kahtlustatavana kinnipidamine 30-31.07.2017, elukohast lahkumise keeld alates 31.07.
2 2. Vähendada Artur Ušakovile mõistetud karistust 1/3 võrra. Artur Ušakov peab ära kandma 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse. 3.
lg 1 järgi lugeda Artur Ušakovi poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva (so 30-31.07.2017) karistusaja hulka. Artur Ušakovil tuleb ära kanda 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. 4.
lg 1 ja 3 järgi asendada Artur Ušakovile mõistetud karistus, so 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus (so 238 päeva vangistust) üldkasuliku tööga. Ühele vangistuspäevale vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd. Artur Ušakov peab 1 (ühe) aasta pikkuse tähtaja jooksul tegema 238 (kakssada kolmkümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 järgi peab Artur Ušakov üldkasuliku töö tegemisel järgima Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 6.
lg 2 p 2, 8 järgi määrata, et Artur Ušakov on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis. 7.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Artur Ušakovi suhtes lisakaristust ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. 8.
lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel riigituludesse kolmandale isikule Xxxxle kuuluv kuriteo toimepanemise vahend – sõiduauto BMW 530D, reg. märgiga xxxx koos sinna juurde kuuluva võtmega. Mootorsõiduk BMW 530D reg. Nr xxxx on teisaldatud ja asub politseiparklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn.
Poolte ja süüdistatava seisukohad istungil Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokurör jäi istungil esitatud süüdistuse juurde ja leidis, et Artur Ušakovi tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel palus prokurör arvestada, et isikul on sama kuriteo eest kehtiv karistus, eelmisel korral karistati süüdistatavat tingimisi vangistusega. A. Ušakovil on ka kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 järgi. Prokurör leidis, et karistust kergendavate asjaoludena võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsust, raskendavad asjaolud prokuröri hinnangul puudusid. Süü suuruse hindamisel palus prokurör arvestada asjaolu, et isikul tuvastatud joove – 0,90 mg/l kohta – ei viita vähesele alkoholitarbimisele. Prokurör taotles A. Ušakovi süüdi tunnistamist
MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvast 8 kuu pikkusest vangistusest tuleb
lg 1 alusel maha arvata 2 päeva eelvangistust ja kandmata karistuseks lugeda 7 kuud ja 28 päeva. Prokurör oli seisukohal, et isikule mõistetava vangistuse võib asendada 238 tunni üldkasuliku tööga: vaatamata süüdistatava varasemale karistatusele oli eelmine vahejuhtum 2015 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustub A. Ušakov järgima
Prokurör leidis, et arvestades süüdistatava isikut tuleb talle määrata ka lisakohustused:
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. Lisaks põhikaristusele taotles prokurör A. Ušakovi suhtes ka lisakaristuse kohaldamist, s.o
Prokurör taotles süüdistatava kaitsja sõidukulude riigi kanda jätmist. Prokurör taotles konfiskeerida kolmanda isiku Xxxxle kuuluv mootorsõiduk BMW 530D r/n xxxx kui kuriteo toimepanemise vahend. Prokurör märkis, et süüdistatav sõitis autoga nii sel korral kui 2015 aastal. Sõiduki omanikuks on küll kolmas isik, kuid Xxxxl juhtimisõigust ei ole, sõiduk oli A. Ušakovi valduses ning kolmanda isiku ütlustest nähtuvalt on sõiduk ostetud pigem just xxxx jaoks. Süüdistatav Artur Ušakovi seisukoht: Süüdistatav selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab end süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluse korras. A. Ušakov avaldas, et on nõus tegema ühiskondlikult kasulikku tööd - ta töötab hommikuses ja õhtuses vahetuses, ööpäevas teeb kaheksa tundi tööd, aga peab tegema ka ületunde. Üldkasulikku tööd saaks teha peale tööd ja nädalavahetustel. Viimases sõnas lisas Artur Ušakov, et ta tunnistab oma tegu ja kahetseb, ta väärib karistust, aga mitte nii karmi, et vangi minna. Kaitsja seisukoht ja taotlus: A. Ušakovi kaitsja Andres Tamm asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja leidis, et kuivõrd isik on 2015. aastal samalaadse kuriteo eest süüdi mõistetud, on vangistuslik karistus põhjendatud. Kaitsja oli seiskohal, et kohus peaks kaaluma, kas prokuröri poolt taotletud karistuse määr on põhjendatud - vaatamata sellele, et A. Ušakov on teist korda samalaadse teo eest kohtu all, ta kahetseb puhtsüdamlikult. Alkoholi tarvitas kaitsealune oma sünnipäeval, läks seejärel pruudiga riidu ning siis tekkis sõitmise vajadus, mis oli afektist tulenev. Eeltoodu ei vähenda küll isiku vastutust, kuid selgitab, miks ta sõitis kella viie ajal öösel. Kahtlustatava poolt tarvitatud alkoholi kogus - pudeli veini – ei ole sünnipäeva tähistava meesterahva kohta palju. Lisakaristuse kohaldamise osas palus kaitsja kohtul vaagida, kas viis kuud on kohane. Kaitsja taotles menetluskulude ajatamist vähemalt üheks aastaks ning toetas prokuröri ettepanekut jätta sõidukulud riigi kanda. Kaitsja ei nõustunud süüdistatava xxxxle kuuluv auto konfiskeerimisega. Kaitsja nentis, et autoga on küll toime pandud ka eelmine kuritegu, aga see on alles teine kord ning prokuröri prognoositud kolmas kord jääb ära. Kaitsja märkis, et see on süüdistatava xxxx auto, mida on xxxxl vajal liiklemiseks. Kolmanda isiku seisukoht: Kolmas isik Xxxx märkis, et tal on veel aasta auto eest maksta ning ta parem müüb auto maha, kui kardetakse, et süüdistatav Artur Ušakov jälle rooli istub. Tõendid: Ütlused: - - Tunnistaja Xxxx ütlused /t.l. 12-13/ mootorsõiduki juhtimist süüdistatava poolt pealt näinud tunnistaja, kelle ütlused tõendavad, kus ja millal süüdistatav mootorsõidukit juhtis; millist mootorsõidukit süüdistatav juhtis, süüdistatava isiku tuvastamist ja tal alkoholijoobe tuvastamist; Kahtlustatava Artur Ušakov ütlused /t.l. 20-21/ süüdistatav tunnistab enda süüd; tema ütlused alkoholi tarvitamise ja mootorsõiduki juhtimise asjaolude kohta; Kolmanda isiku Xxxx ülekuulamise protokoll /t.l. 26/ kolmas isik tunnistab, et sõiduk kuulub temale, juhtimisõigust ise ei oma, andis sõiduki A.Ušakov kasutada, pole nõus sõiduki konfiskeerimisega; 5 Dokumendid: - - - - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /t.l. 2-3/ - tõendab, millal, kus ja millega seoses süüdistatav kinni peeti; süüdistatava vabastamise aega; Karistusregistri teade /t.l. 7/ - süüdistatavat iseloomustavad andmed; Süüdistusakt kriminaalasjas 15230201053 ja Harju Maakohtu 09.11.2015 otsus 1-159278 /t.l. 8-10/ - tõendab, et isik omab kehtivat kriminaalkaristust
järgi; varasem kuritegu pandi toime sõidukiga BMW 530D reg.nr xxxx; Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /t.l. 11/ - tõendab, et isikul tuvatati alkoholijoobe tunnused ning millised olid joobele viitavad tunnused; Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, mõõtedokumentidega ja õigustega/t.l. 14-19/ - tõendab süüdistatava joobeseisundit; mõõtetegevuse jälgitavust, õiguste selgitamist; Kolmandaks isikuks tunnistamise määrus /t.l. 23-25/ - Xxxx kui sõiduki BMW 530D reg.nr xxxx omaniku kolmandaks isikuks tunnistamine; Õiend /t.l. 29/ - tõendab, et süüdistatav omab kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust, MTA andmeid (sissetulek 2016 aastal süüdistataval oli 12681.- eurot), mootorsõiduki BMW 530D registreerimismärgiga xxxx andmeid; Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et Artur Ušakovi süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Tunnistaja Xxxx ütlustega (tl 12-13), isikusamasuse protokolliga (tl 1), kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 2-3), indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 11) on tõendatud, et 30.07.2017 märkas tunnistaja Xxxx Tallinnas, Punase tn ja Smuuli tee ristmikul suunaga Pae tn poole liikumas halli mootorsõidukit, mille juht hakkas politseipatrulli nähes koheselt silmnähtavalt kiiremini sõitma. Sõiduk peatati sinise-punase vilkuriga kell 05.41 Paekaare tn 58, Tallinn juures. Sõidukiks oli BMW 530 D reg nr xxxx ning seda juhtinud A. Ušakovi kainuse kontrollimisel indikaatorvahendiga selgus, et juht võib olla purjus. A. Ušakovi võimalikku joobeseisundit kontrolliti tõendusliku alkomeetriga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrüki (tl 14-15) kohaselt tuvastati 30.09.2017 kella 05.52-05.56 ajal A. Ušakovil alkoholijoove 0,90 mg/l kohta. A.Ušakov tunnistas ennast süüdi nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus. Isiku süü omaksvõtt riimub asjas kogutud teiste tõenditega. A. Ušakov on andnud ütlusi (tl 20-21) selle kohta, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav, ta tunnistab, et on toime pannud kuriteo ning kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Isik selgitas, et oli laupäeva õhtul kell 22.00 paiku oma venna juures Xxxx, kus tarvitas alkoholi - ta jõi ära umbes 1 pudeli Gruusia punast veini. Alkoholi tarvitas paari tunni jooksul öösel. Magama ta ei läinud, hommikul kella 05.00 ajal tellis endale takso ja sõitis koju. Kodus tekkis konflikt naisega ja ta otsustas kodust lahkuda. Ta asus mootorsõidukit juhtima, konkreetset sihtkohta ei olnud, tahtis lihtsalt kuhugi kaugemale ära sõita. Sõitis Kalevipoja maja juurest, sai sõita maksimaalselt 3 minutit, sõitis parklasse ning jäi seisma. Väljus autost ja märkas politseid, mis liikus tema suunas. Istus tagasi autosse. Artur Ušakovl paluti esitada isikut tõendavat dokumenti, temal neid ei olnud esitada. Artur Ušakov pandi puhuma tõenduslikku alkomeetrisse, mis näitas joovet 0,90 mg/l. Oli nõus selle tulemusega ja loobus vereanalüüsist. Palub sõidukit mitte konfiskeerida, sest teenib oma leiba selle auto abil. Käib iga päev tööl ja tal on vaja 5 päeva nädalas sõita edasi-tagasi 30 km töökohale ja tagasi. 6 Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab süüdlane teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Artur Ušakov on andnud ütlusi, et jõi enne sõiduki juhtima asumist alkoholi, pudeli veini. Kohtu hinnangul tegutses Artur Ušakov otsese tahtlusega. Artur Ušakov on toime pannud õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on Artur Ušakovi näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemist ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtivad kohtupraktikas on asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 3 aasta pikkune vangistus. Keskmine sanktsioonimäär vangistuse puhul on seega 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Artur Ušakovi karistusregistri väljavõte (tl 7) tõendab, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust, viimati 09.11.2015 Harju Maakohtu poolt
Samuti nähtub karistusregistri väljavõttes, et Artur Ušakovit on 06.05.2017 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Patrullitalituse Patrulligrupi I poolt karistatud LS § 227 lg 2 järgi (s.o lubatud sõidukiiruse ületamine) rahatrahviga 30 trahviühikut. Kohtu hinnangul saab karistust kergendava asjaoluna võtta arvesse puhtsüdamliku kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul ei ole A. Ušakovile eelnev,
järgi mõistetud karistus täitnud oma põhieesmärki: mõjutanud teda hoidumast uute kuritegude toimepanemisest. Käesolevas asjas on tõendatud, et A. Ušakov juhtis taas alkoholijoobes mootorsõidukit. Eeltoodu tõttu ei pea kohus võimalikuks karistada süüdistatavat kergemaliigilise karistusega ning seega tuleb isikut karistada vangistusega. Karistuse määra osas leiab kohus, et see võib jääda sanktsiooni alumisse kolmandikku – A. Ušakov kahetses oma tegu, kahetsuse siiruses kohtul kahtlust ei tekkinud. Isik juhtis mootorsõidukit varahommikusel ajal, mil tänavatel on teisi liiklejaid märkimisväärselt vähem. Kuigi A. Ušakov tunnistaja sõnul kiirendas, reageeris ta peatumismärguandele ning oli nõus alluma menetlustoimingutele. Kohus nõustub prokuröri loogikata selles, et üldkasuliku töö näol on tegemist viimase meetmega enne isiku ühiskonnast isoleerimist. A. Ušakov pani eelmise
Ušakovil on olemas ametlik töökoht, tal on alaealine laps. Isikule reaalse vangistuse mõistmine tekitaks tõenäoliselt talle hiljem raskusi töökoha leidmisel, samuti satuksid vangistuse tõttu ohtu tema sotsiaalsed sidemed ja lapse ülalpidamiskohustus. Arvestades asjaolu, et isik ei ole varem üldkasulikku tööd teinud ning talle on selle tegemine põhitöö kõrvalt kaunikesti koormav, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on vangistuse asendamine üldkasuliku tööga piisavalt mõjus meede täitmaks karistuse põhieesmärki, s.o mõjutama isikut tulevikus hoiduma uute kuritegude toime panemisest. Seega peab kohus võimalikuks asendada A. Ušakovile mõistetav vangistus ühiskondlikult kasuliku tööga kohustusega järgida
Artur Ušakovi õiguskuulekale teele viimiseks on kohane
lg 2 p 2, 8 järgi kohustada Artur Ušakovit kriminaalhoolduse ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema 7 sotsiaalprogrammis. Kohus asub seisukohale, et Artur Ušakov on sõidukijuhina liikluses ohtlik nii iseendale kui kaasliiklejatele, isik paneb korduvalt toime liiklussüütegusid (vt karistusregistri õiend). Eeltoodust tulenevalt on tema suhtes vajalik kohaldada
Artur Ušakovilt tuleb mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta viieks kuuks. Kohus ei tuvastanud süüdistatava puhul asjaolusid, mis tingiksid talle juhtimisõiguse säilitamise vajaduse. Konfiskeerimine: Kolmas isik Xxxx on andnud ütlusi (tl 26), et ta on Artur Ušakovi xxxx, kuid elab xxxx eraldi. Sõiduauto BMW 530D registreerimismärgiga xxxx sai ostetud tema xxxx poolt 3 aastat tagasi, kuid tema rahaliste vahendite (5500 eurot) eest. Temal endal puudub sõiduki juhtimisõigus, kuid tahtis anda sõiduki xxxxle kasutada. Lisab veel, et ta ei olnud teadlik sellest, et xxxx jäi vahele mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega, xxxx ei ole talle sellest rääkinud. Tema ei oe näinud, et Artur Ušakov oleks tarvinud alkoholist. Artur Ušakov loobus suitsetamisest, käib Reval spordiklubis treenimas, suhtub temasse lugupidavalt ning teeb lisaks põhitööle kogu aeg juhutöid. Xxxx ei ole nõus sõiduki konfiskeerimisega. Sõiduki detailandmete päring (tl 37) tõendab, et sõiduk BMW 530D registreerimismärgiga xxxx kuulub Xxxxle. Kohus, arvestades asjaoluga, et Artur Ušakov paneb korduvalt toime liiklusalaseid süütegusid, leiab, et Artur Ušakovi näol on tegemist ka isikuga, kelle puhul on vajalik konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend – sõiduauto BMW 530D, mis kuulub kolmandale isikule Xxxxle. Tulenevalt
lg 3 punktist 1 võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui kolmas isik on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. Võttes arvesse, et Artur Ušakovit on
järgi karistatud kahel korral ning mõlemal juhul on kuriteo toimepanemise vahendiks olnud Xxxxle kuuluv sõiduauto BMW 530D, samuti arvestades seda, et Xxxxl endal puudub juhtimisõigus ning Xxxx ütluste kohaselt on sõiduauto ostetud xxxxle kasutamiseks, leiab kohus, et on vältimatult vajalik konfiskeerida sõiduauto BMW 530D edasiste kuritegude ärahoidmiseks Artur Ušakovi poolt. Eluliselt ei ole usutav, et Xxxx ei olnud teadlik Artur Ušakovi 09.11.2015 Harju Maakohtu kohtuotsusest. Arvestades isiku varasemat karistatust ning käesolevat kriminaalasja tuleb nentida, et A. Ušakovi käitumises on täheldatav teatud harjumus panna toime liiklusalaseid süütegusid. Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist: 1. Süüdi mõista Artur Ušakov
2. Vähendada Artur Ušakovile mõistetud karistust 1/3 võrra. Artur Ušakov peab ära kandma 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse. 3.
lg 1 järgi lugeda Artur Ušakovi poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva (so 30-31.07.2017) karistusaja hulka. Artur Ušakovil tuleb ära kanda 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. 4.
lg 1 ja 3 järgi asendada Artur Ušakovile mõistetud karistus, so 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus (so 238 päeva vangistust) üldkasuliku tööga. Ühele vangistuspäevale vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd. Artur Ušakov peab 1 (ühe) aasta pikkuse tähtaja jooksul tegema 238 (kakssada kolmkümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 järgi peab Artur Ušakov üldkasuliku töö tegemisel järgima Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 2 p 2, 8 järgi määrata, et Artur Ušakov on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Artur Ušakovi suhtes lisakaristust ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.
lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel riigituludesse kolmandale isikule Xxxxle kuuluv kuriteo toimepanemise vahend – sõiduauto BMW 530D, reg. märgiga xxxx koos sinna juurde kuuluva võtmega. Mootorsõiduk BMW 530D reg. Nr xxxx on teisaldatud ja asub politseiparklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Artur Ušakovi tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 705 eurot. Artur Ušakovile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 335,64 euro riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid kindlaks määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohtuistungil taotlesid prokurör ja kaitsja kaitsja sõidukulude riigi kanda jätmist. Võttes arvesse süüdistatava keskmist päevasissetulekut, milleks on aastal 2016 olnud 31,70 eurot (tl 30) ning asjaolu, et süüdistataval on üks ülalpeetav, leiab kohus, et kaitsja sõidukulud, milleks on 167,64 eurot, tuleb jätta riigi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel tuleb Artur Ušakovilt välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 705 eurot, kaitsjatasu 168,00 eurot. Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Osamaksete suurus, 9 tasumise graafik ja makserekvisiidi on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral maksegraafik tühistatakse ning nõue pööratakse tervikuna täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.