Obsah (6)

§ 201§ 90§ 93§ 94§ 100§ 91

4-17-3003 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. novembril 2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-3003 Kohtukoosseis Kohtunik Vel

§ 201

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Vassili Semigailo (isikukood: 35701050335) Kodakondsus: määratlemata Aadress: Xxxx E-post: xxxx Töökoht: xxxx Karistatus: kehtivaid karistusi ei ole Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: Kairi Palits, Enel Kuiv Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 3 ja § 30 lg 1 p-st 1 kohus otsustas:

1. Rahuldada Vassili Semigailo kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.05.
2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2300,17,
4. Tühistada täielikult Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.05.
5. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2300,17,
7. Lõpetada väärteoasjas nr 4-17-3003 (2300,17,000082) väärteomenetlus Vassili Semigailo suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. 4-17-3003 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
8. KAEVATAV OTSUS 04.05.
9. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2300,17,000082 Vassili Semigailo suhtes (KVM tl 8). Otsusega karistati Vassili Semigailo’t liiklusseaduse (edaspidi:

) § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 75 trahviühiku ehk 300 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati

§ 201lg 1 järgi selle eest, et ta 15.04.2017.

a kell 11:27 Harjumaal Tallinnas A. H. Tammsaare tee 81 aadressil juhtis BE-kategooria autorongi (mootorsõiduk Ford S-Max reg nr-ga xxxx ja haagis Blyss reg nr-ga xxxx) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Vassili Semigailo sellise tegevusega

§ 90

lg 1 p-s 1 sätestatut ja pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. KAEBUS 29.05.
2. a esitas menetlusalune isik Vassili Semigailo kaebuse koos lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.05.
3. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2300,17,000082 (kohtu tl 1-7). Kaebaja taotles menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt määratud rahatrahvi vähendamist ja rahatrahvi määramist proportsionaalselt süüteo raskusele. Kaebaja lisas samuti, et vaidlus on lahendatav kirjalikus menetluses ning ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik selgitas, et kuivõrd tal on peale B kategooria mootorsõidukite juhtimiseõiguse ka C kategooria mootorsõidukite juhtimisõigus, siis arvas ta, et C kategooria juhtimisõigus lubab tal juhtida ka BE kategooria autorongi. Kaebaja lisas, et ta tunnistas oma süüd nii otsuse tegemisel kui ka käesoleva kaebuse esitamisel hetkel ning kahetseb juhtunut. Samas leiab kaebaja, et temale karistusena määratud 75 trahviühiku ehk 300 euro ulatuses rahatrahv ei ole proportsionaalne süüteo raskusastmest lähtuvalt ning on liiga suur. Samuti ei omaks selline karistus menetlusaluse isiku suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, sest kaebaja on hetkel töötu ning ei oma sissetulekut. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole märgitud menetlusaluse isiku süü suurust, mistõttu jääb kaebajale arusaamatuks, millest tulenevalt otsustas kohtuväline menetleja määrata karistusena just rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, kui

§ 201

lg 1 kohaselt on karistuseks rahatrahv kuni 200 trahviühikut, s.t karistuse alampiir puudub. Menetlusalune isik tunnistab, et ta tegutses küll seadusevastaselt, kuid omades nii B kui C kategooria juhiluba ja asudes juhtima BE kategooria autorongi 15.04.

1. a-l, oli kaebaja keelueksimuses karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 39 lg 1 tähenduses. Kaebaja selgitas, et ta oleks pidanud enne juhtima asumist täpselt järgi uurima liiklusseadusest, millist juhtimisõigust konkreetselt lubab B ja C kategooria juhiluba, mitte aga tuginema oma arvamusele, et kui ma oman nii B kui C kategooria sõidukite juhtimisõigust, siis järelikult võib juhtida ka BE kategooria autorongi. Seega oleks menetlusalune isik nõuetega tutvumisel võinud oma eksimusest aru saada, mistõttu oli eksimus välditav. Kui tegu pannakse toime välditavas keelueksimuses, on teo toimepanija süü tulenevalt KarS § 39 lg-st 2 aga väiksem võrreldes 2 4-17-3003 olukorraga, kus isik paneb teo toime selle keelatusest teadlik olles (vt 20.04.
2. a Riigikohtu otsust asjas nr 3-1-1-29-11, p 14). Kaebaja on seisukohal, et tema poolt toimepandud väärteo puhul ei olnud tegemist teoga, kus ka tegelikult põhjustatakse liiklusohtlik olukord, häiritakse või takistatakse liiklust või seatakse ohtu mõne inimese elu, tervis, vara või keskkond.
3. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 13.06.
4. a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse seisukoht Vassili Semigailo’le esitatud kaebusele (kohtu tl 12-14). Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et Vassili Semigailo on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega, talle on määratud õiglane ja süüga proportsionaalne karistus ning väärteoasjas ei ole VTMS § 30 lg 1 mitte kummagi punkti kohaldamine põhjendatud. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 93

lg 4 kohaselt on BE kategooria sõiduk autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi.

§ 94

lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigus ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja arvamusega, et tema poolt toimepandud tegu on ohutu ja vähetähtis.

§ 100

lg 3 esimese lause kohaselt peab juhtimisõiguse taotleja mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks läbima

§ 100

lg 6 alusel kehtestatud ettevalmistuse ning

§ 100

lg 8 alusel kehtestatud nõuetekohase esmaabikoolituse ja sooritama edukalt

§ 100lg 7 alusel kehtestatud korras liiklusteooria- ja sõidueksami.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.

1. a määrusega nr 60 on kehtestatud BE kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise eelduseks läbitav õppekava (määruse
2. jagu). Juhi teadmisi ja oskusi hindab eksamineerija kvalifikatsioonile vastav ja mootorsõidukijuhi eksamineerija tunnistust omav eksamineerija. Seega on seadusandja selgelt väljendanud erinevatesse kategooriatesse liigituvate mootorsõidukite juhtimiseks juhi poolt vastava õppekava läbimise vajalikkust. Seega ei ole objektiivne kaebaja hinnang, mille kohaselt tema tegu on ohutu või vähetähtis. BE kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omamine autorongi juhtimisel ei ole formaalnõue, vaid vajalik liiklusohutuse tagamiseks. Vassili Semigailo’le karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud nii KarS §-s 56 sätestatust kui ka Riigikohtu juhistest ning määratud karistus on proportsionaalne väärteo raskusega. VTMS § 30 lg 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Mootorsõidukite juhtimine isikute poolt, kes ei oma selleks õigust, on muutunud massiliseks. Sellest tulenevalt kriminaliseeriti alates 01.01.
3. a süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. See tähendab, et kui isik, kes ei oma juhtimisõigust, paneb toime KarS § 4231 kirjeldatud teo vähemalt kolmandat korda, saab kriminaalkorras karistatud. Seega ei ole kõnealuse väärteo puhul tegemist süüteoga, mille puhul puudub avalik huvi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tulenevalt seadusandlusest puudub alus käsitleda BE kategooria mootorsõiduki juhtimist isiku poolt, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, erinevalt, kui mis tahes muu kategooria mootorsõiduki juhtimist selleks vastava kategooria või alamkategooria juhi poolt. 3 4-17-3003
4. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada täielikult, kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. 4.
5. Koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu Objektiivne koosseis

§ 201

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Vassili Semigailo’le ette BE-kategooria autorongi juhtimist ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, siis analüüsib kohus esmalt, kas Vassili Semigailo on juhtinud BE-kategooriale vastavat autorongi ning seejärel seda, kas menetlusalusel isikul puudus antud autorongi juhtimiseks juhtimisõigus.

§ 93

lg 2 p 4 kohaselt on BE-kategooria autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi.

§ 93

lg 2 p 3 kohaselt on B-kategooria sõiduk auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist. Seega on praegusel juhul olulised Vassili Semigailo poolt juhitud sõidukite täismassid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Vassili Semigailo 15.04.2017. a kella 11:27-st alates kõrvaldatud

§ 91

lg 2 p 3 alusel vastava kategooria mootorsõiduki (autorongi) juhtimisõiguse puudumise tõttu sõidukite Ford S-Max ja Blyss reg nr-tega xxxx ja xxxx juhtimiselt (KVM tl 4). Seega nähtub antud tõendist, et Vassili Semigailo on juhtinud sõidukeid Ford S-Max ja Blyss reg nr-tega xxxx ja xxxx. Seisuga 18.04.

1. a kell 16:47 sõidukite kohta teostatud Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte (KVM tl 3) kohaselt on sõiduk Ford S-MAX reg nr-ga xxxx hõbedast värvi mahtuniversaal, mille täismass on 2505 kg. Sama liiklusregistri väljavõtte kohaselt on Blyss reg nr-ga xxxx kohaselt tegemist madeliga, mille täismass on 3000 kg. Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on madel poortidega piiratud platvorm, lava, alus. Väärteotoimikus on CD-plaat, millel on kolm videofaili. Kõigilt nendelt kolmelt videofaililt nähtub, et päevasel ajal sõidab teel hõbedast/hall värvi mahtuniversaal ning sellele on haagitud järgi madal ilma piirdeta ja ainult põhjaalusega pikk haagis, millel on mingid puidulased pikad esemed peal (fail nimega 00020.MTS – video sekundid 20 kuni 22; fail nimega 2017-04-1510h24min31s_parking.avi – video kestvus 1:33 kuni 1:40; fail nimega 2017-04-1510h26min24s_normal.avi – video kestvus 0:22 kuni 1:05). Viimaselt videolt nähtub
2. sekundil hetkel, kui politseiauto seisab haagise taga, et haagise registreerimisnumber on xxxx. Videofailidelt nimega 2017-04-15-10h24min31s_parking.avi ja 2017-04-1510h26min24s_normal.avi nähtub samuti, et antud videod on tehtud 15.04.
3. a päevasel ajal. Nimetatud videote kohaselt kajastavad videod päeval kella 10:30 paiku toimunut, kuid arvestades väärteoprotokollile menetleja poolt tehtud märkust, et rikkumise õigeks kellaajaks on 11:27 (vt KVM tl 1), siis on seega videol näidatud kellaaeg ühe tunni võrra taga reaalsest kellaajast. 4 4-17-3003 Seega on kohtu hinnangul sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, sõidukite osas Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte ning videotega tõendamist leidnud, et Vassili Semigailo on juhtinud 15.04.
4. a kella poole üheteistkümne paiku päeval hõbedast Ford S-MAX mahtuniversaali reg nr-ga xxxx ning sellele järele haagitud mandel-haagist Blyss reg nr-ga xxxx. Ühtlasi kinnitab sõidukite osas tehtud Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, et mahtuniversaali täismass on 2505 kg ja haagise täismass on 3000 kg (KVM tl 3) ehk kokku 5505 kg. Kuivõrd praegusel juhul ei ületa mahtuniversaali täismass 3500 kg, vaid on 2505 kg, siis on selle puhul

§ 93

lg 2 p 3 kohaselt tegemist B-kategooria sõidukiga.

§ 93

lg 2 p 3 kohaselt oleks Bkategooria sõiduki juhtimisel koos haagisega tegemist siiski veel B-kategooria autorongiga, kui autorongi ehk sõiduki ja haagi lubatud täismassid kokku ei ületa 3500 kg. Praegusel juhul ületab Vassili Semigailo juhitud autorongi (s.t mahtuniversaali ja haagise) kogumass aga 3500 kg, kuivõrd autorongi kogu täismass oli 5505 kg.

§ 93

lg 2 p 3 kohaselt oleks B-kategooria autorongiga tegemist ka veel siis, kui B-kategooria sõidukile lisatud haagise täismass on küll üle 750 kg, kuid kogu autorongi täismass jääb siiski 3500 ja 4250 kg vahele. Sellisel juhul peaks lisatingimusena sellise autorongi juhtimisõigus olema saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist. Praegusel juhul ületab Vassili Semigailo poolt juhitud autorongi mass aga ka 4250 kg. Seega ei mahu Vassili Semigailo poolt juhitud autorong

§ 93lg 2 p 3 kohaselt sõiduki ja haagise täismasside tõttu enam B-kategooria alla.

Arvestades, et Vassili Semigailo juhtis B-kategooria alla kuuluvat sõidukit ehk mahtuniversaali reg nr-ga xxxx ning lisaks ka haagist Blyss reg nr-ga xxxx, mille täismass on 3000 kg, siis on tegemist

§ 93

lg 2 p 4 kohaselt autorongiga, mis kuulub BE-kategooria alla, sest haagise täismass jääb alla 3500 kg. Vassili Semigailo osas 18.04.

1. a kell 16:46 tehtud Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on menetlusalusel isikul 28.08.
2. aastast alates B, B1, C ja C1 kategooria juhtimisõigus, kuid mitte BE-kategooria juhtimisõigust (KVM tl 2). Seega puudus Vassili Semigailo’l 15.04.
3. a juhtides BE-kategooriale vastavat autorongi nõutav BE-kategooria juhtimisõigus. Kuivõrd

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, siis ei tohtinud Vassili Semigailo 15.04.

1. a mahtuniversaalist ja 3000 kg täismassiga haagisest koosnevat autorongi juhtiga. Seega on tõendatud, et Vassili Semigailo juhtis 15.04.
2. a autorongi ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ning pani sellega toime

§ 201lg-s 1 sätestatud väärteo. Subjektiivne koosseis Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Vassili Seimigailo pani väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtuvälises menetluses ei ole Vassili Semigailo väärteoprotokolli koostamise hetkel (15.04.

1. a) kasutanud võimalust anda ütlusi toimepandud teo kohta (KVM tl 1). Samas on Vassili Semigailo saatnud 23.04.
2. a kohtuvälisele menetlejale enda selgituse juhtunu osas, mida on kohtuvälises menetluses loetud vastulause esitamiseks (KVM tl 6-7, 8, tõlge kohtu tl 19, 24). Vastulauses selgitas Vassili Semigailo, et ta on mootorsõidukeid juhtinud 42 aastat, tal on B ja C kategooria juhiload alates
3. aastast. Kogu selle aja jooksul ei ole tal liiklusrikkumisi olnud ning ta järgib alati liikluseeskirju ja –seadusi. Omades C-kategooria juhtimisõigust, arvas ta, et tal on õigus sõita ka sõiduautoga koos haagisega. Aga selgus, et ta 5 4-17-3003 rikkus liiklusreegleid ja selles tunnistab end süüdi. Kohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 2) on Vassili Semigailo samuti selgitanud, et kuivõrd tal on lisaks B-kategooria mootorsõidukite juhtimisõigusele ka C-kategooria mootorsõidukite juhtimisõigus, siis arvas ta, et C-kategooria juhtimisõigus lubab juhtida tal ka BE-kategooria autorongi. Vassili Semigailo tunnistas enda süüd rikkumises ka kohtule esitatud kaebuses. Ühtlasi tunnistas Vassili Semigailo kohtule esitatud kaebuses, et ta oleks pidanud enne juhtima asumist täpselt järgi uurima liiklusseadusest, millise sõiduki juhtimisõigust konkreetselt B ja C kategooria juhiluba võimaldab, mitte aga tuginema oma arvamusele, et kui tal on nii B kui C kategooria sõidukite juhtimisõigus, siis võib juhtida ka BE-kategooria autorongi. Seega nähtub eeltoodud Vassili Semigailo nii kohtuvälises menetluses kui kohtule esitatud kaebuses toodud selgitustest, et ta ei teadnud, et ta ei või BE-kategooria autorongi juhtida ilma BE-kategooria juhtimisõiguseta. Samas saab Vassili Semigailo aru, et ta oleks pidanud liiklusseadusest enne autorongi juhtima asumist täpselt järgi vaatama, kas ta B ja C kategooria juhtimisõigust omades tohib juhtida ka BE-kategooria autorongi või on selleks vajalik eraldi kategooria juhtimisõiguse olemasolu, mitte tuginema oma arvamusele, et tal on õigus ka BE-kategooria autorongi juhtida. Seega ei teadnud Vassilo Semigailo, et tal oli vajalik BE-kategooria juhtimisõigus ning sellist autorongi juhtides paneb ta toime väärteona mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta. Kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Vassili Semigailo pidanud liiklusseadusega tutvuma ning selle käigus seadusest välja lugema, et tal ei ole õigust ilma BEkategooria juhtimisõiguseta BE-kategooria autorongi juhtida. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Vassili Semigailo pani

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime hooletusest.

Seega on Vassili Semigailo täitnud

§ 201lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

Õigusvastasus ja süü Kohus on seisukohal, et Vassili Semigailo puhul ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid (nt hädaseisund, hädakaitse, kohustuste kollisioon vms). Ühtlasi leiab kohus, et Vassili Semigailo puhul ei esine ka süüd välistavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses leidnud, et ta pani väärteo toime välditavas keelueksimuses (kohtu tl 2). Kohus selgitab, et süüd ja sellega ka vastutuse toimepandud teo eest välistab üksnes vältimatus keelueksimuses olemine karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 39 lg 1 mõttes, mille kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. KarS § 39 lg 2 näeb aga ette, et kui eksimus oli teo toimepanijale välditav, võib kohus kohaldada KarS §-s 60 sätestatut ehk kergendada karistust. Kohus nõustub täielikult kaebaja seisukohaga, et tema oli väärteo toimepanemisel välditavas keelueksimuses. Seda põhjusel, et kõik juhtimisõigusega isikud peavad teadma liiklusseadust. Sealjuures eeldab juhtimisõiguse saamine liiklusseaduse tundmist nii teoorias kui ka oskust rakendada seda praktikas ehk reaalselt liikluses osalemisel. Kui Vassili Semigailo oleks liiklusseaduse üle vaadanud, mitte tuginenud enda ekslikule mälule/arusaamisele, siis oleks ta mõistnud, et sellise autorongi juhtimiseks on tal vajalik BE-kategooria juhtimisõigus ning B- ega C-kategooria mootorsõidukite juhtimisõigusest praegusel juhul ei piisa. Seega oli eksimus Vassili Semigailo’le välditav ning ta on temale etteheidetava väärteo toimepanemises ka süüdi. Samas märgib kohus siinkohal, et nõustub kaebajaga ka selles, kuivõrd ta oli väärteo toime pannud välditavas keelueksimuses, siis tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.2011. a kohtotsuse nr 3-1-1-29-11 punktis 14 väljendatud seisukohale on tema süü siiski väiksem võrreldes isikuga, kes paneb teo toime selle keelatusest teadlik olles. Väiksem süü mõjutab aga seda, kas kohtu hinnangul on vajalik isiku karistamine ning kui on, siis mõjutab süü suurus isikule mõistetava karistuse määra. Samuti on Vassili Semigailo süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud 1957. aastal – KVM tl 2, 9). 6 4-17-3003 Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Vassili Semigailo on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi.

4.2. Väärteomenetluse lõpetamine Esmalt selgitab kohus, et kuigi

§ 201

lg-s 1 on märgitud, et sellise väärteo eest saab karistada isikut kas kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga või arestiga, ei tähenda sätte selline sõnastus, et rahatrahvi puhul ei oleks minimaalset määra seadusega sätestatud. Nimelt tuleneb antud väärteo puhul mõistetava rahatrahvi minimaalne määr mitte liiklusseadusest, vaid karistusseadustikust, mille § 47 lg 1 kohaselt on minimaalne rahatrahvi määr 3 trahviühikut (ehk 12 eurot). Seetõttu ei saa kohus nõustuda kaebaja seisukohaga, et

§ 201lg-s 1 puudub karistuse alampiir (kohtu tl 2).

Hinnates aga seda, kas Vassili Semigailo’t tuleks tema poolt toimepandud väärteo eest ka karistada, leiab kohus, et praegusel juhul on võimalik menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlus lõpetada ilma karistust kohaldamata. VTMS § 30 lg 1 näeb ette, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui: 1) menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi; 2) menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud või kui 3) menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Kuivõrd praegusel juhul arutluse all oleva väärteo toimepanemisega ei ole kellelegi kahju tekitatud, siis ei ole VTMS § 30 lg 1 p 2 võimalik kohaldada. Samuti ei pea kohus vajalikuks kohaldada VTMS § 30 lg 1 p-s 3 sätestatud sotsiaalprogrammi läbimise kohustust, sest väärteoasja asjaolud ei anna alust arvata, et tegemist oleks olnud harjumusest toimepandud väärteoga, mida oleks võimalik edasiselt vältida ainuüksi sotsiaalprogrammis osalemise kohustust kohaldades. Seega on praegusel juhul võimalik Vassili Semigailo puhul kaaluda väärteomenetluse lõpetamist vaid VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ehk põhjusel, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on seisukohal, et mõlemad eeldused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel on täidetud. Esmalt arvestab kohus sellega, et Vassili Semigailo pani väärteo toime hooletusest, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise vorm. Teiseks pani Vassili Semigailo väärteo toime olles välditavas keelueksimuses, mis on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.2011. a kohtotsuse nr 3-1-1-29-11 punktis 14 väljendatud seisukoha kohaselt aluseks isiku leebemaks kohtlemiseks. Sealjuures lõpetas Riigikohus viidatud lahendis välditavas keelueksimuses oleva menetlusaluse isiku suhtes samuti väärteomenetluse VMTS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kolmandaks ei nähtu väärteoasja materjalidest, et kuigi Vassili Semigailo’l ei olnud vastava BE-kategooria autorongi juhtimisõigust, siis oleks ta seetõttu ohustanud liiklust. Kohtule esitatud videosalvestustelt ei nähtu, et menetlusalune isik ei oleks sõiduki juhtimisega toime tulnud, oleks häirinud või takistanud liiklust. Lisaks võtab kohus arvesse ka asjaolu, et Vassili Semigailo’l on olemas muuhulgas C1-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, mis annab talle

§ 93

lg 3 p 4 kohaselt õiguse juhtida sõidukit, mille lubatud täismass on üle 3500 kg, kuid mitte üle 7500 kg (lisaks ka koos kerghaagisega, mille täismass võib olla kuni 750 kg). Praegusel juhul juhtis Vassili Semigailo autorongi, mille kogutäismass oli 5505 kg. Seega võrreldes lihtsalt sõidukite masse, juhtis menetlusalune isik kergemat autorongi võrreldes näiteks temale C1-kategooria juhtimisõiguse omamise tõttu lubatud kuni 7500 kg (+750 kg haagis) massiga mootorsõidukiga. Seega BE-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse nõue tuleneb eelkõige vajadusest kontrollida juhtide oskusi sõita suuremahulise haagisega. Neljandaks võtab kohus arvesse veel ka asjaolusid, et Vassili Semigailo’l ei ole karistusregistri kohaselt kehtivaid karistusi (KVM tl 9). Lisaks arvestab kohus ka seda, et Vassili Semigailo’l on olnud B, B1, C ja C1 kategooria mootorsõidukite juhtimisõigus aastast 1975 ehk nüüdseks juba 42 aastat (KVM tl 2, 6; tõlge kohtu tl 19). Ühtlasi on Vassili Semigailo kogu 7 4-17-3003 väärteomenetluse kestel tunnistanud enda süüd/eksimust ning väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik nüüdsest teadlik, et tal on sellise autorongi juhtimiseks vajalik BE-kategooria juhtimisõigus ning ta peab kahtluse korral kontrollima enne sõiduki juhtima asumist liiklusseadusest vajadusel üle, kas tal on ikka õigus soovitud sõidukit ja/või autorongi juhtida (vt kohtu tl 2; KVM tl 6, tõlge kohtu tl 19). Samuti kahetseb isik juhtunut (kohtu tl 2). Isiku pikka liikluses sõidukijuhina osalemise staaži, kehtivate karistuste puudumist ning süü tunnistamist ja kahetsust arvestades on alust arvata, et tegemist oli juhuslikku laadi, mitte harjumuspärase väärteoga, mille Vassili Semigailo toime pani. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et praeguses väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väike ning avalik menetlushuvi puudub samuti. 4.3. Kokkuvõte Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus Vassili Semigailo kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.05.2017. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2300,17,000082. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse täielikult ning lõpetab väärteoasjas nr 4-17-3003 (2300,17,000082) väärteomenetlus Vassili Semigailo suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8